57. õppetund
Luuka 22
Sissejuhatus
Sureliku teenimistöö lõpu lähenedes seadis Jeesus sisse sakramendi, õpetas oma jüngreid teisi teenima ja käskis Peetrusel tugevdada oma vendi. Päästja lepitusohver algas Ketsemani aias. Ta vahistati ja viidi kohtumõistmiseks Kaifase ette. Kui Päästja üle kohut mõisteti, salgas Peetrus, et ta Teda tunneb.
Õpetamissoovitused
Luuka 22:1–38
Päästja seab sisse sakramendi ja õpetab oma apostleid
Paluge kõigil õpilastel ette kujutada (või paluge õpilastel seda tegevust etendada), et nad istuvad ühe oma pereliikmega põrandal. Pereliige tahab püsti tõusta ja palub abi.
-
Kui hästi te saate teda aidata, kui te põrandale istuma jääte?
-
Mida see muudaks, kui te kõigepealt ise püsti tõuseksite?
Selgitage, et see analoogia aitab meil mõista, mida me saame teha, et teistel meelt ülendada.
Paluge õpilastel otsida Luuka 22. peatükki uurides tõdesid, mis aitavad neil teada, kuidas teistel meelt ülendada.
Tehke kokkuvõte salmidest Luuka 2:1–30, meenutades õpilastele, et sureliku teenimistöö lõpus kogunes Päästja koos oma apostlitega paasapüha tähistama. Sel ajal tegi Päästja teatavaks, et üks Tema jüngritest annab Ta ära, seadis sisse sakramenditalituse, käskis, et seda tuleb teha edaspidi Tema mälestuseks, ja õpetas oma apostlitele, et need, kes teisi teenivad, on kõikidest kõige suuremad. Lisaks kiitis Päästja oma apostleid, et nad olid jäänud Temaga, ja lubas neile, et ühel päeval istuvad nad troonidel ja mõistavad kohut Iisraeli kaheteistkümne suguharu üle.
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Luuka 22:31 ja 32. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, mida ütles Päästja Siimon Peetrusele.
-
Mida Saatan Päästja sõnul soovis? (Saatan tahtis sõeluda Peetrust ja pühi nagu nisu.)
Selgitage, et nisu sõelumisel eraldatakse viljaterad ülejäänud nisust.
-
Mida olete Peetruse kohta õppinud, millest nähtub, et tal juba oli tunnistus? (Vajadusel meenutage õpilastele, et Peetrus oli toonud kuuldavale oma tunnistuse, et Jeesus on Kristus, Jumala Poeg [vt Mt 16:13–17].)
-
Mida pidi Peetrus 32. salmi põhjal ikka veel kogema, enne kui ta sai oma vendi kinnitada?
-
Mille poolest erineb tunnistus evangeeliumist evangeeliumisse pöördumisest? (Tunnistus evangeeliumist tähendab, et me oleme saanud Püha Vaimu kaudu tõe kohta vaimse tunnistuse (vt märksõna „Tunnistus”. – Pühakirjajuht, scriptures.lds.org). Evangeeliumisse pöördumine on „oma usuliste tõekspidamiste, südame ja elu muutmine, et nõustuda Jumala tahtega ja alluda sellele” (Ap 3:19)” [vt märksõna „Pöördumine, pöördunu”. – Pühakirjajuht, scriptures.lds.org].)
-
Mida me saame teha selle põhjal, mida Issand Peetrusele ütles, kui me oleme evangeeliumisse pöördunud? (Õpilased võivad kasutada erinevat sõnastust, kuid veenduge, et nad toovad välja tõe: kui me pöördume Jeesuse Kristuse evangeeliumisse, saame me teisi kinnitada. Soovi korral paluge õpilastel seda tõde õpetav fraas 32. salmis ära märkida.)
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Luuka 22:33 ja 34. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, kuidas vastas Peetrus Päästja manitsusele pöörduda ja oma vendi kinnitada.
-
Kuidas vastas Peetrus Päästja manitsusele?
-
Mida pidi Peetrus Päästja prohvetliku kuulutuse põhjal tegema?
Selgitage, et üksikasjalikum versioon sellest loost on kirjas Matteuse 26. peatükis. Paluge ühel õpilasel lugeda ette Luuka 26:35. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, mida ütles Peetrus Päästjale, kui ta oli seda prohvetlikku kuulutust kuulnud.
-
Kuidas Peetrus vastas, kui ta oli seda prohvetlikku kuulutust kuulnud?
-
Mida me õpime Peetruse vastusest selle kohta, kui tugevaks ta oma tunnistust pidas?
Luuka 22:39–53
Päästja kannatab Ketsemanis, Tema higi jookseb verepisaratena ja Juudas annab Ta ära
Selgitage, et pärast paasapüha läks Päästja koos oma apostlitega Ketsemani aeda. Paluge osal õpilastel lugeda kordamööda ette Luuka 22:39–43. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, mida Päästja tegi, kui Ta tuli Ketsemani aeda. Paluge õpilastel öelda, mida nad leidsid.
-
Kes kinnitas Päästjat 43. salmi põhjal, et Tal oleks jõudu Taevase Isa tahtmist täita?
-
Milline tõde selgub sellest loost selle kohta, mida Taevane Isa meie heaks teeb, kui me püüame Tema tahtmist täita? (Õpilased võivad välja tuua erinevaid tõdesid, kuid veenduge, et nad mõistavad, et kui me oleme valmis Taevasele Isale kuuletuma, annab Ta meile jõudu Tema tahtmist täita.)
-
Millisel viisil saab Taevane Isa meile jõudu anda?
Selgitage, et enamik ajast ei tule Taevaselt Isalt saadav abi ingli ilmumisega, kuid Ta aitab meid nii, nagu on Tema teada meie jaoks parim. Paluge õpilastel meenutada aega, mil nad tundsid, et Taevane Isa neid kinnitas, kui nad püüdsid Tema tahtmist täita.
Selgitage, et Luuka aruanne Päästja kannatustest Ketsemani aias sisaldab tähtsat üksikasja, mida ei ole lisatud Matteuse ja Markuse aruannetele. Paluge ühel õpilasel lugeda ette Luuka 22:44. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, kuidas Luukas Päästja Ketsemani-kannatusi kirjeldas.
-
Kuidas kirjeldas Luukas Päästja Ketsemani-kannatusi? (Võiksite paluda õpilastel 44. salmis märkida ära sõnad, mis õpetavad tõde: Ketsemani aias kannatades oli Jeesuse Kristuse higi nagu verepisarad. Võiksite märkida, et sellest Päästja kannatusi puudutavast tahust kuulutati prohvetlikult rohkem kui sajand enne seda, kui see aset leidis [vt Mo 3:7].)
Et aidata õpilastel Päästja läbielamisi veel paremini mõista, selgitage, et Päästja kirjeldas omaenda kannatusi prohvet Joseph Smithi kaudu antud ilmutuses, mis on kirjas Õpetuse ja Lepingute 19. osas. Soovi korral paluge õpilastel salmid Õpetus ja Lepingud 19:18 ning Luuka 22:44 omavahel pühakirjas ristviitega ühendada. Paluge ühel õpilasel lugeda ette Õpetus ja Lepingud 19:18. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, kuidas Päästja oma kannatusi kirjeldas.
-
Milliseid üksikasju me veel Päästja kannatuste kohta Tema kirjeldusest 18. salmis teada saame? (Jeesuse Kristuse kannatused panid Teda „valust värisema, ‥ veritsema igast poorist, ja kannatama nii kehas kui vaimus”.)
-
Mis mõtted teil tekivad, teades, et Jeesus Kristus teie eest nii palju kannatas?
Tehke kokkuvõte salmidest Luuka 22:45–48, selgitades, et kui Päästja oli Ketsemanis kannatanud, andis Juudas Iskariot Ta ära.
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Luuka 22:49–51. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, mida tegi Peetrus, kui ülempreestrid ja teised tulid Jeesust vahistama (vt Jh 18:10, mis on ainus koht, kus tuuakse välja, et Peetrus oli see apostel, kes sulaselt kõrva ära raius).
-
Mida tegi Peetrus ülempreestri sulasele?
-
Mis on selle juures tähelepanuväärne, mida Päästja sulase heaks tegi?
Tehke kokkuvõte salmidest Luuka 22:52 ja 53, selgitades, et Päästja küsis, miks ülempreestrid ja teised vahistasid Ta öösel, mitte päeval, kui Ta oli templis.
Luuka 22:54–71
Jeesus viiakse Suurkohtu ette ja Peetrus salgab, et ta Teda tunneb
Tehke kokkuvõte salmist Luuka 22:54, selgitades, et kui Päästja viidi kohtumõistmiseks ülempreestri kotta, järgnes Peetrus talle.
Jagage õpilased paaridesse. Andke igale paarile järgnev tabel (või kirjutage see tahvlile). Paluge õpilastel lugeda tabelis viidatud pühakirjakohti ja täita tabel koos oma paarilisega.
Uus Testament, seminariõpetaja käsiraamat – 57. õppetund
|
Mis Peetrusega juhtus? |
Mida Peetrus ütles? | |
|---|---|---|
© 2015. Kõik õigused kuuluvad Intellectual Reserve Inc-ile.
-
Miks teie arvates võis Peetrus tunda kiusatust salata kõigi nende inimeste ees, et ta tunneb Jeesust?
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Luuka 22:61 ja 62. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, mis juhtus, kui Peetrus oli Jeesuse salanud.
-
Mis juhtus, kui Peetrus oli salanud, et ta Jeesust tunneb?
Näidake võimalusel Carl Heinrich Blochi pilti „Peetruse salgamine”. Pildi leiate aadressilt LDS.org.
Carl Heinrich Bloch. „Peetruse salgamine”. Kasutatud Taanis Hillerødis Frederiksborgi lossis asuva Taani Rahvusliku Ajaloomuuseumi loal. Koopiate tegemine keelatud.
-
Mida te oleksite võinud Peetruse asemel mõelda või tunda, kui Päästja teile otsa vaatas? Miks?
-
Kuidas Peetruse kogemusest nähtub, mis vahe on tunnistusel evangeeliumist ja evangeeliumisse pöördumisel?
Selgitage, et olgugi et Peetrusel oli evangeeliumist tunnistus, polnud ta veel täielikult usule pöördunud. Kuid ta märkas oma nõrkust, pöördus täielikult usule ning pühendas oma elu Jumala teenimisele ja evangeeliumi jagamisele.
-
Milliseid õppetunde me Peetruse kogemusest saada võime?
Tehke kokkuvõte salmidest Luuka 22:63–71, selgitades, et ülempreestrid pilkasid ja peksid Päästjat.
Lõpetage õppetund, paludes õpilastel kirjutada vihikusse või pühakirjapäevikusse mõned asjad, mida nad teha saavad, mis aitavad neil tõeliselt Jeesuse Kristuse evangeeliumisse pöörduda. Innustage neid ühte tegevustest, mis nad kirja panid, sel nädalal tegema.
Kommentaarid ja taustinfo
Luuka 22:32. Peetrus pöördub evangeeliumisse
Vanem Bruce R. McConkie Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist õpetas Peetruse kohta järgmist:
„Peetrus on klassikaline näide pöördumise väe mõjust vastuvõtlikele hingedele. Peetrusel oli meie Issanda sureliku teenimistöö ajal Vaimust sündinud tunnistus Kristuse jumalikkusest ja suurest päästmisplaanist, mis peitus Kristuses. „Sina oled Kristus, elava Jumala Poeg,” ütles ta, nagu Püha Vaim talle andis rääkida. (Mt 16:13–19) Kui teised eemale langesid, astus Peetrus välja apostelliku veendumusega: „Me oleme uskunud ja tundnud, et sina oled Jumala Püha!” (Jh 6:69) Peetrus teadis ja tema teadmised tulid ilmutuse kaudu.
Kuid Peetrus polnud veel usule pöördunud, kuna temast polnud saanud Püha Vaimu uus loodu. Pigem kaua pärast seda, kui Peetrus oli saanud tunnistuse, ja tolsamal õhtul, mil Jeesus vahistati, ütles ta Peetrusele: „Kui sa pärast pöördud, siis kinnita oma vendi.” (Lk 22:32) Kohe pärast seda ja oma tunnistusest hoolimata salgas Peetrus, et ta tunneb Kristust. (Lk 22:54–62) Pärast Jeesuse ristilöömist läks Peetrus kalale, kui ülestõusnud Issand ta kohe tagasi teenimistööle kutsus. (Jh 21:1–17) Lõpuks, nelipühapäeval, saadi lubatud vaimne and. Peetrusest ja kõikidest ustavatest jüngritest said Püha Vaimu uued loodud, nad olid tõeliselt usule pöördunud ja nende edasistest saavutustest sai ilmsiks, kui püsivalt nad usule pöördusid. (Ap 3; 4)” (Mormon Doctrine, 2. tr, 1966, lk 162–163)
Luuka 22:32. „Kui sa pärast pöördud, siis kinnita oma vendi”
Vanem Dallin H. Oaks Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist kinnitas usulepöördumise tähtsust:
„Selleks, et kinnitada oma vendi – et kosutada ja juhtida Jumala karja – pidi see mees, kes oli järgnenud Jeesusele kolm aastat, kellele oli antud püha apostlivolitus, kes oli olnud kristluse evangeeliumi vapper õpetaja ja tunnistaja, ning kelle tunnistus oli pannud Õpetajat teda õndsaks kuulutama, ikka veel usule „pöörduma”.
Jeesuse väljakutsest nähtub, et usulepöördumine, mida Ta nõudis neilt, kes pääsevad taevariiki (vt Mt 18:3), oli midagi palju enamat kui pelk pöördumine, et evangeeliumi õigsusest tunnistada. Tunnistamine tähendab teada ja kuulutada. Evangeelium kutsub meid üles usule „pöörduma”, mis nõuab meilt millegi tegemist ja kellekski saamist. Kui keegi meist loodab ainult oma teadmistele ja tunnistusele evangeeliumist, oleme me samas olukorras kui õndsad, kuid ikka veel väljakujunemata apostlid, keda Jeesus kutsus üles usule „pöörduma”. Igaüks meist teab kedagi, kellel on tugev tunnistus, kuid kes ei tegutse selle järgi nagu usule pöördunu. ‥
Igaühel meist on nüüd aeg teha tööd oma isikliku pöördumise nimel, selle nimel, et saada selleks, kelleks me Taevase Isa soovi järgi saama peaksime.” (The Challenge to Become. – Ensign, nov 2000, lk 33)
President Harold B. Lee kirjeldas, kuidas evangeeliumisse pöördumine aitab meil teisi kinnitada:
„Te ei saa teist hinge tõsta, kuni te ei seisa temast kõrgemal tasandil. Kui te tahate seda inimest päästa, peate te olema kindlad, et te olete talle just selliseks eeskujuks, milliseks ta teie arvates saama peab.” (Stand Ye in Holy Places. – Ensign, okt 2008, lk 47)
Vanem David A. Bednar Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on selgitanud tunnistuse ja usulepöördumise vahelist suhet, aga ka nendevahelisi erinevusi üldkonverentsikõnes „Issandasse pöördunud” (2012. a sügisene üldkonverents).
Luuka 22:44. „Tema higi oli nagu verepisarad”
Vanem James E. Talmage Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on selgitanud, et Päästja piinad olid füüsilised, emotsionaalsed ja vaimsed:
„See polnud pelk füüsiline valu ega emotsionaalne ahastus, mis pani teda kannatama sellist piina, et igast poorist verd valada, vaid vaimne hingepiin, mida Jumal üksi võib kogeda. Keegi teine, ükskõik kui vastupidav ta oma füüsilise või emotsionaalse jõu poolest ka poleks, ei oleks suutnud niimoodi kannatada; sest tema inimorganism oleks järele andnud, ‥ [kutsudes esile] meelemärkusetust ja teretulnud teadvusetust. Sel ahastusetunnil seisis Kristus silmitsi kõigi õudustega, mida Saatan, „selle maailma vürst”, suudab tekitada, ja sai neist võitu.” (Jesus the Christ, 3. tr, 1916, lk 613)
Luuka 22:62. „Ja ta läks välja ja nuttis kibedasti”
President Gordon B. Hinckley märkis, et ka meie võime Peetruse-sarnaselt eksida, kuid võime meeleparanduse kaudu nende eksimuste eest andeks saada:
„Kinnitades oma lojaalsust, sihikindlust, vankumatust, ütles Peetrus, et tema ei salga mitte kunagi. Kuid ta lõi inimeste ees kartma ja lihalik nõrkus võttis temas võimust ning süüdistuste surve all varises tema vankumatus kokku. ‥
Tunnen Peetrusele seda lugu lugedes südamest kaasa. Nii paljud meist on paljuski tema sarnased. Me vannume truudust; me kinnitame oma vankumatust olla kindlad; me kuulutame, vahel koguni avalikult, et tulgu, mis tuleb, meie teeme õigesti, meie astume välja õige aate eest, meie oleme truud iseendale ja teistele.
Seejärel hakkavad kogunema pinged. Vahel on need sotsiaalsed pinged. Vahel on tegemist isiklike himudega. Vahel on tegu valede ambitsioonidega. Tahe vaibub. Distsipliin nõrgeneb. Leiab aset allaandmine. Sellele järgnevad süümepiinad, enese süüdistamine ja kibedad kahetsuspisarad. ‥
Märganud oma eksimust, parandanud meelt oma nõrkuse üle, tegi [Peetrus] kannapöörde ja hakkas vägeval häälel ülestõusnud Issandast tunnistama. Tema, vanemapostel, pühendas kogu oma ülejäänud elu Jeesuse Kristuse, elava Jumala elava Poja missioonist, surmast ja ülestõusmisest tunnistamisele. ‥
Neid ja paljusid teisi mainimata vägevaid tegusid tegi Peetrus, kes oli kord salanud ja kurvastanud ning sai siis süümepiinadest üle, et Päästja tööd edasi viia. ‥
Kui nüüd peaks olema kedagi, ‥ kes on sõna või teoga usku salanud, siis ma palvetan, et te võiksite ammutada tröösti ja vankumatust Peetruse eeskujust, kes, ehkki ta käis iga päev Jeesusega, salgas äärmuslikul tunnil nii Issanda kui ka tunnistuse, mida ta oma südames kandis. Aga ta sai sellest üle ning temast sai vägev kaitsja ja võimas eestkostja. Nõnda on ka teil võimalus teha kannapööre ning liita oma jõud ja usk Jumala riigi ehitamisel teiste jõu ja usuga.” (And Peter Went Out and Wept Bitterly. – Ensign, mai 1979, lk 65–67)