110. õppetund: 1. korintlastele 13–14

110. õppetund

1. korintlastele 13–14

Sissejuhatus

Paulus õpetas, kui tähtis on ligimesearmastus. Ta andis Korintose pühadele nõu armastada oma ligimesi ja otsida teisi vaimseid ande. Paulus õpetas, et prohvetliku kuulutamise and on suurem kui keelte and ja et see antakse Kiriku liikmetele, et nad saaksid teisi vaimselt tugevdada.

Õpetamissoovitused

1. korintlastele 13

Paulus õpetab, kui tähtis on ligimesi armastada

Kirjutage enne tunni algust tahvlile järgmised sündmustikud või andke õpilastele neist koopia. Paluge iga sündmustik kellelgi ette lugeda ja teistel mõtiskleda, kas mõni neist ka neid iseloomustab.

Sa oled sageli oma õe või venna käitumise peale pahane või ärritunud.
Klassikaaslane on sinuga ebaviisakas ja sa pead õigeks ka temaga ebaviisakas olla.
Sa kadestad oma sõpra tema annete ja saavutuste pärast.
Mõnikord on sul kerge oma preesterluse kvoorumis või Noorte Naiste tunnis teisi taga rääkida või nende kohta midagi halba öelda.

Mis kahjulikud tagajärjed sellistel hoiakutel ja käitumistel olla võivad?

Paluge õpilastel otsida 1. korintlastele 13. peatükki uurides tõdesid, mis aitavad neil vältida hoiakuid ja käitumist, mis ei lase neil olla õnnelikud ja võivad häirida nende suhteid teistega.

Meenutage õpilastele, et Korintose pühade käitumine tekitas Kirikus tüli ja lõhesid. Paulus õpetas oma kirjas, et vaimseid ande antakse selleks, et kõik neist kasu saaksid ning et aidata Kiriku liikmetel üksteist teenida ja tugevdada. Paulus andis pühadele nõu otsida agaralt „suuremaid armuandeid” (vt 1Kr 12:7–31).

Paluge ühel õpilasel lugeda ette 1. korintlastele 13:1–3. Teistel paluge teksti jälgida ja leida omadus ja Vaimu and, mida Paulus kõrgelt ülistas.

Mis omadust ja Vaimu andi Paulus kõrgelt ülistas? (Armastust ehk ligimesearmastust.)

Selgitage, et ligimesearmastus on „ülim, õilsaim ja tugevaim armastus, mitte lihtsalt kiindumus” (märksõna „Ligimesearmastus”. – Pühakirjajuht).

Kuidas kirjeldas Paulus neid, kellel on küll muid vaimseid ande, kuid pole ligimesearmastust?

Selgitage, et fraasid „kumisev vask” ja „kõlisev kelluke” 1. salmis viitavad muusikariistadele, millel on vali hääl. 1. salmi kontekstis võivad need fraasid tähendada sõnu, mis on tühjad või mõttetud, kui nende lausuja pole motiveeritud ligimesearmastusest.

Miks teie arvates poleks meist ilma ligimesearmastuseta ühtigi?
Kuidas on see võimalik, et keegi võib anda ära kogu oma vara, et toita vaeseid, või olla nõus surema tõe eest, kuid tal pole ikkagi ligimesearmastust? (Selgitage, et ligimesearmastus on midagi enamat kui helde tegu ja tõe eest suremine.)

Joonistage tahvlile järgmine tabel:

Mis on ligimesearmastus või mida see teeb	Mis ligimesearmastus ei ole või mida see ei tee

Selgitage, et Paulus kirjeldas ligimesearmastuse tunnuseid ja sellele iseloomulikke jooni, et Korintose pühadel seda andi paremini mõista aidata. Jagage õpilased paaridesse. Paluge õpilastel lugeda oma kaaslastega 1. korintlastele 13:4–8 ja leida, kuidas Paulus ligimesearmastust kirjeldas.

Kui õpilastel on olnud piisavalt aega, paluge neil tulla tahvli juurde ja kirjutada sõnad, millega Paulus ligimesearmastust kirjeldas, tabelis õige pealkirja alla. Aidake õpilastel vajadusel igat kirjeldust mõista.

Kellel on kõik need ligimesearmastuse omadused? (Jeesusel Kristusel)

Meenutage õpilastele, et prohvet Mormon õpetas, et „ligimesearmastus on Kristuse puhas armastus” (Mn 7:47). Selgitage, et ligimesearmastusel on kaks tähtsat kirjeldust: 1) Kristuse armastus meie vastu ja 2) meie Kristuse-sarnane armastus teiste vastu. Paluge õpilastel valida tahvlil olevast loetelust mõned ligimesearmastuse kirjeldused ja selgitada teistele, kuidas need sobivad hästi Jeesuse Kristuse kirjeldamiseks.

Mida tähendab teie arvates 8. salmis, et „armastus ei hävi ilmaski”?

Paluge ühel õpilasel lugeda ette, mida ütles vanem Jeffrey R. Holland Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist.

„Tõeline ligimesearmastus ‥ väljendub täiuslikul ja ehedal kujul lakkamatus, ülimas ja lepitavas armastuses, mida tunneb meie vastu Kristus. ‥ Ilma selle ligimesearmastuseta – Tema puhta armastuseta meie vastu – oleksime me mitte midagi, lootusetud, kõigist inimestest kõige armetumad. ‥

Elus tuleb ette omajagu hirme ja äpardusi. Vahel mõni asi ei õnnestu. Vahel veavad meid alt inimesed või veab majandus- või äritegevus või valitsus. Kuid üks asi ajas ja igavikus ei hävi ja see on Kristuse puhas armastus.” (Christ and the New Covenant, 1997, lk 337)

Miks võiks olla kasulik pidada meeles, et Jeesuse Kristuse puhas armastus ei hävi ilmaski?
Mis juhtub meiega salmidest 1. korintlastele 13:4–8 õpitu põhjal, kui me saame ligimesearmastuse anni? (Õpilased võivad välja tuua erinevaid tõdesid, kuid veenduge, et nad mõistavad, et kui me püüame saada vaimset ligimesearmastuse andi, saame rohkem oma Päästja, Jeesuse Kristuse sarnaseks. Kirjutage see põhimõte tahvlile.)

Tehke kokkuvõte salmidest 1. korintlastele 13:9–12, selgitades, et Paulus õpetas, miks vaimsed tunnetuse ehk teadmise ja ennustuse ehk prohvetliku kuulutuse annid lõpuks ära lõpevad. Paulus täheldas, et teadmised, mida me siin elus võime saada, on puudulikud, ja et meie teadmised saavad täiuslikuks igavikus.

Paluge ühel õpilasel lugeda ette 1. korintlastele 13:13. Teistel paluge teksti jälgida ja leida kolm Vaimu andi, mis Pauluse õpetuse põhjal alles jäävad. Paluge õpilastel öelda, mida nad leidsid.

Mis on Pauluse õpetuse põhjal suurim Vaimu and? (Õpilased peaksid välja tooma tõe: suurim Vaimu and on ligimesearmastus. Kirjutage see tõde tahvlile.)
Kuidas on usk, lootus ja ligimisearmastus omavahel seotud? (Usk viib lootuseni ja lootus ligimesearmastuseni.)
Miks on ligmesearmastus 1. korintlastele 13. peatükist õpitu põhjal teie arvates suurim Vaimu and?

Pöörake tähelepanu Pauluse nõuandele salmis 1. korintlastele 14:1 „taotlege ligimesearmastust”.

Mida me saame teha, et taotleda või saada ligimesearmastuse andi?

Paluge ühel õpilasel lugeda ette salm Moroni 7:48. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, mida käskis Mormon oma rahval teha ligimesearmastuse anni saamiseks. Paluge õpilastel öelda, mida nad leidsid.

Kuidas parandab ligimesearmastus meie suhteid pere, sõprade ja eakaaslastega?
Kas te oskate kirjeldada mõnda kogemust, mil märkasite ligimesearmastust selles, kuidas keegi teid või teisi kohtles? (Soovi korral jagage ka oma kogemust.)

Paluge õpilastel kirjutada paberile, milliseid ligimesearmastuse tunnusjooni peavad nad enda jaoks kõige raskemaks ja miks. Innustage neid panema kirja eesmärki, mida teha, et nende ligimesearmastus suureneks. Paluge neil panna see paber sellisesse kohta, kus nad seda sageli näevad ja see neile nende eesmärki meelde tuletab.

1. korintlastele 14

Paulus õpetab, et prohvetliku kuulutamise and on suurem kui keelte and

Võtke tundi kaasa esemeid, millest saaks püstitada torni, nt klotsid, karbid, kaardid või raamatud. Paluge ühel õpilasel püstitada teie toodud esemetest nii kõrge torn, kui on võimalik ühe minuti jooksul. Seejärel paluge õpilasel oma kohale istuda. Paluge õpilastel lugeda läbi 1. korintlastele 14:1–3 ja leida nendest salmidest sõna, mis on seotud torni püstitamisega.

Mis sõna 3. salmis on seotud torni püstitamisega? (Ehitama. Vajadusel selgitage, et ehitama tähendab tugevdama või vaimselt täiustama.)

Paluge õpilastel otsida 1. korintlastele 14. peatükki uurides põhimõtet, mis aitab neil teada, kuidas nad saavad teisi ehitada.

Selgitage, et Paulus pöördub Korintoses Kiriku liikmete poole, kellele oli antud keelte and ehk oskus rääkida teistes keeltes. Paluge ühel õpilasel lugeda ette 1. korintlastele 14:1–3. Teistel paluge teksti jälgida ja leida Vaimu and, mida Paulus pühadel keelte anni asemel otsida soovitas.

Mis Vaimu andi soovitas Paulus pühadel taotleda ja otsida?

Selgitage, et „prohvetlik kuulutus koosneb jumalikult inspireeritud sõnadest või kirjutustest, mida inimene saab ilmutuse kaudu Pühalt Vaimult. Tunnistus Jeesusest on prohvetliku kuulutamise vaim (Ilm 19:10). ‥ Kui keegi prohvetlikult kuulutab, räägib või kirjutab ta seda, mida Jumal tahab talle teada anda tema enda või teiste heaks.” (Märksõna „Prohvetlik kuulutus, prohvetlik kuulutamine”. – Pühakirjajuht, scriptures.lds.org)

Kirjutage tahvlile fraas: prohvetlik kuulutamine = inspireeritud õpetamine ja tunnistamine.

Kuidas aitab inspireeritud õpetamine ja tunnistamine meil 3. salmi põhjal teisi õnnistada? (Õpilased peaksid oma sõnadega välja tooma sarnase põhimõtte: kui me inspiratsiooni ajel õpetame ja tunnistame, aitame teisi ehitada ja trööstida.)
Kuidas on kellegi teise inspireeritud õpetus ja tunnistus teid ehitanud ja trööstinud?

Tehke kokkuvõte salmidest 1. korintlastele 14:4–30, selgitades, et Paulus hoiatas Korintose pühasid keeltega rääkimise anni eest. Paulus hoiatas, et kui keelte andi ei kasutata õigesti, ei ehita see Kirikut ja juhib liikmete tähelepanu eemale kasulikumatelt vaimsetelt andidelt.

Paluge ühel õpilasel lugeda ette 1. korintlastele 14:31, 33, 40. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, mis nõu andis Paulus pühadele prohvetliku kuulutamise kohta.

Mis nõu andis Paulus pühadele prohvetliku kuulutamise kohta? (Kõik, nii mehed kui ka naised, võivad prohvetlikult kuulutada või õpetada ja tunnistada. Seda tuleb teha korra järgi, üks inimene korraga.)
Mis tõde selgub nendest salmidest Jeesuse Kristuse kohta? (Õpilased peaksid oma sõnadega välja tooma sarnase põhimõtte: Jeesuse Kristuse Kirikus tuleb teha kõike korra järgi.)
Miks teie arvates on tähtis, et Kirikus tehtaks kõike õige korra järgi?

Selgitage, et Pauluse kirjutised salmides 1. korintlastele 14:34 ja 35 on näide sellest, kuidas ta juhatas Korintose pühasid Kirikus korda hoidma. Paluge ühel õpilasel lugeda ette 1. korintlastele 14:34 ja 35. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, mida Paulus Kiriku liikmetele Korintoses õpetas. Paluge õpilastel öelda, mida nad leidsid.

Selgitage, et Pauluse kavatsust sellise nõu andmisel on raske mõista, kuna on selge, et ta ei keelanud naistel Kiriku koosolekutel palvetada ega kõneleda (vt 1Kr 11:5). Joseph Smithi tõlge asendab sõna kõnelda 34. ja 35. salmis sõnaga valitseda. See asendatud sõna vihjab võimalusele, et Paulus püüdis parandada olukorda, kus mõned Korintose naised ei käitunud jumalateenistustel korralikult või püüdsid võtta endale sobimatul kombel juhikohustust, selle asemel et toetada ja järgida preesterluse juhte (vt New Testament Student Manual. Church Educational System manual, 2014, lk 380).

Õppetunni lõpetuseks tunnistage 1. korintlastele 13. ja 14. peatükis õpetatud tõdedest.

Kommentaarid ja taustinfo

1. korintlastele 13:1–3. Ligimesearmastus on enam kui heldus

Vanem Bruce C. Hafen Seitsmekümnest on õpetanud ligimesearmastuse kohta järgmist:

„Ligimestarmastav, koguni kristlik teenimine on täiesti võimalik, ilma et seejuures kujuneks välja sügavasti juurdunud ja muutumatu kristlik iseloom. Paulus mõistis seda, kui ta hoiatas kogu oma vara jagamise eest vaestele ilma tõelise ligimesearmastuseta. ‥ Me saame anda armastamata, kuid ei saa armastada andmata. Kui meie vertikaalne suhe Jumalaga on täielik, siis saab tänu selle suhte viljale täielikuks ka meie suhe ligimesega. Siis oleme me teiste vastu ligimestarmastavad mitte pelgalt seetõttu, et seda õigeks peame, vaid seetõttu, et olemegi sellised.” (The Broken Heart: Applying the Atonement to Life’s Experiences, 1989, lk 196–197)

1. korintlastele 13:4–7. Ligimesearmastus

Salmides 1. korintlastele 13:4 ja 5 kirjas oleva põhjal kirjeldas Paulus ligimesearmastuse erinevaid tunnuseid; teisiti öeldes inimesed, kes ligimesi armastavad, teevad seda, mida ta kirjeldas, ja neil on sellised iseloomujooned. Sõna „pikameelne” kirjeldab kedagi, kes talub katsumusi kannatlikult. „Ei ole kade” kirjeldab kedagi, kes teisi ei kadesta. „Ei suurustle” kirjeldab kedagi, kes ei hoople. „Ei ole iseennast täis” kirjeldab alandlikkust. „Ei ole viisakuseta” kirjeldab kedagi, kes pole ebaviisakas ega taktitu. „Ei otsi omakasu” kirjeldab omadust panna Jumal ja teised iseendast ettepoole. „Ei ärritu” kirjeldab kedagi, kes ei saa kergesti vihaseks. „Usub kõik” kirjeldab kedagi, kes on nõus kõigega, mis on tõde.

1. korintlastele 13:8. Prohvetliku kuulutamise, keelte ja tunnetuse annid „lakkavad” ja „lõpevad ära”

Vanem Bruce R. McConkie Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on selgitanud, miks prohvetliku kuulutuse ja keelte annid lõpuks lakkavad ning miks tunnetuse and ära lõpeb:

„Kas Vaimu annid lakkavad? Kas saabub päev, mil pühadel pole enam prohvetliku kuulutamise ja keelte andi? Või tunnetuse andi? Jah, selles mõttes, et need neelduvad milleski suuremas ja neid täiuslikul päeval enam ei vajata. Kui pühad oskavad kõiki keeli, ei saa keegi rääkida tundmatut keelt. Kui pühad saavad selliseks kui Jumal ja teavad kõiki asju – läinud, praegusi ja tulevasi –, pole mingit vajadust ega põhjust tuleviku kohta prohvetlikult kuulutada.” (Doctrinal New Testament Commentary, 3 kd, 1965–1973, 2. kd, lk 380)

1. korintlastele 14:1. „Taotlege armastust”

Vanem Robert J. Whetten Seitsmekümnest on selgitanud:

„Nagu usk, nii on ka Kristuse-sarnane armastus Vaimu and, seda antakse isikliku õigemeelsuse põhimõtteid järgides ja vastavalt sellele, kui kuulekad me oleme seadustele, millel see põhineb. Ususarnaselt tuleb ka armastust rakendada, et see kasvaks.” (True Followers. – Ensign, mai 1999, lk 30)

Vanem Dallin H. Oaks Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on õpetanud:

„Ligimesearmastus, „Kristuse puhas armastus” (Mn 7:47), pole tegu, vaid olek või seisund. Ligimesearmastuseni jõutakse järjestikuste tegude kaudu, mille tulemuseks on usulepöördumine. Ligimesearmastus on miski, milliseks saadakse.” (The Challenge to Become. – Ensign, nov 2000, lk 34)

1. korintlastele 14:1–3. Prohvetliku kuulutamise and

Vanem Dallin H. Oaks Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on selgitanud, mis vahe on Kiriku liikmetel, kellel on vaimne prohvetliku kuulutamise and, ja neil, keda on kutsutud teenima prohveti ametis:

„Rääkides vaimsetest andidest, on prohvet see, kes tunnistab Jeesusest Kristusest, õpetab Jumala sõna ja õhutab Jumala rahvast. Pühakirja mõistes on prohvetlik kuulutamine midagi palju enamat kui tuleviku ennustamine. ‥

Meil on tähtis mõista, mis vahe on prohvetil, kellel on vaimne prohvetliku kuulutamise and, ja prohvetil, kellel on prohveti amet.” (Spiritual Gifts. – Ensign, sept 1986, lk 71)

1. korintlastele 14. „Sest kes keeltega räägib”

„Nelipühapäeval rääkisid apostlid ja teised „teisi keeli” (Ap 2:4–8). Antud juhul avaldus keelte and seeläbi, et Jumala teenijad õpetasid evangeeliumi keeltes, mida nende kuulajad tundsid, kuid mis olid kõnelejate jaoks tundmatud (vt kommentaar salmidele Ap 2:5–11). Keelte and avaldub ka siis, kui Vaim mõjutab kedagi rääkima sellises keeles, mis on tundmatu nii kõnelejale kui ka kuulajatele (vt Bruce R. McConkie. Doctrinal New Testament Commentary, 2. kd, lk 383).” (New Testament Student Manual. Church Educational System manual, 2014, lk 379)

Et leida lisateavet tähtsate hoiatuste kohta seoses keelte anni eesmärgi ja kasutamisega, vaadake Robert D. Halesi kõnet „Gifts of the Spirit” (Ensign, veebr 2002, lk 14–15).