Sissejuhatus Peetruse teise kirja
Milleks seda kirja uurida?
Prohvet Joseph Smith on märkinud, et „Peetrus kirjutas kõigist apostlitest kõige ülevamas stiilis”. (History of the Church, 5. kd, lk 392) Ülev tähendab aatelist, eriti väärtuslikku ja imetlust tekitavat.
Jeesuse Kristuse muutmise pealtnägijana (vt 2Pt 1:16–18) õhutas Peetrus oma lugejaid Jeesust Kristust paremini tundma õppima ja püüdlema jumalike omaduste poole, et nad saaksid osa „jumalikust loomust” (vt 2Pt 1:4–8). Ta kinnitas oma lugejaile, et selline vaimne areng aitab neil teha „kindlaks oma kutsumine ja valik” (2Pt 1:10). „Peetrus kinnitab, et Issand tuleb taevast suures auhiilguses maa peale kohut mõistma” (märksõna „Peter, Epistles of”. – Bible Dictionary). Peetruse teist kirja uurides saavad õpilasted tugevdada usku Jeesusesse Kristusesse ning saada juhatust ja inspiratsiooni, mis aitab neil saada rohkem Tema-sarnaseks.
Kes selle kirja kirjutas?
Peetruse teise kirja autor on Siimon Peetrus, Jeesuse Kristuse peaapostel (vt 2Pt 1:1).
Kus ja millal see kiri kirjutati?
Me ei tea täpselt, kus ja millal see kiri kirjutati. Üldise oletuse järgi kirjutas Peetrus selle kirja Roomas pärast oma esimest kirja (Peetruse esimene kiri), mis kirjutati tõenäoliselt 64. aasta paiku pKr (vt märksõna „Peter, Epistles of”. – Bible Dictionary).
Kellele ja miks see kiri kirjutati?
Peetrus teatas, et ta kirjutas „neile, kes on saanud niisama kalli usu kui meiegi” (2Pt 1:1). See võib osutada sellele, et Peetruse lugejaskonnaks olid samad paganatest kristlased, kes said Peetruse esimese kirja (vt 2Pt 3:1). Salmide 2. Peetruse 1:12–15 sisust nähtub, et Peetrus saatis selle kirja oma lugejatele hüvastijätusõnumina.
Erinevalt Peetruse esimesest kirjast, mis aitas pühadel tulla toime välise tagakiusamisega, käsitles Peetruse teine kiri sisemist usust taganemist, mis seadis ohtu Kiriku tuleviku. Valeprohvetid ja -õpetajad levitasid „hukutavaid valeõpetusi, sal[ates] ära peremehegi, kes nad on ostnud” (2Pt 2:1). Peetrus kirjutas selle kirja, et innustada pühasid Issandat paremini tundma õppima ja tegema „kindlaks oma kutsumine ja valik” (2Pt 1:10).
Millised on mõned sellele kirjale iseloomulikud tunnused?
„Teine kiri oli ilmselt suunatud samadele kogudustele kui esimene (2Pt 3:1). See kirjutati võimalikule lähenevale surmale mõeldes (2Pt 1:14).” (Märksõna „Peter, Epistles of”. – Bible Dictionary) Selles on kirjas ka Peetruse ühed kõige veenvamad sõnad ja viimased tunnistused.
Valitsevaks teemaks Peetruse teises kirjas on see, kui tähtis on omandada teadmisi Jeesuse Kristuse kohta. Peetrus lubas oma lugejatele, et kui nad püüdlevad jumalike omaduste poole ja arendavad jumalikku loomust, pole nad „viitsimatud ja viljatud meie Issanda Jeesuse Kristuse tunnetamises” (2Pt 1:8) ja teevad „kindlaks oma kutsumise ja valiku” (vt 2Pt 1:10).
Peetrus vastandas õigeid teadmisi Jeesusest Kristusest usust taganenute levitatud valede teadmiste ja õpetustega (vt 2Pt 2). Kirja lõpus esitas Peetrus pühadele lõpliku kutse „kasva[da] meie Issanda ja Õnnistegija Jeesuse Kristuse armus ja tunnetuses” (2Pt 3:18).
Sisukokkuvõte
2. Peetruse 1. Peetrus selgitab, et Jeesus Kristus on lubanud pühadel saada „osa jumalikust loomust” (2Pt 1:4). Ta innustab neid tegema „kindlaks oma kutsumise ja valiku” (vt 2Pt 1:10). Peetrus meenutab oma kogemust Kirgastamise mäel, kus ta nägi austatud Kristust ja kuulis Isa häält. Peetrus ütleb, et tal on „veel kindlam prohvetlik sõna” (2Pt 1:19).
2. Peetruse 2. Peetrus hoiatas Kiriku liikmeid valeprohvetite ja -õpetajate eest, kes tulevad nende sekka ja püüavad pühasid eksiteele juhtida. Need pahelised õpetajad salgavad Issandat ja pilkavad „tõe teed” (2Pt 2:2). Peetrus õpetab, et parem on jätta evangeelium vastuvõtmata, kui sõlmida lepinguid ja mitte elada nende vääriliselt.
2. Peetruse 3. Peetrus kinnitab tõsiasja, et Kristus tuleb omal ajal, puhastab maa tulega, hävitab pahelised ning päästab usinad ja ustavad. Peetrus innustab pühasid „kasva[ma] Jeesuse Kristuse armus ja tunnetuses” (2Pt 3:18).