72. õppetund

Johannese 12

Sissejuhatus

Betaania Maarja, kes oli Marta ja Laatsaruse õde, võidis Jeesuse jalgu Tema eelseisva matuse sümbolina. Järgmisel päeval tuli Jeesus Jeruusalemma kui Kuningas ja kuulutas ette oma surma. Jeesuse imetegudest hoolimata ei uskunud mõned inimesed Temasse. Ta õpetas, mis on selle tagajärjed, kui Temasse usutakse või ei usuta.

Õpetamissoovitused

Johannese 12:1–19

Maarja võiab Jeesuse jalgu ja Jeesus tuleb Jeruusalemma kui Kuningas

Paluge mitmel õpilasel joonistada tahvlile pilt ühest Päästja imest, mis on kirjas Uues Testamendis. Kui igaüks neist on joonistamise lõpetanud, paluge teistel arvata, millist imet pildil kujutatakse. Paluge pildi joonistanud õpilasel selgitada, miks ta otsustas just seda imet joonistada.

Paluge õpilastel mõtiskleda, kuidas ühele sellisele imele tunnistajaks olemine võib mõjutada nende usku Päästjasse. Paluge neil otsida Johannese 12. peatükki uurides erinevaid viise, kuidas inimesed võivad Päästja imedele reageerida, ja tõdesid, mis meil neid reaktsioone mõista aitavad.

Tehke kokkuvõte salmidest Johannese 12:1–9, selgitades, et kuus päeva enne paasapühi õhtustas Jeesus osade sõpradega Betaanias. Marta ja Laatsaruse õde Maarja võidis Jeesuse jalgu kalli salviga. Paljud inimesed kuulsid, et Jeesus oli Betaanias, ning tulid vaatama Teda ja Laatsarust, kelle Jeesus oli surnuist äratanud.

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Johannese 12:10 ja 11. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, mida tahtsid ülempreestrid Laatsarusele teha. Vajadusel märkige, et Laatsaruse ülesäratamine oli olnud vaieldamatuks tõestuseks, et Jeesusel Kristusel on vägi surma üle.

• Mida tahtsid ülempreestrid Laatsarusele teha? Miks?

• Kuidas aitavad need salmid mõista nende ülempreestrite ja variseride pahelisust? (Võiksite õpilastele meenutada, et need juutide juhid tahtsid ka Päästjat tappa [vt Jh 11:47–48, 53].)

Tehke kokkuvõte salmidest Johannese 12:12–16, selgitades, et päev pärast seda, kui Maarja oli võidnud Jeesuse jalgu, läks Jeesus kuninglikult Jeruusalemma. (Varem õpetati sellest kuninglikkust linnaminekust salmides Matteuse 21:1–11.)

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Johannese 12:17–19. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, mida tegid inimesed, kes olid kuulnud, et Jeesus Laatsaruse surnuist äratas, kui Päästja tuli Jeruusalemma kui Kuningas.

• Mida need inimesed tegid, kui Päästja kuninglikult Jeruusalemma tuli?

• Kuidas variserid 19. salmi põhjal toimunule reageerisid?

Johannese 12:20–36

Jeesus kuulutab ette oma surma

Tehke kokkuvõte salmidest Johannese 12:20–22, selgitades, et „mõned kreeklased” (salm 20) – kes olid tõenäoliselt juudiusku pöördunud – olid tulnud Jeruusalemma paasapühi pidama ja soovisid Jeesusega kokku saada. Kui Jeesus nende soovist teada sai, õpetas Ta oma lähenevatest kannatustest, surmast ja ülestõusmisest. Paluge õpilastel lugeda läbi Johannese 12:27–33 ja leida, mida õpetas Jeesus oma lepituse kohta. Võiksite paluda õpilastel leitu ära märkida.

• Mida oli Jeesus 27. salmi põhjal valmis tegema, kuigi Tema „hing [oli] ehmunud”? (Kuigi Jeesus tunnetas eelseisvate kannatuste raskust, otsustas Ta oma eesmärkide nimel edasi minna.)

• Mille eest Jeesus 28. salmi põhjal palvetas? Kuidas Taevane Isa vastas? (Selgitage, et „austan veel” viitab sellele, et Taevane Isa oli täiesti kindel, et Ta Poeg lepituse täide viib.)

• Kuidas käivad Jeesuse sõnad 32. salmis Tema lepituse kohta?

Selgitage, et kui inimesed olid kuulnud Jeesuse õpetusi, väitsid nad end olevat pühakirjadest õppinud, et Messias ei sure kunagi, ja küsisid, kes on see „inimese Poeg”, kes „ülendatakse” (Jh 12:34).

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Johannese 12:35 ja 36. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, kuidas Jeesus nende küsimusele vastas.

• Kuidas Jeesus inimeste küsimustele vastas? (Päästja ütles enda kohta „valgus”.)

Johannese 12:37–50

Jeesus õpetab, mis on selle tagajärjed, kui Temasse usutakse või ei usuta

Juhtige õpilaste tähelepanu tahvlil olevatele joonistustele, millel kujutatakse Jeesuse imesid. Paluge ühel õpilasel lugeda ette Johannese 12:11 ja teisel Johannese 12:37. Teistel paluge teksti jälgida ja leida erinevad viisid, kuidas inimesed Jeesuse tehtud imedele reageerisid.

• Kuidas inimesed Jeesuse tehtud imedele reageerisid?

• Mis tõde selgub nendest reageeringutest selle kohta, kuidas on imed ja Jeesusesse Kristusesse uskumine omavahel seotud? (Õpilased võivad kasutada erinevat sõnastust, kuid veenduge, et neile saab selgeks, et ainuüksi imed meid Jeesusesse Kristusesse uskuma ei pane.)

• Kuidas võivad imed mõjutada meie usku Jeesusesse Kristusesse, kuigi need üksi meid Temasse uskuma ei pane?

• Miks teie arvates mõned inimesed usuvad Jeesusesse Kristusesse, kui on Tema imesid näinud või neist teada saanud, kuid teised ei usu?

Tehke kokkuvõte salmidest Johannese 12:38–41, selgitades, et selle tõsiasjaga, et osa inimesi Jeesusesse ei uskunud, täitusid prohvet Jesaja prohvetlikud kuulutused (vt Js 6:9–10; 53:1–3). Päästja vägevatest tegudest hoolimata otsustas osa inimesi Tema ees silmad sulgeda ja südame kõvaks teha.

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Johannese 12:42 ja 43. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, miks osa juutide juhte, kes uskusid Jeesusesse, oma usku ei „tunnistanud” (s 42) või sellest avalikult ei rääkinud.

• Miks ei tunnistanud osa ülemaid avalikult oma usku Jeesusesse?

• Mida tähendab armastada „austust inimestelt rohkem kui austust Jumalalt”? (salm 43)

• Mis põhimõte selgub nendest salmidest? (Aidake õpilastel välja tuua sarnane põhimõte: kui me hoolime rohkem teistele kui Jumalale heameele valmistamisest, võib see takistada meil tunnistada avalikult oma usku Jeesusesse Kristusesse ja Tema evangeeliumisse.)

Et aidata õpilastel seda põhimõtet mõista, paluge ja küsige:

• Tooge näiteid sellest põhimõttest meie päevil.

• Kuidas on sobilik näidata, et me usume Jeesusesse Kristusesse ja Tema evangeeliumisse?

• Millised on selle võimalikud positiivsed tagajärjed, kui me näitame, et usume Jeesusesse Kristusesse ja Tema evangeeliumisse?

Et valmistada õpilasi välja tooma salmides Johannese 12:44–46 õpetatud põhimõtet, paluge neil mõelda ajale, mil nad olid pimeduses ega näinud midagi (nt pimedas toas või öösel õues). Paluge mõnel õpilasel rääkida oma kogemustest ja jagada, kas nad tundsid, et neid varitses mõni oht, ja kuidas oleks valgusest neile abi olnud.

Kui see on sobilik, kustutage ruumis tuled, kuid tagage, et natuke valgust oleks siiski näha. Märkige, et ümbritsev pimedus aitab meil mõista, milline võib olla vaimne pimedus.

• Kuidas sarnaneb pimedas olemine vaimses pimeduses olemisega?

• Mis oht kaasneb vaimses pimeduses elamisega?

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Johannese 12:44–46. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, kuidas neid, kes usuvad Jeesusesse Kristusesse, saab õnnistada.

• Kuidas saab salmi Johannese 12:46 põhjal õnnistada neid, kes usuvad Jeesusesse Kristusesse? (Kui õpilased on vastanud, pange ruumis tuled põlema, kui te need varem kustutasite. Kirjutage õpilaste sõnadega tahvlile põhimõte: kui me usume Jeesusesse Kristusesse, ei pea me elama vaimses pimeduses.)

• Kuidas on Jeesus Kristus valgus? Kuidas saab Temasse uskumine eemaldada kellegi elust vaimse pimeduse? (Vt ka ÕL 50:23–25; 93:36–39.)

Et aidata õpilastel mõista, kuidas Jeesus Kristus hajutab vaimse pimeduse, andes meie elus valgust (ehk juhatust ja selgust), jagage õpilased kahestesse või kolmestesse rühmadesse. Andke igale rühmale järgnev käsileht:

Jeesus Kristus hajutab vaimse pimeduse valguse andmisega

Uus Testament, seminariõpetaja käsiraamat – 72. õppetund

Arutage iga alljärgneva teema puhul järgmiseid küsimusi:

• Mida võiksid selle teema kohta uskuda need, kes on vaimses pimeduses?

• Millist valgust saame selle teema kohta Jeesuselt Kristuselt ja Tema evangeeliumist?

Teemad:

• Meie füüsilise keha otstarve

• Meelelahutus ja meedia

• Rahu ja õnn

• Abielu ja perekond

• Elu pärast surma

© 2015. Kõik õigused kuuluvad Intellectual Reserve Inc᾽ile.

Arutage ühte käsilehel kirjas olevat teemat klassiga, esitades mainitud küsimusi. Seejärel paluge õpilastel arutada mõne minuti jooksul nende küsimuste abil ülejäänud teemasid. (Võiksite asendada mõned neist teemadest sellistega, mis on Teie õpilaste jaoks olulisemad.)

Arutelud ja ülesanded väikestes rühmades

Tegevus väikestes rühmades võimaldab sageli suuremal arvul õpilastel tunnis osaleda ja luua turvalise keskkonna, kus õpilased saavad jagada üksteisega oma tundeid, mõtteid ja tunnistust. Õpilased on rühmategevusteks paremini valmis, kui Te õpetate neile esmalt näite varal, kuidas mingit ülesannet rühmas lahendada.

Kui õpilastel on olnud piisavalt aega, paluge ühel õpilasel igast rühmast valida käsilehelt üks teema ja rääkida, mida rühm selle kohta arutas. Seejärel küsige õpilastelt:

• Kuidas aitab 46. salmis välja toodud põhimõte meil mõista teatud teemasid ja probleeme teistest inimestest erinevalt?

• Millistes olukordades on Jeesuse Kristuse ja Tema evangeeliumi valgus teile abiks olnud?

Paluge ühel õpilasel lugeda ette, mida ütles vanem Gerrit W. Gong Seitsmekümnest, kui ta tunnistas õnnistustest, mis tulevad, kui otsustada uskuda Jeesusesse Kristusesse ja Teda järgida:

„Uskumine on otsus [vt Mo 4:9]. ‥

Kui otsustame uskuda, mõistame ja näeme me asju teistmoodi. Kui me näeme ja elame sel moel, tunneme sellist õnne ja rõõmu, mida ainult evangeelium saab tuua.” (Choose Goodness and Joy. – New Era, aug 2011, lk 44)

Tehke kokkuvõte salmidest Johannese 12:47–50, selgitades, et Jeesus õpetas, et nende üle, kes ei usu Tema sõnu ja Ta hülgavad, mõistetakse kohut Tema lausutud sõnade järgi, mis andis Talle Taevane Isa.

Tunnistage Teile osaks saanud õnnistustest, kui olete otsustanud uskuda Jeesusesse Kristusesse ja Tema evangeeliumisse. Paluge õpilastel kirjutada vihikusse või pühakirjapäevikusse, kuidas nad ühte õpitud põhimõtet rakendavad. Innustage õpilasi uskuma Jeesusesse Kristusesse.

Kommentaarid ja taustinfo

Johannese 12:11, 37. Kuidas mõjutavad imed meie usku Jeesusesse Kristusesse

President Brigham Young õpetas, kuidas saavad imed mõjutada meie usku Jeesusesse Kristusesse:

„Imed või need Jumala väe ebatavalised ilmingud pole uskmatu jaoks. Need on pühade lohutamiseks ning nende usu tugevdamiseks ja kinnitamiseks, kes armastavad, kardavad ja teenivad Jumalat; need ei ole kõrvalseisjate jaoks.” (Teachings of Presidents of the Church: Brigham Young, 1997, lk 254)

Johannese 12:27–34. „Sellepärast ma olen tulnud sellesse tundi”

Vanem Neal A. Maxwell Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist õpetas, kuidas Päästja sõnadest salmis Johannese 12:27 peegeldub Tema kuulekus, kui Ta oli jõudmas lepituseni:

„Kui see kujuteldamatu koorem hakkas Kristust enda alla matma, kinnitas see Tema pikaajalist ja selgesti mõistetavat arusaama, mida Ta nüüd tegema peab. Lepituse tegemine algas ja Jeesus kuulutas: „Nüüd on mu hing ehmunud! Ja mis ma pean ütlema? Isa, päästa mind sellest tunnist!” Seejärel täheldas Ta vaimse monoloogi või juhatusena enda ümberolijatele: „Aga sellepärast ma olen tulnud sellesse tundi!” (Jh 12:27).” (Willing to Submit. – Ensign, mai 1985, lk 72)

Johannese 12:46. Jeesuse Kristuse valguse kaitse

Vanem Robert D. Hales Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on õpetanud, millist kaitset Jeesuse Kristuse valgus annab:

„Me osaleme lahingus valguse ja pimeduse jõudude vahel. ‥

Issand on meie valgus ja sõna otseses mõttes meie pääste (vt Ps 27:1). Kolmandas Nefis lapsi ümbritsenud püha tule sarnaselt (vt 3Ne 17:24) tekitab Tema valgus teie ja vastase pimeduse vahel kaitsekilbi, kui elate selle vääriliselt. Te vajate seda valgust. Meie vajame seda valgust. Uurige hoolikalt pühakirju ja trükist „Sulle, noor” ning kuulake oma vanemate ja juhtide õpetusi. Seejärel, tarka nõu kuulda võttes, õppige seda kaitsvat evangeeliumivalgust õigusega endale nõudma.” (Out of Darkness into His Marvelous Light. – Ensign, mai 2002, lk 70)

Rohkem teavet Kristuse valguse kohta leiate salmidest ÕL 88:7–13. Oma kõnes „Kristuse valgus” (Liahoona, apr 2005) õpetas juhataja Boyd K. Packer Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist, mille poolest on Püha Vaim ja Kristuse valgus erinevad (ÕL 88:7). Kristuse valgus on veel üks inspiratsiooniallikas, mis on iga inimese valduses. Seda nimetatakse vahel sisemiseks valguseks või teadmiseks, mis on hea ja halb, kõlblustundeks või südametunnistuseks.