34. õppetund

Markuse 1

Sissejuhatus

Ristija Johannes jutlustas „meeleparanduse ristimist pattude andekssaamiseks” (Mk 1:4). Kui Johannes oli ristinud Jeesuse, hakkas Päästja jutlustama evangeeliumi ja tegema imesid jumaliku väe ja volitusega. Ta ajas välja rüvedad vaimud ja tegi terveks pidalitõbise. Kuuldused Temast levisid üle kogu Galilea.

Õpetamissoovitused

Markuse 1:1–20

Jeesus alustab teenimistööd

Mõni päev enne tundi küsige kahelt õpilaselt, kas nad tahaksid tunnis jagada lühidalt oma tunnistust Jeesusest Kristusest. Paluge neil kahel jagada oma tunnistust Päästjast, kui tunni algustegevus on läbi viidud. Seejärel küsige õpilastelt:

• Miks on kasulik kuulata pigem mitme inimese tunnistust kui vaid ühe oma?

• Miks võiks olla teie arvates kasulik uurida Markuse tunnistust nüüd, kui te olete uurinud Matteuse tunnistust?

Paluge õpilastel vaadata üle salmid Markuse 1:1–4, 9–11 ja leida sündmus, millega Markus alustas oma aruannet Päästja elust.

• Millise sündmusega alustas Markus oma aruannet?

Selgitage, et Markuse aruanne Päästja elust erineb Matteuse omast. See algab ootamatult ja on tempokas, pöörates tähelepanu Päästja jumalikkusele ja keskendudes Tema tegudele ja imedele. Markus kirjutas tõenäoliselt oma aruande apostel Peetruselt õpitu põhjal.

Tehke kokkuvõte salmidest Markuse 1:12–20, selgitades, et kui Jeesus oli paastunud 40 päeva, hakkas kurat Teda kiusama. Lisaks jutlustas Ta meeleparandust Galileas ja kutsus jüngrid Teda järgima. (NB! Neid lugusid õpetati põhjalikult Matteuse 4. peatükki käsitlevates õppetundides.)

Markuse 1:21–39

Jeesus ajab välja rüvedad vaimud ja teeb terveks haiged

Kirjutage tahvlile fraas „vaenlase territoorium” ja küsige õpilastelt, millised ohud võivad varitseda sõdurit vaenlase territooriumil.

Paluge ühel õpilasel lugeda ette, mida on öelnud juhataja Boyd K. Packer Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist:

„Te, noored, [kasvate] üles vaenlase territooriumil.

Pühakirjadest teame, et taevas oli sõda. Lutsifer mässas koos oma järgijatega ning „tõugati taevast alla” (Ilm 12:9). Ta on võtnud endale eesmärgiks ajada nurja Taevase Isa plaan ning saada kontroll meie mõtete ja tegude üle.” (Juhised noortele. – 2011. a sügisene üldkonverents)

• Kuidas sarnaneb teie elu siin maa peal vaenlase territooriumil viibimisega?

Paluge õpilastel tõsta käsi, kui ümbritsevad halvad mõjud ja kiusatused on neid kunagi rõhunud. Kui õpilased uurivad salme Markuse 1:21–39, paluge neil otsida tõde, millest neile halva mõju ja kiusatuste meelevallas olles abi on.

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Markuse 1:21 ja 22. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, mida tegi Jeesus Kapernaumas ja kuidas juudid sellele reageerisid.

• Miks Päästja õpetused juute hämmastasid?

• Mida tähendab teie arvates, et Jeesus õpetas „kui see, kellel on meelevald”? (Mk 1:22)

Selgitage, et kirjatundjaid peeti Moosese seaduse tundjateks. Kui nad jutlustasid, tsiteerisid nad sageli endisi seaduseesindajaid (vt New Testament Student Manual. Church Educational System manual, 2014, lk 103). Jeesus aga rääkis oma Isa väe ja volitusega ning suure Jehoovana, kes Moosese seaduse andis.

Paluge õpilastel lugeda läbi Markuse 1:23–26 või näidake neile videot „Jesus Heals a Possessed Man” (1:48) sarjast „The Life of Jesus Christ Bible Videos”, mille leiate aadressilt LDS.org. Paluge õpilastel leida, mis juhtus, kui Jeesus kogudusekojas õpetas. Seejärel paluge leitut jagada. Selgitage, et „rüve vaim” viitab kurjale vaimule.

• Mida teadis rüve vaim Jeesuse kohta?

• Kuidas rüve vaim teadis, kes Jeesus on? (Kurjad vaimud, kes püüavad füüsilist keha enda valdusse saada, on Lutsiferi järgijad. Nad elasid Taevase Isa ja Jeesuse Kristuse juures, enne kui nad taevast välja aeti.)

• Mida te oleksite Jeesusest mõelnud, kui te oleksite tookord kogudusekojas viibinud?

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Markuse 1:27 ja 28. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, kuidas inimesed reageerisid, kui nägid, kuidas Jeesus rüveda vaimu mehest välja ajas.

• Kuidas inimesed reageerisid?

• Mida õpetab see lugu meile Päästja väe kohta? (Õpilased peaksid välja tooma sarnase tõe: Päästjal on vägi kuradi ja tema järgijate üle.)

• Kuidas on selle tõe teadmisest meile abi, kui halvad mõjud ja kiusatused meid rõhuvad?

Paluge ühel õpilasel lugeda ette, mida on öelnud president James E. Faust Esimesest Presidentkonnast:

„[Joseph Smith] teatas: „Pahelistel vaimudel on oma piirid, piirangud ja seadused, millega nende üle valitsetakse” (History of The Church, 4. kd, lk 576). Nõnda pole Saatan ja tema inglid kõikvõimsad. ‥

Saatana jõupingutusi saavad nurjata kõik, kes tulevad Kristuse juurde ja on kuulekad evangeeliumi lepingutele ja talitustele.” (Serving the Lord and Resisting the Devil. – Ensign, sept 1995, lk 6, 7)

• Mida me saame president Fausti sõnul teha, et saada suuremat väge kuradile vastu panna?

• Mis juhtus 28. salmi põhjal, kui Päästja oli rüveda vaimu välja ajanud?

Tehke kokkuvõte salmidest Markuse 1:29–39, selgitades, et Päästja tegi terveks Siimon Peetruse ämma, kellel oli palavik, ja paljud teised haiged ning ajas välja mitu kurja vaimu. Jeesus jätkas jutlustamist Galileas.

Markuse 1:40–45

Jeesus teeb terveks pidalitõbise

Paluge õpilastel vaadata üle Markuse 1:40 ja leida, kes tuli Päästja juurde, kui Ta parasjagu Galileas jutlustas. Paluge õpilastel öelda, mida nad leidsid. Paluge ühel õpilasel klassi ette tulla. Teistel paluge ette kujutada, et klassi ees oleval õpilasel on pidalitõbi.

Selgitage, et pidalitõbi on krooniline haigus, mis kahjustab nahka, närvisüsteemi, silmi, luid ja jäsemeid. Kui seda ei ravita, lõpeb see valuliku surmaga. Vanal ajal usuti, et kõik, kes pidalitõbistega kokku puutuvad, nakatuvad sellesse haigusesse. Osutage klassi ees olevale õpilasele ja küsige:

• Kui (õpilase nimi) oleks olnud muiste pidalitõbine, kuidas oleks siis teda koheldud?

Selgitage, et selleks et kaitsta kogukonna tervist ja heaolu, olid pidalitõbised sunnitud elama linnast väljas. Seadus nõudis, et nad hüüaksid valju häälega „roojane”, et hoiatada teisi neile lähenemast (vt ka märksõna „Pidalitõbi”. – Pühakirjajuht; 3Ms 13:44–46). Paluge mõnel õpilasel seda stseeni etendada, möödudes õpilasest, kes etendab pidalitõbist. Paluge pidalitõbist etendaval õpilasel hüüda: „Roojane! Roojane!” kui teised temast mööduvad. Küsige temast mööduvatelt õpilastelt, kuidas nad sellises olukorras käituksid. Seejärel paluge õpilasel kohale istuda.

• Kuidas mõjutaks pidalitõppe nakatumine teie elu?

Paluge õpilastel kujutada ette, et nad on pidalitõbised Jeesuse Kristuse ajal. Küsige neilt, mida nad teeksid, kui näeksid Päästjat lähenemas.

• Mida tegi pidalitõbine salmi Markuse 1:40 järgi, kui ta nägi Päästjat?

• Kuidas näitas pidalitõbine usku Jeesusesse Kristusesse? Kuidas vihjab fraas „kui sa tahad” pidalitõbise usule?

Paluge õpilastel lugeda läbi Markuse 1:41 ja 42 ning leida, kuidas Päästja mehe palvele vastas.

• Mis teile selle juures muljet avaldab, kuidas Päästja mehe palvele vastas?

• Mida oleks Päästja puudutus teile tähendanud, kui te oleksite olnud pidalitõbine? Miks?

• Kuidas oleks teie elu muutunud, kui Jeesus Kristus oleks teid pidalitõvest terveks teinud?

Kirjutage tahvlile lause „Pidalitõbi on kõrvutatav patuga”.

Et aidata õpilastel mõista, kuidas pidalitõbe saab kõrvutada patuga (vt 3Ms 14), paluge ühel õpilasel lugeda ette, mida on öelnud vanem Bruce R. McConkie Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist:

„Lisaks pidalitõve laastavale füüsilisele mõjule peeti seda Piibli aegadel patu ja roojasuse sümboliks, mis tähendas, et nii nagu see halb haigus sõi ja hävitas füüsilise keha, nõnda sööb ja rikub patt inimese vaimse poole.” (The Mortal Messiah, 4 kd, 1979–1981, 2. kd, lk 45)

• Kuidas saab pidalitõbe kõrvutada patuga? (Veenduge pidalitõbe patuga kõrvutades, et õpilased mõistavad, et haigused pole tingimata patust põhjustatud.)

Paluge ühel õpilasel lugeda uuesti ette Markuse 1:40–42, asendades sõna pidalitõbine sõnaga patune ja sõna pidalitõbi sõnaga patt. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, kuidas me saame kõrvutada pidalitõbise tervenemist patust puhtaks saamisega.

Pühakirjade kõrvutamine endiga

Pühakirjade kõrvutamine endiga tähendab võrrelda neid oma eluga. Kui õpilased näevad sarnasust oma kogemuste ja pühakirjades jutustatu vahel, oskavad nad evangeeliumi õpetusi ja põhimõtteid paremini ära tunda. Lisaks mõistavad nad paremini, kuidas saavad neid õpetusi ja põhimõtteid ellu rakendada.

• Millised sõnad vihjavad andekssaamisele, kui neid salme sel viisil lugeda?

• Kuidas me saame kõrvutada pidalitõbise tegusid pidalitõvest puhtaks saamise nimel sellega, mida meie peame tegema, et saada puhtaks patust?

• Mis põhimõte selgub, kui kõrvutame pidalitõbise tervenemist patust puhtaks saamisega? (Õpilased võivad kasutada erinevat sõnastust, kuid veenduge, et nad toovad välja põhimõtte: kui rakendame usku ja tuleme Päästja juurde, tunneb Ta meile kaasa ja puhastab meid patust. Kirjutage see tõde tahvlile õpilaste sõnadega.)

• Kuidas me peame usku rakendama ja Päästja juurde tulema, et Ta saaks meile pattude eest andestada?

Paluge õpilastel mõtiskleda uuesti selle üle, milline oli pidalitõbise elu enne ja pärast tervenemist.

• Kuidas saab patust puhtakssaamiseks Jeesuse Kristuse juurde tulemine kellegi elu muuta?

• Millal olete näinud kellegi elu muutuvat, kui ta on Kristuse lepituse kaudu patust puhtaks saanud? (Hoiatage õpilasi, et nad ei mainiks kellegi nime ega nimetaks patte, mida see inimene minevikus teinud on.)

Paluge õpilastel mõtiskleda, millistest pattudest tuleks neid ennast puhastada. Kutsuge õpilasi tulema Päästja juurde, rakendades Temasse usku palve, meeleparanduse ja kuulekuse kaudu, et Ta saaks nad puhtaks teha. Jagage soovi korral oma tunnistust Päästja lepituse puhastavast väest.

Paluge osal õpilastel lugeda kordamööda ette Markuse 1:43–45. Paluge õpilastel leida, millist nõu andis Issand terveks saanud pidalitõbisele. Seejärel paluge leitut jagada.

Selgitage, et Moosese seaduse järgi pidid pidalitõvest paranenud näitama end templi preestrile ja tegema ohverduse.

• Mida tegi mees, kui Päästja oli teda teistele rääkimise eest hoiatanud?

• Mis juhtus, kuna mees oma terveks saamisest teateid levitas?

Õppetunni lõpetuseks küsige soovi korral õpilastelt, mis neile Markuse 1. peatükis Jeesuse Kristuse tegude juures kõige enam muljet avaldas.

Kommentaarid ja taustinfo

Markuse 1:24–25. Miks käskis Päästja rüvedal vaimul vait olla?

Vanem Bruce R. McConkie Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on õpetanud, et Jeesus keelas järjepidevalt, et rüvedad vaimud tema jumalikkusest tunnistavad. „Usulepöörav tunnistus tuleb Jumalalt, mitte Lutsiferilt. Kui Jeesus oleks jätnud rüvedad vaimud noomimata või nõustunud nende tunnistusega tema kohta (olgugi et see oli tegelikult tõsi), oleksid juudid leidnud üha enam õigustust tema vastasele valesüüdistusele: „Temas on kuri vaim ja ta jampsib! Miks te teda kuulate?” (Jh 10:20).” (Doctrinal New Testament Commentary, 3 kd, 1965–1973, 1. kd, lk 168)

Markuse 1:40. Pidalitõbi

Üks Piibli kommentaator kirjeldas pidalitõve laastavat mõju järgmiselt:

„Selle haiguse sümptomid ja mõju on väga eemaletõukavad. Tekib valge paise või kärn ja loomulik juuksevärv muutub ‥ kollaseks; misjärel tungib haiguse väljapaistev osa nahast sügavamale või paisest ilmub nähtavale liha. ‥ Küüned tulevad lahti ja kukuvad küljest, igemed kärbuvad ning hambad lagunevad ja kukuvad välja. Hingeõhk lehkab, nina mädaneb, inimene võib jääda ilma sõrmedest, kätest, jalgadest või ta silmad on välja söödud. Inimese ilu on rikutud.” (Charles F. Deems. The Light of the Nations, 1884, lk 185)

Markuse 1:40–42. Meid saab puhastada patust Päästja lepituse kaudu

Vanem Shayne M. Bowen on õpetanud:

„Jeesuse Kristuse lepitus on kättesaadav meile kõigile. Tema lepitus on piiritu. See käib kõigi, isegi teie kohta. See võib puhastada, õigele teele pöörata ja pühaks muuta – isegi teid. Seda piiritu tähendabki: totaalne, täielik, kõikehõlmav, igavene. Juhataja Boyd K. Packer on õpetanud: „Täieliku andestuse lubadusest ei ole välja jäetud ühtegi harjumust, sõltuvust, vastuhakku, üleastumist, usust taganemist ega kuritegu. See on Kristuse lepituse lubadus” (The Brilliant Morning of Forgiveness. – Ensign, nov 1995, lk 20).” (Lepitus võib meie elu puhastada, õigele teele pöörata ja pühaks muuta. – 2006. a sügisene üldkonverents)