138. õppetund

Heebrealastele 11

Sissejuhatus

Paulus õpetas Kiriku liikmetele usust. Ta tõi Vanast Testamendist näiteid õigemeelsetest meestest ja naistest, kes rakendasid usku Jeesusesse Kristusesse ning tegid seeläbi imesid, talusid raskusi ja said suuri õnnistusi.

Õpetamissoovitused

Heebrealastele 11:1–6

Paulus õpetab Kiriku liikmetele usust

Lugege ette lugu Filipiinidelt pärit noorest naisest. Paluge õpilastel kuulata, kuidas see noor naine usku rakendas.

Noor filipiinlanna selgitas, et ühel suvel pidi tema isa mujale tööle minema. Kui ta sai palka, saatis ta selle koju oma perele. Ühel laupäeval oli perel kogu raha otsas, järel oli vaid kaks rahatähte, millest kumbki oli väärt 20 peesot. Silmitsedes nimekirja asjadest, mida pere vajas, teadis noor naine, et neil pole piisavalt raha kõige selle ostmiseks ja sõiduraha maksmiseks, et pere saaks minna järgmisel päeval kirikusse. Ta küsis emalt, mida ta peaks tegema. Ema käskis tal asjad osta ja ütles, et küll Jumal sõiduraha eest hoolitseb.

Noor naine palvetas, et tal jääks pärast nimekirjas olnud asjade ostmist veel piisavalt raha, et maksta järgmisel päeval kirikusse sõidu eest. Kõigepealt pidi ta ostma sütt, mille abil pere saaks süüa teha. Ta oli üllatunud, kui sai teada, et söekoti hind oli kahekordistunud viielt peesolt kümnele. Teades, et pere vajab toiduvalmistamiseks kütteainet, ostis ta kaks kotti sütt kokku 20 peeso eest. Noor naine palvetas veel tulihingelisemalt, et pere saaks ikkagi kirikusse minna. Palvetades sosistati talle: „Mine ja osta, mida vaja. Kõik on hästi.” Nõnda jätkas ta oma retke vaid 20 peesoga. (Kohandatud videost „Pure and Simple Faith”. – LDS.org.)

• Kuidas see noor naine usku rakendas?

Paluge ühel õpilasel lugeda ette salm Heebrealastele 11:1 ja Joseph Smithi tõlge salmist Heebrealastele 11:1 Õpiabides. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, mida õpetas Paulus usu kohta.

• Mis on usk 1. salmi põhjal? (Õpilased võivad kasutada erinevat sõnastust, kuid veenduge, et nad toovad välja tõe: usk on kinnitus nendest asjadest, mida loodetakse; veendumus selles, mida ei nähta.

Selgitage, et vanem David A. Bednar Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on selgitanud salmi Heebrealastele 11:1 ja samuti teiste allikate (Al 32:21; Lectures on Faith) põhjal kolme peamist koostisosa, millest usk Jeesusesse Kristusesse koosneb. Paluge ühel õpilasel vanem Bednari sõnad ette lugeda.

„Nendes õpetustes tuuakse välja usu kolm peamist koostisosa: 1) usk kui kindel usaldus asjade kohta, mida loodetakse, et on õiged; 2) usk kui veendumus asjades, mida ei ole näha; 3) usk kui aruga olendite tegutsemispõhimõte. Ma kirjeldan neid Päästjasse usu kolme komponenti kui samaaegselt tulevikuga silmitsi seismist, minevikku vaatamist ja olevikus tegutsema hakkamist.” (Seek Learning by Faith. – Ensign, sept 2007, lk 62)

Kirjutage tahvlile: kindel usaldus – tulevikule vastu astumine, veendumus – minevikku vaatamine, tegevuspõhimõte – olevikus tegutsema asumine. Selgitage, et vanem Bednari õpetuse põhjal teevad need kolm usu koostisosa – kindel usaldus, veendumus ja tegutsemispõhimõte – koostööd, kui tulevikule vastu astume, minevikku vaatame ja olevikus tegutsema asume.

• Mille poolest erineb Jeesusesse Kristusesse usu rakendamine sellest, kui Temasse pelgalt uskuda?

• Kuidas näitlikustab noore filipiinlanna lugu usu kolme koostisosa, mida vanem Bednar kirjeldas?

• Mis võib juhtuda, kui me Kristusesse usku rakendame?

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Heebrealastele 11:2–5. Teistel paluge teksti jälgida ja leida Pauluse toodud näited, millega ta kirjeldas, mis võib juhtuda, kui rakendame usku Jeesusesse Kristusesse?

• Mis juhtus, kuna need inimesed rakendasid usku Jeesusesse Kristusesse?

Paluge õpilastel lugeda läbi Heebrealastele 11:6 ja leida, mida Paulus õpetas usu kohta.

• Mida õpetas Paulus usu kohta?

• Mida me peame tegema Pauluse õpetuse põhjal, et olla Jumalale meelepärased? (Õpilasted võivad kasutada erinevat sõnastust, kuid veenduge, et neile saab selgeks, et selleks et olla Jumalale meelepärane, peame rakendama usku, tulles Tema juurde, uskudes Temasse ja uskudes, et Ta annab palga neile, kes Teda otsivad. Võiksite soovitada õpilastel see tõde 6. salmis ära märkida.)

Paluge ühel õpilasel lugeda ette, millega filipiinlanna lugu lõpeb. Teistel paluge kuulata, mis juhtus, kuna see noor naine Jeesusesse Kristusesse usku rakendas.

Kui noor naine hakkas teiste asjade eest maksma, pani ta käe taskusse ja tundis seal paberipatakat. Kui ta selle lahti rullis, leidis ta järelejäänud 20-peesose rahatähe seest veel viis 20-peesost rahatähte. Tol hetkel ta teadis, et tal jagub piisavalt perele asjade ostmiseks ja kirikusse minekuks vajaliku piletihinna maksmiseks. Noor naine selgitas, et tundis selle kogemuse vältel, kuidas Jumal teda aitas ja armastas. Koju jõudes tänas ta Taevast Isa ime eest. (Kohandatud videost „Pure and Simple Faith”. – LDS.org.)

• Mis juhtus, kuna see noor naine rakendas usku Jeesusesse Kristusesse?

• Kuidas võiks see kogemus aidata noorel naisel rakendada usku tulevikus? (Kuna ta veendus, et Jumal teda selle kogemuse ajal aitas, saab ta olla kindel, et Jumal aitab teda ka tulevikus. Tänu veendumusele ja kinnitusele võib tal olla usku tegutseda nüüd olevikus. Nõnda jätkates jätkub ka usu ajel tegutsemine ja tema usk kasvab tugevamaks.)

Paluge õpilastel meenutada aega, mil nad rakendasid usku. Paluge mõnel õpilasel oma kogemusi jagada.

• Kuidas aitas see kogemus teil veenduda, et Jumal aitab teid ka tulevikus?

Heebrealastele 11:7–40

Paulus toob näiteid õigemeelsetest inimestest Vanas Testamendis, kes rakendasid usku

• Tooge näiteid olukordadest, kus peate praegu või tulevikus Jeesusesse Kristusesse usku rakendama.

Paluge õpilastel otsida salme Heebrealastele 11:7–40 uurides tõdesid, mis aitavad neil teada, milliseid õnnistusi nad võivad saada, kui rakendavad usku Jeesusesse Kristusesse.

Kirjutage tahvlile sõnad usu läbi ja usu kaudu ning selgitage, et Paulus tõi näiteid õigemeelsetest inimestest Vanas Testamendis, kes rakendasid usku, et kinnitada oma lugejaskonnale, et ka neid õnnistatakse, kui nad usku rakendavad. Paluge õpilastel Heebrealastele 11. peatükk kiiresti üle vaadata ja leida fraasid „usu läbi” ja „usu kaudu”. Võiksite soovitada õpilastel need fraasid ära märkida.

Pühakirjade märgistamine ja neisse märkmete tegemine

Üks parimaid viise, kuidas õpetajad ja õpilased saavad õpitut meeles pidada, on pühakirjade märgistamine ja neisse märkmete tegemine. Soovi korral paluge õpilastel märkida pühakirjas ära tähtsaid sõnu, lõike või salme. Lisaks võiksite paluda neil märkida ära õpetusi ja põhimõtteid. Kui palute õpilastel pühakirju märgistada, ärge eelistage mõnda pühakirjamärgistamise viisi teistele. Pidage meeles, et õpilasi ei tohi pühakirju märgistama sundida.

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Heebrealastele 11:7. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, kuidas rakendas Jumalasse usku Noa. (Võiksite selgitada, et fraas „pühas kartuses” tähendab, et Noa tegutses lootusrikkalt ja kindlameelselt Jumala juhatuse põhjal.)

• Kuidas Noa Jumalasse usku rakendas?

• Millised usu koostisosad, mida vanem Bednar kirjeldas (kindel usaldus, veendumus, tegutsemine), ilmnevad Noa loost?

• Milles need ilmnevad?

Kirjutage tahvlile pühakirjaviited Hb 11:8–10, 11–12, 17–19, 20–22, 23–28, 29–31. Jagage õpilased kuude rühma ja andke igale rühmale üks pühakirjaviide. (Kui teil on vähe õpilasi, andke igale õpilasele üks pühakirjaviide või jagage õpilased paaridesse ja andke igale paarile rohkem kui üks pühakirjaviide.) Paluge igal rühmal lugeda neile antud viidet üheskoos ja leida vastused järgmistele küsimustele (võiksite kirjutada need küsimused tahvlile):

Kes rakendas usku?

Kuidas oli neis salmides näha kolme usu koostisosa (kinnitus, veendumus ja tegutsemine)?

Millises olukorras nõutakse meilt tänapäeval sarnast usku?

Kui õpilastel on olnud piisavalt aega, paluge ühel õpilasel igast rühmast oma vastuseid teistega jagada.

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Heebrealastele 11:13–16. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, mida Aabraham, Saara ja teised meile oma eeskujuga usu rakendamise kohta õpetavad. Selgitage, et „parem kodumaa” (vt salm 16) viitab igavesele elule.

• Mis juhtus 13. salmi põhjal Aabrahami ja tema naise Saara ning teiste ustavate inimestega?

• Miks nad jäid ustavaks, kuigi ei saanud selles elus kätte kõiki Jumala tõotusi? (Võiksite selgitada, et tõotatud õnnistuste nägemine „kaugelt” tähendab lootust ja kindlustunnet, et need õnnistused jõuavad kohale pärast surma.)

• Kuidas aitab nende eeskuju meil ustavaks jääda?

Kirjutage tahvlile fraas „Kui rakendame usku Jeesusesse Kristusesse, võime …” Paluge õpilastel kirjutada see fraas oma vihikusse või pühakirjapäevikusse.

Paluge mitmel õpilasel lugeda kordamööda ette Heebrealastele 11:32–40. Paluge ühel õpilasel lugeda ette Joseph Smithi tõlge salmist Heebrealastele 11:35 (Õpiabides) ja teisel Joseph Smithi tõlge salmist Heebrealastele 11:40: „Sest Jumal oli neile varunud midagi paremat nende kannatuste kaudu, sest ilma kannatusteta ei pääseks nad täielikkusesse.” Teistel paluge teksti jälgida ja leida, kuidas nad võiksid kirja pandud fraasi lõpetada. Võiksite soovitada õpilastel nende jaoks tähtsad sõnad või fraasid ära märkida.

Paluge õpilastel see fraas 32.–40. salmi põhjal lõpetada. Kui õpilastel on olnud piisavalt aega, paluge neil, kes tahavad, kirjapandut jagada. Tehke õpilaste vastustest kokkuvõte, kirjutades tahvlile põhimõtte: kui rakendame usku Jeesusesse Kristusesse, võime pidada vastu kannatustes, saata täide imesid, saada jumalikke tõotusi, tugevdada oma tunnistust Temasse ja liikuda täiuslikkuse poole.

• Kuidas me saame rakendada usku Jeesusesse Kristusesse?

• Milliseid õnnistusi olete näinud kellegi elus, kuna see inimene rakendas usku?

Paluge õpilastel mõelda taas olukordadele, kus nad peavad rakendama usku Jeesusesse Kristusesse.

Innustage neid seadma endale eesmärgiks neis olukordades Issandasse usku rakendada. Paluge õpilastel see eesmärk kirja panna, lõpetades fraasi „usu kaudu ma …”.

Kommentaarid ja taustinfo

Heebrealastele 11:1. „Usk on kindel usaldus selle vastu, mida oodatakse, ja veendumus selles, mida ei nähta”

Vanem David A. Bednar Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on selgitanud usu kolme peamist koostisosa:

„Apostel Pauluse määratluse järgi on usk „kindel usaldus selle vastu, mida oodatakse, ja veendumus selles, mida ei nähta” (Hb 11:1). Alma kuulutas, et usk pole täiuslik teadmine. Pigem, kui meil on usku, siis me „looda[me] asjadele, mida pole näha, [kuid] on õiged” (Al 32:21). Lisaks õpime me raamatust „Lectures on Faith”, et usk on „ilmutatud usundi esimene põhimõte ja kogu õigemeelsuse alus” ning samuti „aruga olendite tegutsemispõhimõte” (Lectures on Faith, 1985, lk 1).

„Nendes õpetustes tuuakse välja kolm usu peamist koostisosa: 1) usk kui kindel usaldus asjade kohta, mida loodetakse, et need on õiged; 2) usk kui veendumus asjades, mida ei ole näha; 3) usk kui aruga olendite tegutsemispõhimõte. Ma kirjeldan neid Päästjasse usu kolme komponenti kui samaaegselt tulevikuga silmitsi seismist, minevikku vaatamist ja olevikus tegutsema hakkamist.

Usk kui kindel usaldus asjade kohta, mida oodatakse, vaatab tulevikku. ‥

Usk Kristusesse on lahutamatult seotud lootusega saada tänu Kristusele lunastatud ja ülendatud, ning on selle tulemuseks. Ning kindel usaldus ja lootus võimaldavad meil kõndida valguse servale ja astuda mõned sammud pimedusse – oodates ja usaldades, et valgus nihkub ja teed valgustab (vt Boyd K. Packer. The Candle of the Lord, – Ensign, jaan 1983, lk 54). Kindel usaldus ja lootus kombineerituna panevad olevikus tegutsema.

Usk kui veendumus selles, mida ei ei ole näha, vaatab minevikku, kinnitab meie usaldust Jumalasse ja annab kindlust, et asjad, mida ei nähta, on õiged. Me astusime pimedusse kindla usalduse ja lootusega, ning veendusime ja saime kindlust, kui valgus tõepoolest nihkus ja meid vajalikul kombel valgustas. Tunnistus, mille saime pärast oma usu proovilepanemist (vt Et 12:6), on veendumus, mis usaldust suurendab ja tugevdab.

Kindel usaldus, tegutsemine ja veendumus avaldavad üksteisele pidevat mõju.” (Seek Learning by Faith. – Ensign, sept 2007, lk 61–63)

Heebrealastele 11:4. „Aabel [tõi] Jumalale parema ohvri”

„Prohvet Joseph Smith on selgitanud, miks Aabeli ohverdus oli Jumalale vastuvõetav, kuid Kaini oma polnud: „Uskudes sellesse lepitusse või lunastusplaani, pakkus Aabel Jumalale ohvriks karja esmasündinud, mis ka vastu võeti. Kain pakkus maa vilja ja seda ei võetud vastu, sest ta ei suutnud pakkuda seda usus; tal kas ei olnud usku või ta ei suutnud usku rakendada, seistes vastu taevasele plaanile. Üksnes Ainusündinu vere valamine võis inimese lunastada. Selline oli lunastusplaan, ja ilma verd valamata ei võinud olla andekssaamist. Ja kuna ohverduse tüüp oli kindlaks määratud sellisena, et inimene pidi tajuma selle ohverduse suurust, mille Jumal oli ette valmistanud, siis pakkuda ohvrit, mis oli selle korraga vastuolus, ei olnud usu rakendamine, sest lunastuse eest tasuti teisiti ja lepituse vägi omandati teisiti. Seega ei saanud Kainil olla usku” (Teachings of Presidents of the Church: Joseph Smith, 2007, lk 48).” (New Testament Student Manual. Church Educational System manual, 2014, lk 486)