Sissejuhatus Pauluse teise kirja Timoteosele
Milleks seda kirja uurida?
Pauluse teises kirjas Timoteosele pööratakse tähelepanu väele, mis lähtub tunnistusest Jeesusest Kristusest (vt 2Tm 1:7–8). Lisaks on seal kirjas prohvetlik kuulutus „rasketest aegadest”, mida tuleb nii Pauluse ja Timoteose kui ka viimsetel aegadel (vt 2Tm 3:1–7). Et aidata Timoteost tema ees seisnud probleemidega, innustas Paulus teda usaldama pühakirja ja Kiriku juhte (vt 2Tm 3:14–17) ning toetuma õigele õpetusele (vt 2Tm 4:2). Seda kirja uurides saavad õpilased selgeks õpetused ja põhimõtted, mis aitavad neil jääda ustavaks viimse aja rasketel aegadel.
Kes selle kirja kirjutas?
Teise kirja Timoteosele kirjutas Paulus (vt 2Tm 1:1).
Kus ja millal see kiri kirjutati?
Pauluse teine kiri Timoteosele kirjutati tõenäoliselt millalgi ajavahemikus 64–65 pKr (märksõna „Pauluse kirjad”. – Pühakirjajuht, scriptures.lds.org). Paulus kirjutas selle kirja oma teise vangisoleku ajal Roomas, veidi enne märtrisurma (vt märksõna „Pauline Epistles”. – Bible Dictionary).
Vangistuse ajal oli Paulus ahelais (vt 2Tm 1:16; 2:9), ta oli tõenäoliselt vangikongis või -koopas ja ilmastikuolude eest kaitsetu (vt 2Tm 4:13, 21) ning tema sõpradel oli raskusi tema leidmisega (vt 2Tm 1:17). Luukas oli ilmselt ainuke, kes teda regulaarselt külastas (vt 2Tm 4:11), ja Paulus eeldas, et ta elu oli jõudmas lõpule (vt 2Tm 4:6–8).
Kellele ja miks see kiri kirjutati?
Selles kirjas julgustas Paulus Timoteost ning pakkus talle jõudu, et aidata tal pärast Pauluse eesseisvat surma edasi minna. Paulus oli teadlik, et tal polnud palju aega jäänud, ja soovis Timoteost näha, nimetades teda kujukalt armsaks pojaks (vt 2Tm 1:2).
Kirja lõpus palus Paulus, et Timoteos ja Markus teda külastaksid ja tooksid talle mõned asjad, mis tal olid maha jäänud (vt 2Tm 4:9–13). Kuigi Pauluse kiri oli adresseeritud spetsiaalselt Timoteosele, saab selle nõuandeid rakendada neile, kes elavad viimseil päevil (2Tm 3:1), kuna Paulus õpetas probleemidest ja lahendustest, mis on asjakohased nii tema kui ka meie päevil.
Millised on mõned sellele kirjale iseloomulikud tunnused?
See kiri on koos esimese kirjaga Timoteosele ja Kirjaga Tiitusele üks hingekarjasekirjadest ja selles on kirjas „Pauluse viimased sõnad ning see näitab, millise imelise vapruse ja usaldusega ta surmaga silmitsi seisis” (vt märksõna „Pauluse kirjad”. – Pühakirjajuht). Kronoloogiliselt näib teine kiri Timoteosele olevat Pauluse viimane kiri Uues Testamendis (vt 2Tm 4:6).
Kiri sisaldab Pauluse mõtisklusi õnnistuste ja raskuste üle, mis kaasnesid „kuulutajaks ja apostliks ja õpetajaks” (2Tm 1:11) olemisega. Paulus kuulutas: „Ma olen head võitlemist võidelnud, ma olen oma jooksmise lõpetanud, ma olen usu säilitanud! Nüüd on minule tallele pandud õiguse pärg” (2Tm 4:7–8), viidates sellele, et ta oli kindel, et pärib igavese elu. Inimesena, kes oli teeninud Jeesust Kristust üle 30 aasta, oli Paulus oivalisel positsioonil, et juhendada Timoteost, kuidas teiste usu tugevdamiseks tõhusalt teenida (vt 2Tm 2:15–17, 22–26; 4:1–2, 5).
Ülevaade
2. Timoteosele 1. Paulus kõneleb Jumala annist ja väest, mida saab preesterlusse pühitsemise kaudu. Ta õpetab, et „arguse vaim” (2Tm 1:7) ei tule Jumalalt ja me ei peaks häbenema oma tunnistust Jeesusest Kristusest. Paulus tunnistab, et Jeesus Kristus kutsus teda evangeeliumi jutlustama (vt 2Tm 1:11).
2. Timoteosele 2. Paulus selgitab õilsa sõduri, võiduka sportlase ja tööka põllumehe näite varal, miks on vaja taluda raskusi, et saada igavest hiilgust. Ta kõrvutab õigeid ja valesid õpetajaid ning astjaid, millest muist on väärikamaks ja muist halvemaks tarvitamiseks. Ta hoiatab Timoteost, et see väldiks tüli ja õpetaks kannatlikult neid, kellel on vaja meelt parandada.
2. Timoteosele 3–4. Paulus kirjeldab viimsel ajal valitsevat halba olukorda ja julgustab Timoteost kasutama preesterluse juhi rollis pühakirju. Ta kirjutab oma eelseisvast surmast ja kuulutab: „Ma olen usu säilitanud!” (2Tm 4:7) Paulus tunnistab, et Issand päästab ta „taevasesse riiki” (vt 2Tm 4:18).