Markuse 4–9 (8. õppenädal)

Tunni ettevalmistusmaterjal koduõppe õpetajale

Kokkuvõte igapäevastest koduõppe tundidest

Järgnev kokkuvõte sündmustest, õpetustest ja põhimõtetest, mida õpilased on õppinud Markuse 4.–9. peatükki (8. õppenädal) uurides, pole mõeldud Teie õppetunnis õpetamiseks. Teie õppetund keskendub vaid osale neist õpetustest ja põhimõtetest. Õpilaste vajaduste hindamisel järgige Püha Vaimu õhutusi.

1. päev (Markuse 4–5)

Õpilased said teada, et kui me otsime hädas olles või hirmu tundes Issanda abi, saab Ta meile rahu tuua. Lisaks õppisid nad, et kui me tunneme oma elus Päästja väge, saame me tunnistada teistele Tema õnnistustest ja kaastundest. Õpilased said Jairuse tütre ja veritõbise naise lugudest teada, et kui me näitame oma usku Jeesusesse Kristusesse selle kaudu, kuidas me püüame tulla Tema juurde, saab Ta teha meid terveks, ning et usu rakendamine Jeesusesse Kristusesse nõuab, et me usuksime Temasse ka ebakindlatel aegadel.

2. päev (Markuse 6–8)

Rohkem kui 5000 inimese toitmise ime õpetas õpilastele, et kui me pakume Päästjale kõik, mis meil on, saab Ta suurendada meie püüdlusi oma eesmärkide täitmisel. Lisaks said õpilased teada, et me saame järgida Päästja eeskuju, kui tajume teiste vajadusi ja aitame neid seejärel rahuldada.

3. päev (Markuse 9:1–29)

Loost, kus Jeesus ajas poisist välja kurja vaimu, said õpilased teada, et kui me usume Jeesusesse Kristusesse, on meil kõik võimalik. Muud põhimõtted sellest õppetunnist: kui peame kinni oma tõekspidamistest ja otsime Issanda abi, aitab Ta meie usku tugevdada. Me saame suurendada oma usku Jeesusesse Kristusesse palve ja paastumisega.

4. päev (Markuse 9:30–50)

Õpilased said salme Markuse 9:30–50 uurides teada, et kui me mõjutame Jeesusesse Kristusesse uskujaid patustama, vastutame me sellega Jumala ees. Päästja õpetustest nendes salmides said õpilased teada, et parem on eemalduda pahelisest mõjust, kui olla lahutatud Jumalast.

Sissejuhatus

See õppetund aitab õpilastel mõista, et püüe olla teistele meele järele, selle asemel et teha seda, mida me õigeks peame, võib tuua kaasa valesid valikuid, kurbust ja kahetsust.

Õpetamissoovitused

Markuse 6:1–29

Jeesust põlatakse Naatsaretis ja Ta läkitab teele kaksteist apostlit; jutustatakse Ristija Johannese surmast

Tunni alguses paluge õpilastel meenutada, millal nad tundsid viimati survet teha midagi sellist, mida nad õigeks ei pidanud.

Kirjutage tahvlile tsitaat (artiklist „Making the Right Choices”. – Ensign, nov 1994, lk 37):

„Inimesed, kes teevad midagi valet, tahavad, et te nendega kaasa lööksite, kuna neil on mugavam seda teha, kui ka teised teevad.” (Vanem Richard G. Scott)

Tooge näiteid, kuidas teised võivad survestada teid tegema midagi sellist, mis on teile teada olevalt vale.

Paluge õpilastel otsida Markuse 6. peatükki uurides tõde, mis ei lase neil eakaaslaste negatiivsele survele järele anda.

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Markuse 6:17 ja 18. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, mida oli Heroodes teinud Ristija Johannesega. Paluge õpilastel öelda, mida nad leidsid.

Mida oli Heroodes Ristija Johannesele teinud ja miks?

Heroodes oli oma naisest lahku läinud ja abiellunud oma venna Filippuse naise Heroodiasega. Selle teoga rikkus ta jultunult juutide seadust (vt 3Ms 18:16) ja Ristija Johannes mõistis selle häälekalt hukka. Johannese vastuseis nende abielule vihastas Heroodiast ja nii pani Heroodes naise rahustuseks Johannese vangi.

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Markuse 6:19 ja 20. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, mida Heroodias Ristija Johannesega teha tahtis.

Mida tahtis Heroodias Ristija Johannesega teha?
Miks ta ei saanud lasta teda ära tappa? (Sest Heroodes kartis Johannest ja teadis, et ta on jumalamees.)

Paluge mõnel õpilasel lugeda kordamööda ette Markuse 6:21–29. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, mida Heroodes Ristija Johannesega tegi.

Mida arvas Heroodes 26. salmi põhjal Ristija Johannese tapmisest?
Miks lasi Heroodes Johannese pea otsast raiuda, kuigi teadis, et see on vale ega tahtnud seda teha? (Heroodes muretses nende arvamuse pärast, kes temaga lauas istusid.)
Mis põhimõte selgub Heroodese valikutest selle kohta, mis juhtub, kui selle asemel et õigesti teha, püüame me teha heameelt teistele? (Õpilased võivad kasutada erinevat sõnastust, kuid veenduge, et nad toovad välja põhimõtte: soov teistele heameelt valmistada, selle asemel et teha seda, mille kohta me teame, et see on õige, võib viia valede valikute, kurbuse ja kahetsuseni.)

Et aidata õpilastel seda tõde paremini mõista, moodustage neist kahe- kuni neljaliikmelised rühmad ja paluge neil mõelda näiteid olukordadest, kus noortel tuleb valida, kas teha heameelt teistele või teha seda, mille kohta nad teavad, et see on õige. Kui õpilastel on olnud piisavalt aega, paluge igal rühmal aru anda. Kirjutage samal ajal mõned nende näited tahvlile.

Kuidas te olete näinud, et nende näidete sarnasele survele järeleandmine toob kaasa kurvastust ja kahetsust?
Millal olete näinud, et keegi on otsustanud teha õigesti, selle asemel et olla teistele meele järele?
Mis aitab meil otsustada teha seda, mida me peame õigeks, selle asemel püüda olla teistele meele järele?

Lugege ette, mida on öelnud õigete otsuste tegemise kohta president Spencer W. Kimball:

„Õigeid otsuseid on kõige kergem teha siis, kui me teeme neid juba varakult … ; see säästab meid suurest ahastusest teelahkmel [otsustamishetkel], mil oleme väsinud ja meid ägedalt kiusatakse.” (Teachings of Presidents of the Church: Spencer W. Kimball, 2006, lk 108)

Paluge õpilastel mõelda tulevale nädalale ja leida võimalikud olukorrad, kus neil võib osutuda vajalikuks valida, kas olla teistele meele järele või teha seda, mis on õige. Paluge neil planeerida, kuidas nad sellele survele reageerivad, kui see peaks neile osaks saama.

Selgitage, et kui Heroodes kuulis neist paljudest imedest, mida Jeesus Galileas tegi, kartis ta, et Ristija Johannes on surnuist ärganud ja teeb neid imesid (vt Mk 6:14–16).

Markuse 7–8

Jeesus teeb terveks kaks inimest ja õpetab oma jüngreid

Selgitage, et Markuse 7. ja 8. peatükis on kirjas kaks lugu, milles Päästja teeb kedagi terveks. Jagage õpilased paaridesse. Paluge ühel õpilasel igast paarist lugeda Markuse 7:31–35 ja teisel Markuse 8:22–25. Seejärel paluge õpilastel kirjeldada oma paarilisele tervendamise imet, millest nad oma salmides lugesid.

Kui õpilastel on olnud piisavalt aega, paluge neil selgitada, kuidas Päästja need kaks inimest terveks tegi.

Mida me võime õppida tõsiasjast, et pime ei saanud kohe täiesti terveks?

Paluge ühel õpilasel lugeda ette, mida on öelnud vanem Bruce R. McConkie Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist. Paluge õpilastel kuulata, mis põhjusel võis Jeesus selle mehe terveks ravida järk-järgult.

„See ime on ainukordne – ainus ülestähendatud juhtum, kus Jeesus tegi inimese terveks järk-järgult. Võib-olla tegi meie Päästja nii selleks, et pimeda mehe nõrka, kuid kasvavat usku tugevdada. Näib, et selline järjestikune füüsiline kontakt Päästjaga suurendas pimedas lootust, kindlust ja usku. Jeesus ise 1) talutas pimeda mehe käekõrval alevist välja, 2) määris oma sülge pimeda silmadele, 3) viis läbi käte pealepanemise talituse ja 4) pani oma käed teist korda mehe silmadele.

Kahtlemata õpetab viis, kuidas see tervenemine aset leidis, et inimesed peaksid otsima Issanda tervendavat armu kogu oma jõu ja usuga, olgugi et sellest piisab vaid osaliseks tervenemiseks, kuid selle saamise järel võivad nad saada lisakinnitust ja -usku, et täielikult terveneda ja terveks saada. Inimesed tervenevad sageli ka oma hingehädadest järk-järgult, samm-sammult, kui seavad oma elu kooskõlla Jumaluse plaanide ja eesmärkidega.” (Doctrinal New Testament Commentary, 3 kd, 1965–1973, 1. kd, lk 379–380)

Kuidas suurendab järk-järguline terveks saamine kellegi usku Jeesusesse Kristusesse?
Miks on tähtis mõista, et mõned õnnistused, nagu tunnistuse saamine evangeeliumist või füüsiline või vaimne tervenemine võivad sageli tulla järk-järgult, mitte kohe või ühekorraga?

Tehke kokkuvõte salmidest Markuse 8:27 ja 28, selgitades, et Jeesus küsis oma jüngritelt, kes Ta teiste sõnul on. Nad ütlesid vastuseks, et osade sõnul on Ta Ristija Johannes või mõni muu prohvet.

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Markuse 8:29. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, mida Peetrus Jeesuse kohta kuulutas.

Kes oli Jeesus Peetruse sõnul? (Sõna Kristus on kreekakeelne vaste sõnale Messias.)

Tehke kokkuvõte salmidest Markuse 8:30–31, selgitades, et Jeesus õpetas jüngritele, et juudid põlgavad Teda ja et Ta tapetakse. Paluge ühel õpilasel lugeda ette Markuse 8:32 ja 33. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, kuidas Peetrus sellele sõnumile reageeris.

Selgitage, et kuna juudid ootasid valdavalt vallutavat Messiat, oli Peetrusel, nagu paljudel teistelgi tolle aja juutidel raske mõista ja võtta omaks mõtet, et Messias peaks kannatama ja surema.

Kuidas sarnanes Peetrus salmides Markuse 8:22–25 kirjeldatud pimeda mehega? (Peetrus hakkas tõde nägema järk-järgult. Ta uskus Päästjasse, kuid Päästja missiooni hakkas ta mõistma samm sammu haaval.)
Kuidas on Issand aidanud teil või mõnel teie tuttaval järk-järgult tõde selgemini mõista?

Lõpetage tänane õppetund, paludes õpilastel lugeda läbi Markuse 8:34–38 ja mõtiskleda, kuidas see õppetund aitab neil Issandat elus esikohale seada.

Järgmine õppenädal (Markuse 10 – Luuka 4)

Selgitage, et õpilased lõpetavad Markuse evangeeliumi uurimise ja hakkavad uurima, mida pani kirja Luukas. Paluge neil otsida uusi üksikasju, kui nad Jeesuse Kristuse elu lõppsündmuste ja Tema lepituse kohta loevad ning panna tähele pilkavaid märkusi, mida Jeesuse kohta öeldi, kui Ta ristil rippus. Luuka evangeeliumist loevad nad ühte kuulsaimat peatükki Piiblis – Luuka 2. peatükki – ning lugusid elule jalgujäänutest, heidikutest ja patustest.