Sissejuhatus Pauluse kirja efeslastele
Milleks seda kirja uurida?
„Kiri efeslastele on kiri kogu maailmale: juutidele ja paganatele, abielumeestele ja -naisele, lapsevanematele ja lastele, isandatele ja orjadele. See oli Jumala mõte ja tahe Pauluse päevil. See on inspireeriv hääl meie päevil. See on kiri üleüldise abipalvega, mis kehtib kõigile.
‥ See sisaldab mõningaid Pauluse parimaid kirjutisi ja on dokument, milles käsitletakse Jumala evangeeliumi põhialuseid kogu nende päästvas hiilguses.” (Bruce R. McConkie. Doctrinal New Testament Commentary, 3 kd, 1965–1973, 2. kd, lk 489)
Kirja efeslastele uurimine inspireerib õpilasi heitma kõrvale selle maailma asjad ja aitab neil kasvada vaimselt ning õppida saama üha täielikumalt osa Kiriku ühtsusest ja osadusest.
Kes selle kirja kirjutas?
Kirja efeslastele kirjutas apostel Paulus (vt Ef 1:1).
Kus ja millal see kiri kirjutati?
Paulus teatas, et ta oli efeslastele kirja kirjutades vang (vt Ef 3:1; 4:1; 6:20). Ta võis kirjutada kirja efeslastele oma esimese vangisoleku ajal Roomas, umbes aastatel 60–62 pKr (vt märksõna „Pauluse kirjad”. – Pühakirjajuht, scriptures.lds.org). Tol ajal oli Paulus koduarestis, kuid ta võis vabalt külalisi vastu võtta ja evangeeliumi õpetada (vt Ap 28:16–31).
Kellele ja miks see kiri kirjutati?
Salmis Efeslastele 1:1 teavitatakse, et kiri on adresseeritud „pühadele, kes on Efesoses”. Kuid varasemates Piibli-väljaannetes Kirjas efeslastele fraas „kes on Efesoses” puudub. See viitab võimalusele, et Paulus ei kirjutanud seda kirja spetsiaalselt efeslastele, vaid mitmele pühade kogudusele, teiste seas ka Efesose omadele. Efesos oli Pauluse kolmanda misjonirännaku ajal tema peakorter (vt Ap 19:9–10; 20:31) ja ta oli sealsetesse inimestesse väga kiindunud (vt Ap 20:17, 34–38).
Selles kirjas pöördus Paulus paganatest Kiriku liikmete poole (vt Ef 2:11), kes võisid olla hiljuti usku pöördunud (vt Ef 1:15). Ta kirjutas, et aidata kaasa nende vaimsusele ja tunnistusele, kes olid juba liikmed. Tema põhieesmärgiks oli aidata neil pöördunutel suurendada oma vaimseid teadmisi Jumalast ja Kirikust (vt Ef 1:15–18; 3:14–19), soodustada ühtsust eriti paganatest ja juutidest pühade vahel (vt Ef 2:11–22; 4:1–16; 5:19–6:9) ning julgustada pühasid pidama vastu kurjuse vägedele (vt Ef 4:17–5:18; 6:10–18). Paljud Efesose pühad elasid piisavalt õigemeelselt, et olla pitseeritud igavesse ellu (vt Ef 1:13; Bruce R. McConkie. Doctrinal New Testament Commentary, 2. kd, lk 493–494).
Millised on mõned sellele kirjale iseloomulikud tunnused?
Kiri Efeslastele sisaldab paljusid õpetusi ja mõtteid, mis on tuttavad viimse aja pühadele, nagu ettemääramine, aegade täiuse evangeeliumi ajajärk, lubaduse Püha Vaim, prohvetite ja apostlite tähtsus, mõte ühest õigest ja ühtsest Kirikust ning erinevatest ametitest, kutsetest ja ülesannetest Kiriku organisatsioonis. Kiri sisaldab ka mõnda kõige ülevamat õpetust perekonnast, mida võib pühakirjast leida.
Ülevaade
Efeslastele 1:1–4:16. Paulus kirjutab pühade ettamääratusest evangeeliumi saamisel, aegade täiuse evangeeliumi ajajärgust, lubaduse Püha Vaimuga pitseerimisest, pääsemisest armu läbi, paganatest ja juutidest pühade ühendamisest Kirikus, ühest Issandast, ühest usust, ühest ristimisest, Kiriku eesmärgist ning Kiriku rajamisest prohvetite ja apostlite alusele, kus Jeesus Kristus on nurgakivi. Paulus õpetab, et Jumal kogub kõik asjad kokku Kristuses aegade täiuse evangeeliumi ajajärgul.
Efeslastele 4:17–6:24. Paulus innustab pühasid rakendama õiget õpetust igapäevaellu. Ta innustab neid heitma enesest ära vana inimest (endisi patte) ja riietuma uue inimesega, kelleks nad saavad Kristuse kaudu. Ta annab nõu abikaasadele, lastele, lastevanematele, orjadele, isandatele ja kogudustele. Ta innustab pühasid „varusta[ma] endid kogu Jumala sõjavarustusega” (Ef 6:11).