6. õppetund:
Matteuse 1–2
Sissejuhatus
Matteus tõi välja Jeesuse sugupuu ja ingel kuulutas Joosepile Jeesuse jumalikku päritolu. Targad hommikumaalt rändasid väikest Jeesust otsima ja kummardama. Joosepil kästi unenäos viia oma pere Egiptusesse, et pääseda Heroodese korraldatud lastetapmisest Petlemmas.
Õpetamissoovitused
Matteuse 1:1–17
Jeesuse sugupuu
Näidake oma vanemate pilti ja küsige õpilastelt, kas nad märkavad tunnusjooni, mida Te olete neilt pärinud. Võiksite paluda ka mõnel õpilasel vanemate pildid kaasa võtta ja paluda teistel arvata, kelle vanemad need on. Paluge õpilastel üksteisega arutada, milliseid tunnusjooni nad on oma vanematelt pärinud (nt silmavärv, juuksevärv või pikkus).
Paluge õpilastel otsida Matteuse 1. ja 2. peatükki uurides tõsiasju Päästja vanemate kohta ja tunnusjooni, mida Ta neilt päris. See tegevus peaks aitama õpilastel mõista, et Jeesus Kristus on Taevase Isa ja Maarja jumalik Poeg ja Isa Ainusündinu lihas.
Selgitage, et salmides Matteuse 1:1–17 on kirjas Päästja esivanemad. Juhtige tähelepanu 1. salmis märgitule, et Jeesus Kristus oli Taaveti ja Aabrahami järeltulija.
Selgitage, et Vana Testamendi prohvetlike kuulutuste järgi oli Messias Taaveti järeltulija (vt 2Sm 7:12–13; Js 9:6–7; Jr 23:5–6) ja et Aabrahami järeltulijas saavad õnnistatud „kõik maailma rahvad” (1Ms 22:18; vt ka Aabr 2:11). Matteus tahtis lugejatele teada anda, et Jeesus täitis Vana Testamendi prohvetlikud kuulutused Messia kohta (vt Mt 1:22–23; 2:5, 15, 23; 26:55–56). Salmides Mt 1:1–17 esitatud sugupuust nähtub, et Jeesus oli see tõotatud Messias ja Taaveti trooni õigusjärgne pärija.
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Matteuse 1:16. Teistel paluge teksti jälgida ja otsida Jeesusele antud tiitlit ning rääkida, mida nad leidsid.
Selgitage, et sõna Kristus on arameakeelse sõna Messias kreekakeelne vorm, mille tähenduseks on „võitu”.
-
Mida Jeesus Kristus surelikkusele eelnenud elus tegema võiti või valiti? (Taevane Isa võidis Ta meie Prohvetiks, Preestriks, Kuningaks ja Vabastajaks (vt märksõna Messias. – Pühkirjajuht, scriptures.lds.org).)
Matteuse 1:18–25
Ingel kuulutab Joosepile Jeesuse jumalikku päritolu
Märkige, et salmis Matteuse 1:16 mainitakse ka seda, et Maarja oli Joosepi naine. Salmi Matteuse 1:18 järgi olid Joosep ja Maarja kihlatud. See tähendab, et nad olid teineteisega ametlikult seotud, kuid ei elanud veel koos nagu abikaasad. Kuid enne abiellumist sai Joosep teada, et Maarja ootab last. Paluge ühel õpilasel lugeda ette Matteuse 1:19. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, mida Joosep kavatses teha.
-
Mida kavatses Joosep teha, kui ta sai teada, et Maarja on lapseootel? (Selgitage, et „salaja tema hüljata” tähendab, et Joosep plaanis kihluse salaja tühistada, et Maarja ei peaks tundma avalikku alandust või et päästa teda võimalikust kividega surnuks viskamise karistusest.)
-
Mida õpetab see salm Joosepi iseloomu kohta?
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Matteuse 1:20. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, mis juhtus Joosepiga, kui ta pidas plaani Maarjaga kihluse lõpetada.
-
Miks ütles ingel Joosepile, et ta ei kardaks Maarjaga abielluda?
Et aidata õpilastel mõista fraasi „Pühast Vaimust” (Mt 1:18, 20), paluge ühel õpilasel lugeda ette, mida ütles vanem Bruce R. McConkie Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist:
„Nii nagu Jeesus on sõna otseses mõttes Maarja Poeg, nõnda on ta ka Jumala, Igavese Isa isiklik järeltulija otseses tähenduses. ‥ Matteuse väide: „ta leiti ‥ käima peal olevat Pühast Vaimust” peaks sõnama õigesti tõlgituna: „ta leiti käima peal olevat Püha Vaimu väe kaudu”. (Mt 1:18) ‥ Alma kirjeldab täiuslikult meie Issanda eostamist ja sündi, kuulutades prohvetlikult: Kristus „sünnib Maarjast, ‥ tema olles neitsi, hinnaline ja valitud anum, keda Püha Vaimu vägi varjab ja eostab, ning ta sünnitab poja, jah, nimelt Jumala Poja” (Al 7:10).” (Doctrinal New Testament Commentary, 3 kd, 1965–1973, 1. kd, lk 82)
-
Mida õpetavad need salmid meile Jeesuse põlvnemise kohta? (Kuigi õpilased võivad kasutada erinevat sõnastust, peaksid nad tooma välja õpetuse: Jeesus Kristus on Taevase Isa ja Maarja jumalik Poeg. Võiksite soovitada õpilastel kirjutada see õpetus Matteuse 1:18–25 kõrvale pühakirjalehekülje servale.)
Näidake oma vanemate pilti ja korrake üle mõned tunnusjooned, mida olete neilt pärinud. Paluge ühel õpilasel lugeda ette, mida ütles vanem James E. Talmage Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist. Paluge õpilastel mõtiskleda, miks on tähtis mõista, et Jeesus on Taevase Isa ja Maarja jumalik Poeg.
„See Laps, kes pidi sündima Maarjale, sündis Igavesest Isast Elohimist. ‥ Temas ühtisid Jumaluse väed surelike võimete ja võimalustega. ‥ Jeesuslaps päris füüsilisi, meelelisi ja vaimseid tunnusjooni, suundumusi ning vägesid oma mõlemalt vanemalt – kellest üks oli surematu ja hiilgusega Jumal, teine inimnaine.” (Jesus the Christ, 3. kd 1916, lk 81)
-
Millised tunnusjooned päris Jeesus oma Isalt? Millised tunnusjooned päris Ta oma emalt?
Selgitage, et kuna Jeesus oli surematu Isa ja sureliku ema Poeg, võis Ta elada igavesti, kui Ta seda tahtis, ja sama hästi ka surra. Sellise jumaliku olemuse tõttu oli Tal ainulaadne võime kannatada meie pattude eest, surra ristil ja üles tõusta.
Matteuse 2:1–12
Targad hommikumaalt juhatatakse Jeesuse juurde
Pange klassi ees välja kolm kingipakki või joonistage pilt kolmest kingitusest tahvlile.
-
Kes tõid Päästjale pärast Tema sündi kingitusi?
Selgitage, et Matteuse evangeelium on ainuke evangeelium, milles räägitakse hommikumaa tarkadest. Jagage välja küsimustega käsileht või kirjutage küsimused enne tundi tahvlile. Andke õpilastele mõni minut, et küsimused läbi lugeda ja vastused kirja panna.
Kui palju sa tead hommikumaa tarkadest?
Uus Testament – seminariõpetaja käsiraamat – 6. õppetund
-
Kuidas targad hommikumaalt teadsid, et Messias on sündinud?
-
Miks tahtsid targad hommikumaalt Messiat leida?
-
Kuidas ülempreestrid ja kirjatundjad teadsid, kus Messias sünnib?
-
Mida tahtis Heroodes hommikumaa tarkadelt, kui nad Jeesuse üles leiavad?
-
Mida tegid hommikumaa targad selle asemel?
© 2015. Kõik õigused kuuluvad Intellectual Reserve Inc-ile.
Kui õpilastel on olnud küsimustiku täitmiseks piisavalt aega, paluge neil lugeda läbi Matteuse 2:1–12 ja leida sealt küsimuste vastused.
Paluge mõnel õpilastel jagada midagi uut, mida nad hommikumaa tarkade kohta õppisid. 11. ja 16. salmis kirjasolevatest üksikasjadest võib järeldada, et võis kuluda koguni kaks aastat, enne kui hommikumaa targad pärast Jeesuse sündi püha pere juurde jõudsid (targad leidsid Jeesuse kojast, mitte sõimest, ja Ta oli „lapsuke”, mitte imik). Märkige, et Heroodes tahtis, et hommikumaa targad annaksid talle teada, kust nad Messia leidsid, kuna ta tahtis Ta tappa (vt Mt 2:13).
-
Kuidas teadsid targad hommikumaalt, kust Messiat leida?
-
Mida Päästjat otsinud hommikumaa targad meile oma eeskujuga õpetavad? (Õpilaste vastused võivad erineda, kuid aidake neil tuua välja põhimõte: kui otsime Päästjat siiralt ja usinalt, juhatatakse meid Tema juurde.)
-
Kuidas me saame Päästjat usinalt otsida?
-
Mida hommikumaa targad tegid, kui nad olid Päästja üles leidnud? Miks? (Üks Päästjale kingituste tegemise eesmärk oli Teda kummardada.)
-
Mida Päästjale kingitusi teinud hommikumaa targad meile oma eeskujuga õpetavad? (Õpilased võivad kasutada erinevat sõnastust, kuid peaksid tooma välja tõe: me kummardame Issandat, kui teeme Talle tähendusrikkaid kingitusi.)
Et aidata õpilastel mõista, kuidas me saame teha Päästjale tähendusrikkaid kingitusi, paluge ühel õpilasel lugeda ette, mida ütles vanem D. Todd Christofferson Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist:
„Kui inimesed tahtsid muistsel ajal Issandat kummardada ja Tema õnnistusi otsida, tõid nad sageli anni. ‥
Kas teie elus on midagi, mis pole puhas või on vääritu? Kui te sellest lahti saate, on see anniks Päästjale. Kas teie elus puudub mõni hea harjumus või omadus? Kui te selle omaks võtate ja sellest saab teie iseloomu osa, annate te anni Issandale. Vahel on seda raske teha, kuid kas teie meeleparanduse ja kuulekuse annid oleksid andmist väärt, kui nad teile midagi ei maksaks?” (When Thou Art Converted. –Ensign, mai 2004, lk 12)
-
Mida saame anda Päästjale tähendusrikkaks kingituseks?
Paluge õpilastel mõtiskleda vanem Christoffersoni sõnade üle ja juurelda, milliseid kingitusi peaksid nemad Päästjale andma. Andke neile paberid, kuhu oma mõtted kirja panna. Paluge neil plaanida, kuidas nad neid kingitusi Jeesusele Kristusele annavad.
Matteuse 2:13–23
Joosep, Maarja ja Jeesus põgenevad Egiptusesse
Selgitage, et salmide Matteuse 2:13–23 põhjal sai Heroodes vihaseks, kui targad hommikumaalt „läksid ‥ tagasi omale maale” (Mt 2:12) ega öelnud talle, kus on Messias. Lootes Messia tappa, käskis ta kõik kaheaastased ja väiksemad lapsed Petlemmas ja seda ümbritsevates piirkondades surmata.
Lugege ette Matteuse 2:13 ja 14. Paluge õpilastel teksti jälgida ja leida, kuidas Joosep teadis, mida teha, et oma perekonda kaitsta. Paluge õpilastel rääkida, mida nad leidsid.
-
Kuhu Joosep Maarja ja Jeesuse viis?
Tehke kokkuvõte salmidest Matteuse 2:15–23, selgitades, et Joosep, Maarja ja Jeesus jäid Egiptusesse kuni Heroodese surmani. Jumal juhatas Joosepit unenäos pere tagasi Iisraeli viima ja nad seadsid end sisse linnas, mille nimi oli Naatsaret.
-
Kuidas õnnistas Joosepi tundlikkus vaimsete asjade suhtes teiste elu?
-
Millist põhimõtet saame Joosepilt õppida? (Õpilased võivad kasutada erinevat sõnastust, kuid peaksid tooma välja põhimõtte: kui me oleme Vaimu suhtes tundlikud, võime saada ilmutust ja juhatust.)
Paluge õpilastel mõtiskleda, mida nad saavad teha, et olla Vaimu suhtes tundlikumad. Innustage neid seadma endale eesmärgiks teha kõike, milleks nad õhutust tunnevad.
Kommentaarid ja taustinfo
Matteuse 1:1–17. Jeesuse sugupuu
„Jeesus ei olnud Joosepi poeg, kuid Joosepi sugupuu on peamiselt ka Maarja sugupuu, kuna nad olid sugulased. Jeesus päris oma emalt Maarjalt Taaveti vere ja seega õiguse Taaveti troonile. Jeesus sündis kuninglikust soost ja kui vanem James E. Talmage’i selgituse järgi „oleks juuda olnud vaba ja iseseisev rahvas, keda oleks valitsenud õigusjärgne monarh, oleks puusepp Joosep olnud tema kroonitud kuningas ja ta seaduslik troonipärija oleks olnud Jeesus Naatsaretlane, juutide Kuningas” (Jesus the Christ, 3. tr, 1916, lk 87; vt ka Jesus the Christ, lk 83–86, 89–90; Bruce R. McConkie. Doctrinal New Testament Commentary, 3 kd, 1965–1973, 1. kd, lk 94–95).” (The Life and Teachings of Jesus and His Apostles, 2. tr, Church Educational System manual, 1979, lk 22)
Matteuse 1:18. „Maarja oli kihlatud Joosepiga”
Muistses Iisraelis oli abielu noore mehe ja noore naise vahel korraldatud ja asjaosaliste perepeade – tavaliselt isade kokku lepitud. Kui peigmehe isa või perepea oli potentsiaalse tulevase naise leidnud, algasid läbirääkimised. Läbirääkimised keskendusid „pruudi hinna” suurusele, kuid ei piirdunud sellega. See oli midagi vastupidist kaasavarale, mida peigmehe isa või perepea maksis pruudi perele. Kui abielu osas oli kokku lepitud, järgnesid kaks pulmaetappi: kihlus (vt Mt 1:18) ja laulatus.
Kihlus oli seaduse ja religiooni mõttes tähendusrikkam kui sellele järgnev laulatus, mille järel paar koos elama hakkas. Kihlust peeti püha lepingu lõpuosaks. Sellel oli lepingu jõud, mida jumalakartlikud osapooled pidid austama (vt 1Ms 2:24; Hs 16:8; Ef 5:21–33). Kuigi kihlatud paare peeti seaduse silmis abikaasadeks (vt 5Ms 22:23–24), kehtis kihluse ja laulatuse vahel range vooruslikkuse seadus (vt Mt 1:18, 25).
Matteuse 1:18–25 Joosepi vaimne tundlikkus
„Kui saadi teada, et Maarja on lapseootel, oli Joosepil, kes tead Esiteks oleks ta võinud sundida Maarjale peale avalikku lahutust ja ehk isegi hukkamist, kuna inimesed oleksid oletanud, et Maarja oli süüdi abielurikkumises – kuriteos, mille eest karistati Moosese seaduse järgi surmaga (vt 3Ms 20:10; Jh 8:5). Teiseks oleks võinud Joosep kihluse Maarjaga salamisi kahe tunnistaja ees tühistada. Kolmas valikuvõimalus oli abielluda. Joosep oli meelestatud Maarjale halastama ja kihluslepingu vaikselt tühistama (vt Mt 1:19). Kuid kui ingel talle kinnitas, et Maarja laps oli Jumala Poeg, otsustas Joosep temaga abielluda, kuigi selle tegemine oleks võinud tuua talle avaliku häbi ja pilkamise (vt Mt 1:20–25; Lk 3:23; Jh 8:41).
Gerald N. Lund, kellest sai hiljem Seitsmekümne liige, arutles Joosepi nägemuste ja vaimse tundlikkuse üle: „Matteus räägib meile, et [Joosep] põlvnes kuningas Taavetist, et ta oli õiglane ja teistega arvestav mees, et ingel ütles talle unenäos, kes Jeesusest saab, et ta oli kuulekas ja et ta andis Jeesusele nime, mis tähendab päästjat. (Vt Mt 1.) Me teame, et ta viis Maarja Petlemma, kus Jeesus sündis. (Vt Lk 2:4–6.) Vähem kui kaks aastat hiljem viis Joosep oma pere Egiptusesse, et põgeneda Heroodese eest, kui teda oli unenäos hoiatatud. Egiptuses ütles talle taas unenägu, millal tagasi minna, ja teine unenägu käskis tal minna Galileasse. (Vt Mt 2:13–15, 19–22.) Neli unenägu Jumalalt! Joosep pidi olema erakordselt nägemusi nägev ja vaimselt tundlik inimene” (Jesus Christ, Key to the Plan of Salvation, 1991, lk 51–52).” (New Testament Student Manual, Church Educational System manual, 2014, lk 13–14)