53. õppetund: Luuka 15

53. õppetund

Luuka 15

Sissejuhatus

Variserid ja kirjatundjad nurisesid, et Päästja lävis tölnerite ja patustega. Päästja vastas neile tähendamissõnadega kadunud lambast, kadunud drahmirahast ja kadunud pojast.

Õpetamissoovitused

Luuka 15:1–10

Jeesus esitab tähendamissõnad kadunud lambast ja kadunud drahmirahast

Küsige tunni alguses õpilastelt, kas nad on kunagi kaotanud midagi neile väärtuslikku.

Mida te olite valmis tegema, et seda üles leida? Miks?
Mida see teie arvates tähendab, kui keegi on vaimselt „kadunud”? (Aidake õpilastel mõista, et see võib viidata neile, kes pole veel Jeesuse Kristuse taastatud evangeeliumi vastu võtnud või ei ela hetkel evangeeliumi õpetuste järgi.)

Paluge õpilastel mõelda mõnele oma tuttavale, kes võib olla vaimselt kadunud. Paluge neil mõtiskleda, mida nad selle inimese vastu tunnevad.

Selgitage, et Luuka 15. peatükis on kirjas Päästja õpetused nendest, kes on vaimselt kadunud. Paluge õpilastel leida Luuka 15. peatükist tõdesid selle kohta, mida arvab Taevane Isa neist, kes on vaimselt kadunud, ja millised on meie kohustused nende ees.

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Luuka 15:1 ja 2. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, kes Jeesusele lähenesid ning mille üle variserid ja kirjatundjad nurisesid.

Kes Jeesusele lähenesid? Miks variserid ja kirjatundjad nurisesid?
Mida selline nurin variseride ja kirjatundjate kohta ilmutab?

Selgitage, et Päästja esitas vastuseks kolm tähendamissõna: ühe kadunud lambast, ühe kadunud drahmirahast ja ühe kadunud pojast. Tähendamissõnad olid mõeldud nii selleks, et anda lootust patusele, kui ka mõista hukka kirjatundjate ja variseride silmakirjalikkus ja vagatsemine. Innustage õpilasi pöörama tähelepanu sellele, miks kõnealune objekt igas tähendamissõnas kaduma läks ja kuidas see üles leiti.

Joonistage järgnev tabel tahvlile või andke see õpilastele käsilehel. Jagage õpilased paaridesse ning paluge ühel õpilasel uurida salme Luuka 15:3–7 ja teisel Luuka 15:8–10. Paluge õpilastel neile määratud tähendamissõnad läbi lugeda ja tabeli vasakus veerus toodud küsimustele vastused leida. (Kolmas tähendamissõna tuleb käsitlemisele hiljem õppetunnis.)

Tähendamissõnad kadunud lambast, drahmirahast ja pojast

Uus Testament, seminariõpetaja käsiraamat – 53. õppetund

	Luuka 15:3–7	Luuka 15:8–10	Luuka 15:11–32
Mis oli kadunud?
Miks see ära kadus?
Kuidas see üles leiti?
Millised sõnad või fraasid kirjeldavad, kuidas selle leidmise peale reageeriti?

Kui õpilastel on olnud piisavalt aega, paluge neil selgitada neile antud tähendamissõna oma paarilisele ja öelda talle, kuidas nad tabelis toodud küsimustele vastasid. Kui kumbki õpilane igast paarist on lõpetanud, paluge mõnel õpilasel tulla tahvli juurde ja kirjutada oma vastused tabelisse või (kui te ei joonistanud tabelit tahvlile) jagada oma vastuseid klassiga.

Kuidas lamba ja drahmiraha kadumine teineteisest erineb? (Lammas kadus, ilma et ta ise selles süüdi oleks olnud, samas kui drahmiraha läks kaduma omaniku lohakuse või hooletuse tõttu [vt David O. McKay. Conference Report, apr 1945, lk 120, 121–22].)
Mida leitud lammas ja drahmiraha 7. ja 10. salmi põhjal sümboliseerivad? (Need sümboliseerivad patustajat, kes on parandanud meelt ja pöördunud Jumala poole.)
Milline on meie kohustus seoses nendega, kes on kadunud, hoolimata sellest, kuidas nad ära kadusid?

Kirjutage tahvlile lõpetamata lause „Kui me aitame teistel tunda soovi meelt parandada, …”

Kuidas te lõpetaksite tahvlil oleva lause nende reageeringu põhjal, kes kaotatu üles leidsid? (Õpilased peaksid välja tooma sarnase põhimõtte: kui me aitame teistel tunda soovi meelt parandada, tunneme me rõõmu ja ka taevad rõõmustavad. Lõpetage tahvlile kirjutatud põhimõte. Võite paluda õpilastel kirjutada see põhimõte soovi korral pühakirjas salmide Luuka 15:1–10 kõrvale.)
Kuidas olete teie või on mõni teie tuttav aidanud kellelgi, kes oli vaimselt kadunud, tunda soovi meelt parandada või Taevasele Isale läheneda? Millal on keegi teid aidanud? (Tuletage õpilastele meelde, et nad ei peaks jagama midagi liiga isiklikku.)

Luuka 15:11–32

Jeesus esitab tähendamissõna kadunud pojast

Paluge õpilastel kujutada ette järgmist sündmustikku. Noor naine on teinud tõsiseid patte ning ei palveta ega käi enam kirikus. Ta soovib hakata palvetama ja elama Issanda käitumisnormide järgi, kuid muretseb, et Issand ei taha teda tagasi.

Paluge õpilastel meenutada, kas nad teavad kedagi, kes võib tunda end sündmustikus kirjeldatud inimese sarnaselt. Selgitage, et kolmas tähendamissõna Luuka 15. peatükis on lugu kadunud pojast, tema vanemast vennast ja nende isast. Paluge õpilastel leida seda tähendamissõna uurides tõdesid, millest võib olla abi inimestele, kes võivad olla enda arvates lootusetult kadunud.

Soovi korral jagage õpilased kolmestesse rühmadesse. Andke igale rühmale järgnev käsileht. Paluge neil lugeda koos oma rühmaga salme Luuka 15:11–32. Paluge ühel õpilasel vaadelda tähendamissõna kadunud poja, teisel isa ja kolmandal vanema venna vaatenurgast.

Kui õpilased on lugemise lõpetanud, paluge neil arutada oma rühmaga käsilehel esitatud küsimusi.

Tähendamissõna kadunud pojast

Uus Testament, seminariõpetaja käsiraamat – 53. õppetund

Kadunud poeg

Mis aitas sul endasse keskeneda või oma kohutavat olukorda märgata?
Millist reaktsiooni sa oma isalt koju naastes ootasid?
Mida sa võisid mõelda ja tunda, kui isa kohtles sind nii, nagu selles tähendamissõnas kirjas on?

Isa

Mida sa võisid mõelda ja tunda, kui su noorem poeg ära oli?
Miks sa võtaksid oma kadunud poega kodus vastu just nii, nagu sa seda tegid?
Kuidas sa aitasid vanemal pojal oma teguviisi mõista, kui ta sinu käitumist tema noorema vennaga pahaks pani?

Vanem vend

Mida sa võisid mõelda ja tunda, kui su vend ära oli?
Miks sul oli raske venna tagasituleku üle rõõmu tunda?
Milliseid õnnistusi sa oled saanud, kuna oled oma isale ustav olnud?

Küsige õpilastelt, kuidas nad täidaksid tahvlil või käsilehel tabeli kolmanda veeru (Lk 15:11–32). Kirjutage õpilaste vastused tahvlile või paluge õpilastel kirjutada oma vastused käsilehele.

Miks kadunud poeg ära kadus? (Vastupidiselt lambale ja drahmirahale kadus kadunud poeg ära omaenda mässumeelsuse tõttu.)
Mida võime õppida selle kohta, kuidas Taevane Isa suhtub neisse, kes meelt parandades Tema juurde naasevad, kui mõistame, et isa selles tähendamissõnas sümboliseerib Taevast Isa? (Õpilased peaksid välja tooma sarnase põhimõtte: kui me naaseme Taevase Isa juurde meelt parandades ja püüdes Temalt andeks saada, on Ta rõõmus ja võtab meid avasüli vastu. Kirjutage see põhimõte tahvlile.)
Kuidas võiks sellest põhimõttest olla abi neile, kes tunnevad, et nad on vaimselt kadunud?

Paluge ühel õpilasel lugeda ette, mida on öelnud vanem Jeffrey R. Holland Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist:

„Hell kujutelm, kuidas poisi ustav isa talle õhinaga vastu jookseb ja ta suudlustega üle valab, on üks liigutavamaid ja kaasahaaravamaid sündmustikke kogu pühakirjas. See räägib kõikidele Jumala lastele, olgu nad üleannetud või mitte, kui väga Jumal tahab meid tagasi oma kaitsvate käte vahele.” (The Other Prodigal. – Ensign, mai 2002, lk 62)

Meenutage õpilastele tähendamissõnas olnud vanemat venda.

Miks oli vanem vend teie arvates vihane?

Paluge ühel õpilasel lugeda ette vanem Hollandi sõnad ja teistel kuulata, miks vanem vend tema arusaamise järgi vihane oli:

„See poeg pole niivõrd vihane selle peale, et teine koju tuli, kuivõrd on ta vihane, et ta vanemad on selle üle nii õnnelikud. Tundes, et teda ei hinnata, ja ennast ehk isegi rohkem kui veidi haletsedes unustab see kohusetundlik poeg – ja ta on imeliselt kohusetundlik – hetkeks, et ta pole pidanud iial tundma räpasust ega meeleheidet, hirmu ega enesejälestust. Ta unustab hetkeks, et iga vasikas talus on juba tema oma ja ka kõik rüüd kapis ning kõik sõrmused laekas. Ta unustab hetkeks, et talle on tema ustavuse eest tasutud ja alati tasutakse. ‥

Temas pole veel seda kaastunnet ja halastust, ta ei küündi veel nägema ligimesearmastusega, et see pole tema rivaal, kes tagasi tuleb. See on tema vend. ‥

Otseloomulikult oli see noorem vend olnud vang – patu, rumaluse ja sealauda vang. Kuid ka vanem vend elab vangistuses. Ta pole veel suutnud iseenda vangistusest välja murda. Teda painab kadeduse uss.” (The Other Prodigal, lk 63)

Miks oli vanem vend vanem Hollandi sõnul vihane?
Mida meil on vaja meeles pidada, kui näeme, kuidas Jumal meeleparandajatele ja Tema juurde naasjatele halastab ja neid õnnistab?
Mis põhimõte selgub tähendamissõnast selle kohta, kuidas saada rohkem oma Taevaisa sarnaseks? (Õpilased peaksid välja tooma sarnase põhimõtte: me võime saada rohkem oma Taevaisa sarnaseks, kui me teiste meeleparandusele kaasa elame ja selle üle rõõmu tunneme.)

Vaadake üle põhimõtted, mida õpilased Luuka 15. peatüki tähendamissõnadest õppisid. Paluge õpilastel selgitada, kuidas nad oleksid vastanud nende põhimõtete abil variseridele ja kirjatundjatele, kes nurisesid, kui Jeesus patustega sõi.

Meenutage õpilastele inimest, kellele nad tunni alguses mõtlesid, kes võib olla vaimselt kadunud. Innustage neid palvemeelselt mõtisklema, kuidas nad saaksid aidata sel inimesel meelt parandada ja Taevasele Isale läheneda. Paluge õpilastel teha vihikus või pühakirjapäevikus ära järgmine ülesanne:

Nimeta üks viis, kuidas sa täna õpitut ellu rakendad.

Kommentaarid ja taustinfo

Luuka 15. „Tähendamissõnad kadunutest”

Luuka 15. peatükis kirjas olevad tähendamissõnad olid Päästja vastuseks variseridele ja kirjatundjatele, kui nad olid Ta patustega söömise ja joomise eest hukka mõistnud. Selles kontekstis vaadelduna sisaldavad need tähendamissõnad mitte ainult sõnu, mis annavad lootust meelt parandanud patusele, vaid ka karmi noomitust vagatsemise eest. Seda noomitust võib märgata Päästja sõnades, et taevas on rohkem rõõmu ühest patusest, kes meelt parandab, kui üheksakümne üheksast õigest, kes meeleparandust ei vaja. Päästja viide õigetele, kes meeleparandust ei vaja (vt Lk 15:7), ei vihja sellele, et variseridel ja kirjatundjatel polnud vaja meelt parandada. Pigem kinnitas see asjakohaselt, et variserid ja kirjatundjad olid endast uhkel arvamusel ega tunnistanud, et neil endal on vaja meelt parandada. Sellise suhtumise hukkamõistu võib märgata ka vanema venna käitumises tähendamissõnas kadunud pojast. Variseride ja kirjatundjate sarnaselt, kes nurisesid, kui Jeesus patuseid vastu võttis, reageerib vanem vend tähendamissõnas pigem vagatseva vaenulikkuse kui kaastundega, kui isa üleannetu poja taas vastu võtab.

Luuka 15:1–32. Lammas, drahmiraha ja kadunud poeg kaovad üksteisest erinevalt

President David O. McKay kõneles põhjustest, miks mõned ära kaovad:

„Soovin viidata asjaoludele, mis [lamba, drahmiraha ja kadunud poja] kadumisele kaasa aitasid. ‥

Küsin teilt täna õhtul, kuidas lammas ära kadus. Ta polnud mässumeelne. Kui seda võrdlust jälgida, otsis lammas täiesti õigustatud viisil toidupoolist, kuid rumalusest või iseenesele teadmata järgnes ta parema rohu ootuses ahvatlustele, kuni jõudis karjast eemale ja kadus.

Nii on meil Kirikus neid noori mehi ja noori naisi, kes uitavad karjast eemale täiesti õigustatud viisil. Nad otsivad edu – edu tööl, edu oma ametis, ja ei lähe kaua, kui nad enam Kiriku vastu huvi ei tunne ja nende ühendus karjaga katkeb. Nad on võib-olla rumalusest, võib-olla iseenesele teadmata ja mõnel juhul võib-olla tahtlikult tõelise edu silmist lasknud. Nad on pimedad selle suhtes, mida tõeline edu endast kujutab. ‥

[Kaotatud drahmiraha puhul] polnud kadunud asi iseenda kadumise eest vastutav. See, kelle kätte drahmiraha oli usaldatud, oli selle hooletusest või lohakusest valesse kohta pannud või kuskile pillanud. Selles on erinevus ja see on üks neist kolmest, mis minu arvates täna õhtul meie kohta käib. Meie ülesandeks pole üksnes drahmiraha, vaid laste, noorte ja täiskasvanute hinged. Nemad on meie ülesandeks. Mõned neist võivad täna ringi uidata koguduse õpetajate hooletuse tõttu. ‥

[Mis puutub kadunud poega:] Siin on tegemist tahtega, valikuga, teadliku valikuga. Omal moel on siin tegemist võimule vastuhakkamisega. Ja mida ta tegi? Ta kulutas oma vara kõlvatu elu peale, ta raiskas oma osa hooradega. Nii nad kaovadki.

Noored, kes asuvad oma himusid ja kirgi rahuldama, on allakäiguteel usust taganemise poole niisama kindlalt, kui päike tõuseb idast. Ma ei piirdu seejuures vaid noortega. Iga mees või naine, kes asub sellele ohjeldamatuse ja liiderliku elu teele, eraldub karjast sama paratamatult, nagu päevale järgneb pimedus.” (Conference Report, apr 1945, lk 120, 121–123)

Luuka 15:1–32. Tähendamissõnad kadunud lambast, kadunud drahmirahast ja kadunud pojast

Vanem James E. Talmage Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on kirjutanud:

„Neis kolmes tähendamissõnas ‥ kujutatakse ühtemoodi seda rõõmu, millest rõkkab taevas ühe hinge tagasisaamise üle, kes loeti kord kadunute sekka, ükskõik kas seda hinge sümboliseerib kõige paremini kaugele uidanud lammas, hooldaja hooletusest silme eest pillatud drahmiraha või poeg, kes lahutab end tahtlikult kodust ja taevast. Pole mingit õigust järeldada, et meeltparandavat patustajat tuleks eelistada õigemeelsele hingele, kes on patust hoidunud. ‥ Kuigi patt on täiesti vastumeelne, on patune Isa silmis ikkagi kallis tänu võimalusele, et ta võib meelt parandada ja taas õigemeelseks saada. Hinge kaotamine on Jumala jaoks väga tõsine ja väga suur kaotus. See piinab ja kurvastab Teda, sest Tema tahe on, et keegi ei hukkuks.” (Jesus the Christ, 3. tr, 1916, lk 461)

Luuka 15:3–7. Kadunud lammas

„Prohvet Joseph Smith (1805–1844) ütles, et tähendamissõna ühe tõlgenduse kohaselt sümboliseerivad sada lammast sadat saduseri ja variseri ja kuna nad ei nõustunud Päästja õpetustega ega järginud neid, läks Ta lambatarast välja, et otsida neid üksikuid inimesi või seda ühte vaest tölnerit, keda variserid ja saduserid põlgasid. Leidnud kadunud lambad, kes olid valmis meelt parandama ja Teda vastu võtma, ootas neid rõõm taevas (vt History of the Church, 5. kd, lk 262). See tõlgendus aitab meil mõista, et Päästja sõnad on noomituseks, et aidata variseridel ja kirjatundjatel mõista omaenda vajadust meeleparanduse järele, sest Issand käsib „kõikidel inimestel kõikjal meelt parandada” (ÕL 133:16; vt ka Rm 3:23; 1Jh 1:8; ÕL 18:9, 42).” (New Testament Student Manual. Church Educational System manual, 2014, lk 168–169)

Luuka 15:11–32. „Kadunud poeg”

Viidates tähendamissõnale kadunud pojast, õhutas president Gordon B. Hinckley:

„Ma palun teil seda lugu lugeda. Iga lapsevanem peaks selle üha uuesti läbi lugema. See on piisavalt ulatuslik, et hõlmata iga kodakonda, ja piisavalt palju ulatuslikum, et hõlmata kogu inimkonda, sest kas mitte kõik meist pole kadunud pojad ja tütred, kellel on vaja meelt parandada ja meie Taevase Isa andestavast halastusest osa saada ning siis Tema eeskuju järgida?” (Of You It Is Required to Forgive. – Ensign, juuni 1991, lk 5)

Lisaks ütles president Hinckley:

„Mõned meie enda omad ‥ kisendavad valu ja kannatuste, üksilduse ja hirmu käes. Meil on suur ja püha kohustus ulatada oma sõbrakäsi ja neid aidata, nende meelt ülendada, toita neid, kui nad on näljased, kosutada nende vaimu, kui nad tunnevad janu tõe ja õigemeelsuse järele. ‥

On neid, kelle usk oli kunagi soe, kuid on maha jahtunud. Paljud neist soovivad tulla tagasi, kuid ei tea päris hästi, kuidas seda teha. Neil on vaja, et neile sõbralikult käsi ulatataks. Väheste jõupingutustega saab paljud neist uuesti Issanda laua äärde pidusöögile tuua.

Mu vennad ja õed! Ma loodan, ma palvetan, et igaüks meist ‥ otsustaks üles otsida neid, kes vajavad abi, kes on meeleheitlikus ja raskes olukorras, ja tõsta neid armastuse vaimus Kiriku embusse, kus tugevad käed ja armastavad südamed neid soojendavad, trööstivad, toetavad ja seavad nad õnneliku ja viljaka elu rajale.” (Reach with a Rescuing Hand. – Ensign, nov 1996, lk 86)