2. õppetund: Päästmisplaan

2. õppetund

Päästmisplaan

Sissejuhatus

Juhataja Boyd K. Packer Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist juhatas usuõpetajaid esitama iga kooliaasta alguses lühiülevaate päästmisplaanist:

„Kui anda kohe alguses lühiülevaade õnneplaanist ‥ ja seda aeg-ajalt üle korrata, saavad Teie õpilased sellest tohutult kasu.” (The Great Plan of Happiness. Kõne KHSi usuõpetajatele, 10. aug 1993, si.lds.org; vt ka Teaching Seminary: Preservice Readings. Church Educational System manual, 2004, lk 68–74)

Selles õppetunnis antakse lühiülevaade päästmisplaanist ja koondatakse tähelepanu Jeesuse Kristuse ja Tema lepituse kesksele rollile selles plaanis.

Õpetamissoovitused

Jeesuse Kristuse roll surelikkusele eelnenud elus

Vaimse algusosa ajal võiksite paluda õpilastel laulda kirikulaulu „Kristust usun ma” (Kiriku lauluraamat) või mõnda muud kirikulaulu Päästjast. Alustage õppetundi küsimusega:

Kuidas vastaksite, kui keegi küsiks teilt, miks on Jeesus Kristus teile tähtis?

Selgitage õpilastele, et tänases õppetunnis õpivad nad Jeesuse Kristuse rollist Taevase Isa päästmisplaanis. Paluge neil otsida tänase õppimise ajal tõdesid, mis aitavad tugevdada usku Jeesusesse Kristusesse.

Kandke tahvlile järgnev tabel. Võite jagada selle õpilastele välja ka käsilehtedel. (Kui jagate õpilastele käsilehed, paluge neil täita oma tabelid samal ajal, kui teie täidate tabelit tahvlil.)

Jeesusel Kristusel on Taevase Isa päästmisplaanis keskne koht

Uus Testament, seminariõpetaja käsiraamat – 2. õppetund

Surelikkusele eelnev elu	Surelik elu	Surelikkusele järgnev elu

Märkige, et Taevase Isa plaan koosneb kolmest põhietapist: 1) surelikkusele eelnenud elust, kui me ei olnud veel füüsiliselt sündinud; 2) surelikust elust maa peal ja 3) surelikkusele järgnevast elust, mis tuleb pärast füüsilist surma.

Paluge ühel õpilasel lugeda ette järgnev õpetus ja teistel kuulata, millised piirangud meile surelikkusele eelnenud elus osaks said:

„Me elasime oma Taevaisa vaimulastena, enne kui sündisime siia maa peale. Me ei olnud aga sellised nagu meie Taevane Isa ning me ei oleks võinud kunagi saada Tema sarnaseks ega tunda rõõmu kõikidest õnnistustest, millest Tema rõõmu tunneb, kui me ei saaks elada surelikena füüsilise kehaga.

Jumala kogu eesmärk – Tema töö ja Ta hiilgus – on võimaldada meist igaühel tunda rõõmu kõikidest Tema õnnistustest. Ta on loonud oma eesmärgi saavutamiseks täiusliku plaani. Me mõistsime seda plaani ja võtsime selle vastu, enne kui me tulime maa peale. ‥

Selleks, et areneda ja saada selliseks nagu Jumal, pidi igaüks meist saama keha ja saama maapealse prooviaja vältel proovile pandud.” (Jutlusta minu evangeeliumi:. misjonitöö juhis, 2005, jeesusekristusekirik.ee/materjalid/36617_est.pdf)

Millised piirangud said meile osaks surelikkusele eelnenud elus?

Selgitage, et kui Taevane Isa esitles oma õnneplaani, saime me teada, et selle plaani täitmiseks on vaja päästjat. Lutsifer, üks Taevase Isa vaimulastest, hakkas Taevase Isa plaanile vastu. Teda hakati tundma Saatanana, mille tähendus heebrea keeles on vastane.

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Moosese 4:1–3. Paluge õpilastel teksti jälgida ja leida, mida Saatan Taevaselt Isalt nõudis.

Mida Saatan Taevaselt Isalt nõudis?
Mida ütles Taevane Isa 2. salmi põhjal Jeesuse Kristuse kohta?
Mida Jeesus Kristus tegema valiti? (Kui õpilased on vastanud, kirjutage tahvlile pealkirja „Surelikkusele eelnev elu” alla tõde: Jeesus Kristus valiti surelikkusele eelnenud elus inimkonna Lunastajaks.)

Selgitage, et pärast seda, kui Jeesus Kristus oli valitud Taevase Isa päästmisplaani täitma, lõi Ta selle maa, kus me kõik võiksime saada füüsilise keha ja ammutada kogemusi.

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Heebrealastele 1:1–2. Paluge õpilastel teksti jälgida ja leida Jeesuse Kristuse roll maa loomisel.

Milline roll oli Jeesusel Kristusel maa loomisel? (Kirjutage tahvlile pealkirja „Surelikkusele eelnev elu” alla õpetus: Jeesus Kristus lõi Isa juhatusel maa.)

Paluge õpilastel mõelda, kui ilus on maa. Soovi korral näidake ühte või enamat pilti, millel on näha maa ilu.

Kuidas teadmine, et Jeesus Kristus lõi selle maa ja miljonid sellesarnased, mõjutab teie tundeid Tema vastu?

Jeesuse Kristuse roll surelikus elus

Selgitage, et me kogeme surelikkuses veel teisigi piiranguid või takistusi, mis ei lase meil saada Taevase Isa sarnaseks ja naasta Tema juurde. Paluge ühel õpilasel lugeda ette järgnev õpetus ja teistel kuulata, millised kaks takistust meile surelikkuses osaks saavad:

„Meie seisund surelikus elus on selline, kus meile saab osaks nii füüsiline kui vaimne surm. Jumalal on täiuslik, ülendatud, surematu luust ja lihast keha. Selleks, et saada selliseks nagu Jumal ja naasta Tema juurde, peab ka meil olema täiuslik, surematu luust ja lihast keha. Aadama ja Eeva langemise tõttu on aga igal inimesel maa peal ebatäiuslik, surelik keha ja talle saab lõpuks osaks surm. Kui ei oleks Päästjat Jeesust Kristust, teeks surm lõpu igasugusele lootusele elada tulevikus koos Taevase Isaga.

Füüsilise surma kõrval on üheks suurimaks takistuseks patt, mis ei lase meil saada selliseks nagu meie Taevaisa ja naasta Tema juurde. Surelikus seisundis anname me sageli järele kiusatusele, rikume Jumala käske ja teeme pattu. ‥ Kuigi vahel tundub teisiti, teeb patt meid alati õnnetuks. Patt kutsub esile süü- ja häbitunde. Oma pattude tõttu ei saa me naasta elama koos Taevase Isaga, kui me esmalt ei saa andeks ja puhtaks.

‥ Nagu füüsilise surma puhul, nii ei saa me ka patu tagajärgedest jagu iseseisvalt.” (jeesusekristusekirik.ee/materjalid/36617_est.pdf)

Selgitage, et enne, kui Jeesus sündis maa peal, ilmus ingel Joosepile unenäos, kus Joosep sai teada, et Maarja on lapseootel. Paluge ühel õpilasel lugeda ette Matteuse 1:21. Paluge õpilastel teksti jälgida ja leida, mida ingel Joosepile kuulutas.

Mida pidi Jeesus ingli sõnul tegema? (Kui õpilased on vastanud, kirjutage tahvlile pealkirja „Surelik elu” alla õpetus: Jeesus Kristus tuli meid päästma meie pattudest.)
Mida Jeesus Kristus tegi, mis võimaldab meil pattudest pääseda?

Näidake pilte „Jeesus Ketsemani aias palvetamas”, „Ristilöömine” ning „Maarja ja ülestõusnud Jeesus Kristus” (Evangeeliumi kunstiraamat, 2008, nr 56, 57, 59; vt ka LDS.org). Meenutage õpilastele, et Jeesuse Kristuse kannatuste, surma ja ülestõusmise koondnimetuseks on lepitus.

Mida peame tegema, et Jeesuse Kristuse lepituse kaudu pattudest pääseda? (Vt Ap 2:38.)

Jeesuse Kristuse roll surelikkusele järgnevas elus

Paluge õpilastel mõelda kellelegi, kes on surnud. Mõne hetke pärast küsige:

Kus on päästmisplaani põhjal teie arusaamise järgi need, kes on surnud? (Surres lähevad kõikide inimeste vaimud vaimumaailma. Et aidata õpilastel sellest paremini aru saada, võite paluda ühel õpilasel lugeda ette Alma 40:11–14.)

Näidake pilti „Jeesuse matmine” (Evangeeliumi kunstiraamat, nr 58; vt ka LDS.org). Paluge ühel õpilasel lugeda ette 1. Peetruse 3:18–20; 4:6. Seejärel küsige:

Mida tegi Jeesus Kristus kohe pärast surma?

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Õpetus ja Lepingud 138:18–19, 30–32. Paluge õpilastel teksti jälgida ja leida, mida tegi Jeesus Kristus, et evangeeliumi saaks jutlustada kõigile vaimumaailmas olijatele.

Mida tegi Jeesus Kristus, et evangeeliumi saaks jutlustada kõigile vaimumaailmas olijatele?
Kuidas väljendub nendes jõupingutustes Taevase Isa ja Jeesuse Kristuse armastus kõigi inimeste vastu?

Näidake õpilastele pilti „Maarja ja ülestõusnud Jeesus Kristus” (Evangeeliumi kunstiraamat, nr 59, vt ka LDS.org) ja küsige:

Mis juhtus kolmandal päeval pärast Päästja surma? (Ta tõusis üles.)
Mida ülestõusmine tähendab? (Inimese vaim ja füüsiline keha taasühinevad, et neid enam kunagi ei lahutataks [vt ÕL 138:17].)

Paluge ühel õpilasel lugeda ette 1. korintlastele 15:20–22. Paluge õpilastel teksti jälgida ja leida, kuidas Jeesuse Kristuse ülestõusmine meid kõiki mõjutab.

Kuidas Jeesuse Kristuse ülestõusmine meid mõjutab? (Kui õpilased on vastanud, kirjutage tahvlile pealkirja „Surelikkusele järgnev elu” alla õpetus: tänu Jeesuse Kristuse ülestõusmisele tõusevad üles kõik inimesed.)

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Ilmutuse 20:12. Seejärel küsige:

Mis juhtub meie kõigiga pärast ülestõusmist?

Selgitage, et eluraamat võib sümboliseerida nii inimese mõtteid ja tegusid selles elus kui ka taevas õigemeelsete kohta peetud ülestähendust (vt „Eluraamat”. – Pühakirjajuht). Pöörake tähelepanu sellele, et meie üle mõistetakse kohut mitte ainult tegude, aga ka mõtete sõnade ja soovide põhjal (vt Mo 4:30; Al 12:14; 41:3; ÕL 137:9).

Võiksite soovitada õpilastel kirjutada Johannese 5:22 pühakirjalehekülje servale Ilmutuse 20:12 lähedale. Paluge õpilastel lugeda läbi Johannese 5:22 ja leida, kes meie üle kohut mõistab.

Kes meie üle kohut mõistab? (Kui õpilased on vastanud, kirjutage tahvlile pealkirja „Surelikkusele järgnev elu” alla õpetus: Jeesus Kristus mõistab kohut kogu inimkonna üle.)

Meenutage õpilastele, et Taevase Isa plaani ülim eesmärk on anda meile võimalus saada igavene elu või ülendus, mis tähendab saada Taevase Isa sarnaseks ja elada koos Temaga igavesti igavestes perekondades. Soovi korral näidake oma perepilti ja selgitage, miks Te peate tähtsaks, et Te saate elada koos Taevase Isa ja oma perega igavesti.

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Johannese 3:16 ja 17. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, mida me peame tegema, et saada igavene elu.

Mida me peame tegema, et saada igavene elu? (Selgitage, et Ainusündinud Poega uskumine tähendab rakendada usku Jeesusesse Kristusesse ja elada Tema evangeeliumi järgi, mille juurde kuulub templitalituste saamine.)
Kuidas võtaksite kokku Johannese 3:16 kui põhimõtte? (Kui õpilased on vastanud, kirjutage tahvlile pealkirja „Surelikkusele järgnev elu” alla põhimõte: kui me rakendame usku Jeesusesse Kristusesse ja elame Tema evangeeliumi järgi, võime me saada igavese elu.)

Meenutage õpilastele tunni alguses esitatud küsimust „Kuidas vastaksid, kui keegi küsiks sinult, miks on Jeesus Kristus sulle tähtis?”. Paluge õpilastel selgitada, kuidas nad saaksid oma vastuseid sellele küsimusele täna õpitu põhjal veel paremaks muuta. Soovi korral paluge mõnel õpilasel tunnistada Jeesusest Kristusest ja Tema rollist Taevase Isa plaanis. Võite jagada lõpetuseks ka oma tunnistust.

Kommentaarid ja taustinfo

Jeesus Kristus nõustus olema Lunastaja

Teenides Seitsmekümne juhatuses, õpetas vanem Tad R. Callister, et Taevane Isa valis Jeesuse Kristuse, ja et Jeesus sõlmis lepingu teha Isa plaanis ette nähtud lepituse:

„Surelikkusele eelnenud nõupidamisel sõlmis Päästja Isaga lepingu lepituse tegemiseks. John Taylor kirjutas: „Tema ja Ta Isa vahel sõlmiti leping, milles Ta nõustus tegema lepitust maailma pattude eest” (The Mediation and Atonement, 1882, lk 97) ja seepärast hakati Teda tundma „maailma algusest ‥ tapetud Talle[na]” (Ilmutuse 13:8; vt ka Ms 7:47).” (The Infinite Atonement, 2000, lk 74)

Salmist Aabrahami 3:27 loeme, et Jeesus Kristus näitas tahet Lunastaja rolli täita, kui Ta ütles: „Siin ma olen, saada mind!” Kommenteerides Jeesuse Kristuse sõnu, õpetas vanem Neal A. Maxwell Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist:

„See oli üks neist erilistest hetkedest, mil vähe sõnu on parem kui palju. Ükski inimene pole iial esitanud end nii napisõnaliselt nii paljude eest nii palju tegema, nagu tegi Jeesus, kui Ta end vaguralt meie kõigi eest lunaks pakkus.” (Plain and Precious Things, 1983, lk 53)

Jeesuse Kristuse lepitus aitab meil saada võitu patu ja surma üle

Vanem M. Russell Ballard Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist selgitas, et Jeesuse Kristuse lepitus võimaldab meil saada jagu nii Aadama ja Eeva langemise kui ka meie enda pattude tagajärgedest:

„Aadama üleastumise tagajärjel lahutati surelikud Jumalast (vt Rm 6:23) ja oleks igavesti lahutatud, kui poleks leitud võimalust surmaköidikute murdmiseks. See ei saanud olema kerge, kuna selleks oli vaja kellegi asenduslikku ohverdamist, kes oli patuta ja võis seeläbi võtta enda peale kogu inimkonna patud.

Õnneks tegi Jeesus vapralt selle ohverduse vanas Jeruusalemmas. ‥ Jeesus oli valmis kannatama, et meil kõigil oleks võimalus lasta end puhtaks pesta – kui meil on Temasse usku, parandame meelt oma pattudest, laseme end ristida õige preesterluse volitusega, saame liikmeks kinnitamise kaudu puhastava Püha Vaimu anni ja võtame vastu kõik muud vajalikud talitused.” (The Atonement and the Value of One Soul. – Ensign, mai 2004, lk 84–85)

Jeesus Kristus on päästmisplaanis keskne kuju

President Gordon B. Hinckley tunnistas Jeesuse Kristuse kui keskse kuju tähtsusest päästmisplaanis:

„[Jeesuse Kristuse] lepitus on tähtsaim sündmus inimajaloos. Sellele pole võrdväärset. Sellel on põhiosa meie Isa plaanis, et Tema lapsed oleksid õnnelikud. Ilma selleta oleks surelik elu lootusetu ja tulevikuta ummik.” (Inspirational Thoughts. – Ensign, sept 2007, lk 8; vt ka Jh 3:16)

Jeesus Kristus on teinud „maailmad”

Maa, millel me elame, pole ainus planeet, mille Jeesus Kristus on loonud. Pühakirjakoht Heebrealastele 1:1 ja 2 (Piibel 1997) aitab meil mõista, et Jeesus Kristus on teinud Isa Jumala juhatusel „maailmad”. Moosese raamatus saab ilmsiks, et Tema loodud maailmu on „lugematul hulgal” (Ms 1:32–33).