46. õppetund

Luuka 5

Sissejuhatus

Püüdnud imeväel Päästja abiga suure hulga kalu, jätsid Peetrus, Jaakobus ja Johannes kõik maha, et järgida Päästjat ja saada inimeste püüdjaiks. Jeesus tegi terveks pidalitõbise ja halvatu. Ta kutsus Matteuse jüngriks ja õpetas, et Ta tuli kutsuma patuseid meeleparandusele. Lisaks õpetas Jeesus tähendamissõna värskest viinast vanades lähkrites.

Õpetamissoovitused

Luuka 5:1–11

Issand kutsub Peetruse, Jaakobuse ja Johannese inimeste püüdjaiks

Kirjutage tahvlile küsimus „Millal teil on palutud teha midagi sellist, mille kõiki põhjuseid te ei tea?” Paluge õpilastel küsimuse üle mõtiskleda ja mõnel oma kogemusi jagada.

• Miks võib olla raske järgida juhiseid, mõistmata, miks need on vajalikud?

• Millistele käskudele või Kiriku juhtide nõuannetele võib osal noortel olla raske kuuletuda, kui nad ei mõista täielikult, miks need on vajalikud? (Soovi korral kirjutage õpilaste vastused tahvlile.)

Paluge õpilastel otsida salmidest Luuka 5:1–11 põhimõtet, millest võib neile abi olla, kui nad ei mõista täpselt, miks neil Issanda nõu või käske järgida palutakse.

Paluge mõnel õpilasel lugeda kordamööda ette Luuka 5:1–5. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, mida Päästja Siimonal (Peetrusel) teha palus, kui Ta oli jutlustamise lõpetanud. Paluge õpilastel öelda, mida nad leidsid. (Vajadusel märkige, et loomus tähendab noodatäit kalu.)

• Mida ütles Siimon Päästjale nende varasemate kalapüügikatsete kohta?

• Milliseid mõtteid võis varasem kalapüügikogemus Siimonas tekitada, kui Päästja käskis tal võrgud uuesti sisse heita?

• Mida ütles Siimon, mis näitas, et ta usaldab Issandat?

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Luuka 5:6–9 ja teistel leida, mis juhtus, kui Siimon tegi, nagu Issand oli palunud.

• Mis juhtus, kui Siimon tegi, nagu Issand oli palunud?

• Mis põhimõte selgub Siimona valmidusest teha, nagu Issand oli palunud, kuigi ta põhjust ei mõistnud? (Õpilased võivad kasutada erinevat sõnastust, kuid veenduge, et nad toovad välja põhimõtte: kui me teeme, nagu Issand palub, isegi kui me põhjusi ei mõista, saab Ta anda suuremaid õnnistusi, kui oskasime oodata. Kirjutage see põhimõte tahvlile õpilaste sõnadega.)

Aidake õpilastel leida kaudselt mõista antud põhimõtteid

Paljud põhimõtted pole pühakirjades kirja pandud otse, vaid on kaudselt tuletatavad. Neid põhimõtteid saab sageli avastada, kui küsida: „Mis on selle loo moraal või mõte?” Aidake õpilastel pühakirjaloos inimeste või rühmade tegusid, suhtumist ja käitumist analüüsida ning selle tulemusena saadud õnnistused või tekkinud tagajärjed välja tuua. Selline pühakirjalugude uurimine aitab muuta kaudselt tuletatavaid evangeeliumi põhimõtteid ilmsemaks.

• Kuidas selle põhimõtte järgi elamine nõuab Jeesuse Kristuse usaldamist?

Et aidata õpilastel seda põhimõtet mõista, paluge ühel neist lugeda ette, mida on öelnud vanem Richard G. Scott Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist. Soovi korral andke igale õpilasele tsitaadi koopia:

„See elu on kogemus sügavast usaldamisest – Jeesuse Kristuse usaldamisest, Tema õpetuste usaldamisest ja usaldamisest, et suudame Püha Vaimu juhatusel kuuletuda neile õpetustele, et tunda õnne praegu ja elada sihipäraselt ülimalt õnnelikult igavesti. Usaldamine tähendab valmidust kuuletuda, ilma et põhjus kohe teada oleks (vt Õp 3:5–7). Selleks, et teie usaldus Issandasse vilja kannaks, peab see olema vägevam ja vastupidavam kui oma tunnete ja kogemuste usaldamine.” (Trust in the Lord. – Ensign, nov 1995, lk 17)

• Kuidas me saame Issandat sellisel moel usaldama hakata?

• Kuidas olete te ise või on teie pere saanud oodatust suuremaid õnnistusi, kui olete järginud Issanda juhiseid ka siis, kui ei ole täielikult mõistnud, miks need on vajalikud? (Vastuste seas võivad olla kogemused, mis aitasid õpilastel lõpuks aru saada, miks Issand sellised juhised andis.)

Paluge õpilastel kirjutada paberilehele Issanda nõuanded või käsud, millele nad võiksid ustavamalt kuuletuda, isegi kui ei mõista täielikult, miks nad seda tegema peavad. Paluge neil võtta see paberileht koju kaasa. (Kui aeg võimaldab, võite paluda õpilastel otsida mõtteid trükisest „Sulle, noor”, 2011.)

Tehke kokkuvõte salmidest Luuka 5:10 ja 11, selgitades, et Peetrus, Jaakobus ja Johannes jätsid oma kalapaadid ja võrgud maha, et Jeesust järgida.

Luuka 5:12–26

Jeesus teeb terveks pidalitõbise ja halvatu

Näidake õpilastele järgmisi asju (või joonistage nende pildid tahvlile): süstal, side, seep ja külmakott.

• Kuidas saab nende asjade abil ravida kellegi haigust või haava?

• Millest peaks keegi veel lisaks haigusele ja füüsilisele vigastusele terveks saama? (Kirjutage õpilaste vastused tahvlile. Võimalikud vastused on patt, sõltuvus, meeleheide, kibestumine.)

Paluge õpilastel uurida salme Luuka 5:12–25 ja leida põhimõtteid, mis õpetavad meile, mida me saame teha, et aidata endal ja teistel vajaliku tervenemise osaliseks saada.

Joonistage tahvlile järgnev tabel ja paluge õpilastel teha samasugune vihikusse või pühakirjapäevikusse:

Sarnasused	Erinevused

Kirjutage tahvlile pühakirjaviited Lk 5:12–15 ja Lk 5:17–25. Selgitage, et neis salmides räägitakse, et Päästja tegi terveks kaks meest. Ühel mehel oli pidalitõbi ja teine oli halvatud. Jagage õpilased paaridesse. Paluge neil kumbki lugu koos oma paarilisega läbi lugeda ja arutada järgmisi küsimusi:

• Kuidas need kaks tervenemist sarnanevad? Kuidas need teineteisest erinevad?

• Millist rolli mängis kummaski loos usk?

Paluge õpilastel leitu tabelisse kirja panna. Kui õpilastel on olnud piisavalt aega, paluge neil jagada, mida nad õppisid. Soovi korral paluge õpilastel fraas „kui tema nende usku nägi” 20. salmis ära märkida. Veenduge, et õpilased mõistavad, et nende usk, kes halvatu Päästja juurde tõid, aitas mehe tervenemisele kaasa.

• Mis põhimõtted selguvad nendest lugudest selle kohta, kuidas me võime terveks saada ja mida me saame teha, et teistel terveks saada aidata? (Õpilased võivad kasutada erinevat sõnastust, kuid veenduge, et nad toovad välja põhimõtted: Päästja saab meid terveks teha, kui me Temasse usku rakendame. Me saame aidata teistel tulla Päästja juurde, et nad võiksid terveks saada. Kirjutage need põhimõtted tahvlile.)

• Millise tervenemise osaliseks me tänu Päästjale saada võime? (Aidake õpilastel mõista, et Päästja saab võtta meilt jõuetused või anda meile julgust, usku, tröösti ja rahu, mida meil on vaja, et oma jõuetustele vastu pidada või neist jagu saada.)

Paluge õpilastel mõtiskleda tahvlile kirjutatud jõuetuste üle, millest inimestel võib olla vaja terveks saada.

• Mida saaksite teha teie, et aidata tuua inimesi Päästja juurde, et Tema tervendavast väest osa saada?

• Millal olete teie või on mõni teie tuttav Päästjasse usku rakendades terveks saanud? (Tuletage õpilastele meelde, et nad ei peaks jagama midagi liiga isiklikku.)

• Millal olete näinud, kuidas mõni inimene on toonud kellegi Issanda juurde Päästja tervendavast väest osa saama?

Paluge õpilastel mõtiskleda, mida nad saavad teha, et rakendada suuremat usku Jeesusesse Kristusesse, selleks et saada terveks, andeks või tröösti, või mida nad saavad teha, et tuua mõni sõber või keegi teine Päästja juurde. Innustage neid järgima kõiki õhutusi, mida nad saada võivad.

Luuka 5:27–35

Kirjatundjad ja variserid seavad küsimuse alla, miks Jeesus sööb koos tölnerite ja patustega

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Luuka 5:27 ja 28 ning teistel leida, millise kutse Päästja Leevile esitas. Paluge õpilastel öelda, mida nad leidsid.

• Mis avaldab teile muljet selle juures, kuidas Leevi Päästja kutsele reageeris?

Meenutage õpilastele, et Leevit kutsuti ka Matteuseks (vt Mt 9:9). Ta oli tölner, mis tähendas seda, et ta kogus teistelt juutidelt makse Rooma valitsusele. Juudid tavaliselt vihkasid tölnereid ja suhtusid neisse kui heidikutesse, patustesse ja koguni Iisraeli rahva reeturitesse. Tehke kokkuvõte salmidest Luuka 5:29–35, selgitades, et kui Jeesus parasjagu koos Leevi ja teistega einestas, mõistsid kirjatundjad ja variserid Ta patustega söömise eest hukka. Jeesus õpetas, et Ta tuli kutsuma patuseid meeleparandusele.

Luuka 5:36–39

Jeesus esitab tähendamissõna värskest viinast vanades lähkrites

Selgitage, et Päästja kasutas seda tähendamisssõna kirjatundjate ja variseride õpetamiseks. Paluge mõnel õpilasel lugeda kordamööda ette Luuka 5:36–39. Teistel paluge teksti jälgida ja leida esemed, mida Päästja oma tähendamissõnas kasutas.

• Milliste esemete abil Päästja oma tähendamissõna õpetas?

Näidake õpilastele uut riidetükki ja vana riidetükki, milles on auk. Selgitage, et „uus kuub” 36. salmis viitab kangale, mis pole veel kokku tõmbunud. Vanale kuuele ei saa panna uuest kangast paika, sest kui uus kangatükk kokku tõmbub, muudaks see augu suuremaks kui enne. Samamoodi polnud Jeesuse Kristuse evangeelium pelgalt vanade tõekspidamiste ja tavade paikamine, vaid tõe täielik taastamine.

Selgitage õpilastele, et lähker salmis 37 viitab nahast valmistatud kotile või veinilähkrile. Võimalusel näidake õpilastele uue ja vana naha tükke.

• Mille poolest uus ja vana nahk erinevad? (Uus nahk on pehme ja painduv, vana nahk on kõva ja rabe.)

Selgitage, et kui värske vein nahklähkris kääris, tekkisid lähkris gaasid ja venitasid nahka. Kui veinilähker oli juba välja veninud, kaasnes värske veini käärimisega risk, et lähker võib lõhki rebeneda.

Selles tähendamissõnas sümboliseerib värke vein Päästja õpetusi ja igavikulise evangeeliumi täiust ning vana vein variseride kombeid, tavasid ja tõekspidamisi Moosese seaduse all.

• Kuidas võiksid „vanad lähkrid” sümboliseerida kirjatundjaid ja varisere? (Nii nagu vanad lähkrid on värske veini jaoks liiga jäigad, nii olid kirjatundjad ja variserid kõvasüdamelised ega tahtnud end muuta, et Päästjat ja Tema õpetusi omaks võtta.)

• Keda võiks sümboliseerida „uued lähkrid”? (Inimesi, kes olid alandlikud ja valmid end muutma, et Päästjat ja Tema õpetusi omaks võtta.)

• Mida me saame õppida sellest tähendamissõnast selle kohta, mida me peame tegema, et Päästja ja Tema evangeelium vastu võtta? (Õpilased peaksid välja tooma sarnase põhimõtte: selleks, et Päästja ja Tema evangeelium vastu võtta, peame me olema alandlikud ja valmis muutuma. Paluge õpilastel kirjutada see põhimõte soovi korral pühakirjalehekülje servale salmide Luuka 5:36–39 kõrvale.)

Et aidata õpilastel seda põhimõtet mõista, paluge neil vaadata üle Luuka 5. peatükk ja leida näiteid sellest, kuidas inimesed olid paadunud ega andnud järele Päästjale ja Tema õpetustele, ning ka sellest, kuidas inimesed olid alandlikud ning valmis end Päästjat järgides muutma ja kasvama. Paluge mõnel õpilasel öelda, mida ta leidis.

Tunnistage õppetunni lõpetuseks Luuka 5. peatükis õpetatud põhimõtetest.

Kommentaarid ja taustinfo

Luuka 5:23. „Kumb on hõlpsam öelda: su patud on sulle andeks antud, või öelda: tõuse üles ja kõnni?”

President Harold B. Lee on nüüdisaja suurimate imede kohta õpetanud järgmist:

„Suurim ime, mida nüüdisajal näen, pole tingimata haigete kehade terveks tegemine, vaid suurim ime, mida näen, on haigete hingede terveks tegemine, nende, kelle hing ja vaim on haiged ja kes on löödud ja meeletud, närvivapustuse äärel. Me ulatame neile kõigile sõbrakäe, sest nad on Issanda silmis kallid, ja tahame, et keegi ei tunneks, et teda on ära unustatud.” (Stand Ye in Holy Places. – Ensign, juuli 1973, lk 123)

Luuka 5:21–24. „Kes muu võib patte andeks anda kui üksnes Jumal?”

Kommenteerides kirjatundjate ja variseride kahtlusi Päästja volituse kohta patte andeks anda, õpetas vanem Bruce R. McConkie Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist järgmist:

„See sündmus meie Issanda elus oli ilmne ja ümberlükkamatu tõend, et tema oli Messias, ning seda tunnistasid need, kelle seas ta teenis. Ta oli tunnistanud sageli suusõnaliselt, et Jumal on tema Isa, ning seda isiklikku tunnistust toetas ta oma võrratu jutlustamise ja tervendamise tööga. Tema eesmärgiks oli teatada, et ta oli teinud, mida keegi teine peale Jumala ei suuda, ja tõestada, et ta tegi seda Isa väe edasise ilmutamise kaudu.

Nii Jeesus kui ka tookord kohal olnud „käsutundjad” teadsid, et keegi peale Jumala ei saa patte andestada. Vahetu ja tähelepanuväärse tunnistajana, et temas oli Jumala vägi ‥ , tegi Jeesus midagi sellist, milleks ükski petis pole suuteline – ta tõestas oma jumalikkust andekssaanud mehe tervekstegemisega.” (Doctrinal New Testament Commentary. 3 kd, 1965–1973, 1. kd, lk 177–178)

Luuka 5:20. „Kui [Jeesus] nende usku nägi”

Viidates loole halvatud mehest ja fraasile „kui [Jeesus] nende usku nägi” (Lk 5:20; kaldkiri lisatud), õpetas vanem Chi Hong (Sam) Wong Seitsmekümnest:

„Meie ühine usk mõjutab ka teiste heaolu.

Kes need inimesed olid, keda Jeesus mainis? Nende hulka kuuluvad edukalt need neli, kes halvatut kandsid, halvatu ise, inimesed, kes olid tema eest palvetanud, ning need, kes olid seal Jeesuse jutlust kuulamas ja tundsid vaikselt oma südames rõõmu peagi saabuva ime üle. Nende hulka võiksid kuuluda ka abikaasa, vanem, poeg või tütar, misjonär, kvoorumi juhataja, Abiühingu juhataja, piiskop, kaugel olev sõber. Me kõik saame üksteist aidata. Me peaksime püüdma alati õhinaga abivajajaid päästa.” (Päästke üksmeeles. – 2014. a sügisene üldkonverents)