Raamatukogu
115. õppetund: 2. korintlastele 6–7


115. õppetund

2. korintlastele 6–7

Sissejuhatus

Paulus jätkas enda kui Jumala teenija käitumise kaitsmist Korintose pühade ees. Ta õhutas pühasid lööma lahku kõigest ülekohtusest. Ta kinnitas oma pühendumist pühadele ning tundis rõõmu, et nad olid tundnud kurvastust Jumala meele järele ja parandanud oma pattudest meelt.

Õpetamissoovitused

2. korintlastele 6:1–13

Paulus kirjeldab Jumala teenijatele iseloomulikke omadusi

Paluge õpilastel mõtiskleda järgmise sündmustiku üle:

  • Teil ja mõnel teisel koguduseliikmel on parasjagu käsil teenimisprojekt, kui mõned inimesed mööda jalutavad ja Kiriku kohta ebaviisakaid märkusi teevad. Mis võiks juhtuda, kui teie või keegi teine teie rühmast neile ebaviisakalt vastaks?

Paluge õpilastel meenutada aega, kui nad kogesid Issandat teenides vastuseisu või kui neid teenimise eest pilgati. Paluge õpilastel otsida salme 2. korintlastele 6:1–13 uurides tõde, millest sellistel aegadel juhinduda.

Tehke kokkuvõte salmidest 2. korintlastele 6:1 ja 2, selgitades, et Paulus ütles Joseph Smithi tõlke põhjal enda ja oma kaastööliste kohta „Kristusega kaastegevad”. Paulus tsiteeris prohvet Jesaja sõnu (vt Js 49:8), et pöörata tähelepanu sellele, et pühadel oli saabunud aeg oma päästmisele mõelda.

Paluge ühel õpilasel lugeda ette 2. korintlastele 6:3–7. Paluge pooltel õpilastel leida sõnu ja fraase, mis kirjeldavad Paulusele ja tema teenimiskaaslastele osaks saanud vastuseisu. Ülejäänud pooltel paluge leida sõnu ja fraase, mis kirjeldavad, kuidas Paulus ja tema teenimiskaaslased vastuseisule reageerisid.

  • Milline vastuseis Paulusele ja tema teenimiskaaslastele osaks sai?

  • Millised sõnad või fraasid kirjeldavad, kuidas nad sellele vastuseisule reageerisid?

Vaadake üle 3. salm ja selgitage, et sõna amet viitab Kiriku tööle.

  • Kuidas võiksid Kiriku liikmete teod nüüdisajal teiste arvamust Kirikust mõjutada?

  • Kuidas te Pauluse õpetused 3.–7. salmis põhimõttena kokku võtaksite? (Õpilased peaksid välja tooma sarnase põhimõtte: kui me reageerime vastuseisule armastuse, headuse ja õigemeelsusega, aitame teistel suhtuda Kirikusse positiivselt.)

Meenutage õpilastele tunni alguses esitatud sündmustikku. Paluge neil selgitada, kuidas sellises olukorras õigemeelselt reageerida ja mis võiks olla selle tulemuseks.

2. korintlastele 6:14–18

Paulus annab pühadele nõu paheliste keskelt ära minna

handout iconJagage õpilased paaridesse ja andke igaühele järgmine käsileht.

käsileht

2. korintlastele 6:14–18

Uus Testament, seminariõpetaja käsiraamat – 115. õppetund

Nõuanne pühadele

Issanda lubadused

Paluge õpilastel salmid 2. korintlastele 6:14–18 koos paarilisega läbi lugeda. Paluge ühel õpilasel igast paarist leida, mis nõu Paulus pühadele andis. Teisel õpilasel paluge leida Issanda lubadused, mis lähevad täide, kui pühad Pauluse nõu kuulda võtavad. Paluge neil tabel leitu põhjal ühiselt ära täita. Vajadusel selgitage, et Beliar viitab pahelisusele (vt märksõna „Belial”. – Bible Dictionary.) ja uskmatu sellele, kes ei usu või usub Taevase Isa asemel mingisse muusse jumalasse. Lisaks oli Paulus varem võrrelnud Korintose pühasid Jumala templiga, mistõttu viitab sõna tempel neile kui rahvale.

Jätke paarilistele piisavalt aega, et leitu kohta teineteisele aru anda ja tabel täita.

Selgitage, et Paulus andis pühadele konkreetse hoiatuse roojasest – sealhulgas ebajumalakummardamisest ja neist, kes sellega tegelesid – eralduda (vt salm 17), et end patu eest kaitsta. Ebajumalakummardamine tähendab ükskõik millise inimkätega loodud asja armastamist rohkem kui Jumalat.

Paluge õpilastel kirjutada käsilehele pealkirja „Nõuanne pühadele” kohale kui ja pealkirja „Issanda lubadused” kohale siis.

  • Mis põhimõtted selguvad salmidest 2. korintlastele 6:14–18? (Õpilased võivad välja tuua erinevaid põhimõtteid, kuid rõhutage kindlasti, et kui me eraldume valedest tegevustest ja roojastest asjadest, võtab Issand meid vastu.

  • Tooge näiteid meie aja valedest tegevustest ja roojastest asjadest.

  • Kuidas me saame eralduda nendest asjadest ja neist, kes neid propageerivad?

Selgitage, et see põhimõte ei tähenda, et me kohtleme teist usku inimesi ebaviisakalt või keeldume nendega lävimast, vaid et me kinnitame lugupidavalt oma tõekspidamisi ja hoidume tegevustest, mis panevad meid patustama.

  • Mida tähendab teie arvates, et Issand võtab meid vastu (vt 2Kr 6:17)?

Paluge õpilastel meenutada aega, mil nad tundsid, et Issand oli nendega, kui nad ei võtnud osa valest tegevusest, mis võinuks neid Issandast eemale viia. Paluge mõnel õpilasel oma kogemusi jagada.

Paluge õpilastel mõtiskleda, mida nad peaksid tegema, et eralduda valedest tegevustest ja roojastest asjadest, nii et nad võiksid saada Issanda õnnistusi.

2. korintlastele 7

Paulus tunneb rõõmu pühade tõelisest meeleparandusest

Paluge ühel õpilasel lugeda ette sündmustik:

Vesteldes oma piiskopiga, et saada abiellumiseks templisoovitust, tunnistab noor naine üles oma ammused patud. Pärast põhjalikku vestlust jõuab piiskop arusaamisele, et noor naine pole oma pattudest tõeliselt meelt parandanud, ja kuna tema patud on piisavalt tõsised, pole ta templisoovituse vääriline. Piiskop selgitab, et noor naine peab ootama soovituse saamisega, kuni on täielikult meelt parandanud. Noor naine satub ärevusse, väites, et ta on meelt parandanud, kuna pole ühtegi neist pattudest ammu korranud. Piiskop selgitab, et pelk patustamise lõpetamine pole täielik meeleparandus, ja palub teha algust tõelise meeleparandusega.

  • Mida võiks see noor naine teie arvates sel vestlusehetkel tunda?

Paluge õpilasel sündmustiku ettelugemist jätkata:

Noor naine selgitab piiskopile, et ta on tõsiselt häiritud, sest pulmakutsed on juba laiali saadetud. Ta ütleb, et ei tule toime kõigi küsimuste ja piinlikkusega, mis pulmaplaanide edasilükkamisega kaasnevad. Ta küsib, kas tal oleks võimalik lasta end templis pitseerida nagu plaanitud ja meeleparanduse hiljem läbi teha.

  • Mille üle näib noor naine piiskopile antud vastuse põhjal kõige enam muretsevat?

Paluge õpilastel otsida 2. korintlastele 7. peatükki uurides tõde, mida noor naine selles sündmustikus peab mõistma, enne kui ta saab oma pattudest tõeliselt meelt parandada.

Tehke kokkuvõte salmidest 2. korintlastele 7:1–7, selgitades, et Paulus jätkas enda kaitsmist nende eest, kes püüdsid teda maha teha, ja kinnitas Korintose pühadele, et ta polnud teinud kellelegi ülekohut.

Paluge ühel õpilasel lugeda ette 2. korintlastele 7:8 ja 9. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, millist mõju oli avaldanud Korintose pühadele üks Pauluse varasematest kirjadest.

  • Millist mõju oli see kiri pühadele avaldanud?

  • Miks Paulus nende kurvastamise üle rõõmustas?

Paluge õpilastel lugeda läbi 2. korintlastele 7:10 ja 11. Võiksite soovitada neil ära märkida kaks kurvastuse tüüpi, mida Paulus mainis, ja leida, milleni kumbki neist viib.

  • Mis on need kaks kurvastuse tüüpi, mida Paulus mainis?

Kirjutage tahvlile pealkirjad „Kurvastus Jumala meele järgi” ja „Maailma kurvastus”. Paluge ühel õpilasel lugeda ette, mida ütles president Ezra Taft Benson, kui ta selgitas, mida „maailma kurvastus” tähendab.

President Ezra Taft Benson

„Pole sugugi tavatu leida maailmast mehi ja naisi, kes kahetseksid halba, mida nad on teinud. Mõnikord kahetsevad nad seetõttu, et nende teod on põhjustanud nende lähedastele kurbust ja viletsust. Mõnikord on nende kurbuse põhjuseks tegudele järgnev karistus. Sellised maised tunded ei ole veel jumalik kurbus.” (Kiriku presidentide õpetused: Ezra Taft Benson, 2014, lk 81)

  • Kuidas võtaksite kokku, mis on maailma kurvastus?

  • Milleni võib maailma kurvastus 10. salmi põhjal viia? (Selgitage, et sõna surm 10. salmis viitab vaimsele surmale, mis tähendab Jumalast eraldumist. Kirjutage tahvlile pealkirja „Maailma kurvastus” alla tõde: maaima kurvastus võib viia meid vaimse surma ehk Jumalast eraldumiseni.)

  • Kuidas võib maailma kurvastus viia kedagi vaimse surmani? (See võib takistada inimesel tõeliselt meelt parandada ja Taevaselt Isalt andeks saada.)

  • Milleni viib 10. salmi põhjal kurvastus Jumala meele järgi? (Kirjutage tahvlile pealkirja „Kurvastus Jumala meele järgi” alla tõde: kurvastus Jumala meele järgi viib pattudest meeleparandamise ja päästmiseni.)

Et aidata õpilastel paremini mõista, miks kurvastus Jumala meele järgi viib meeleparanduseni, paluge ühel õpilasel lugeda ette president Ezra Taft Bensoni sõnad.

President Ezra Taft Benson

„Jumalik kurbus on Vaimu and. See on sügav mõistmine, et meie teod on solvanud meie Isa ja meie Jumalat. See on valus tõdemus, et meie käitumine pani Päästjat, Teda, kes ei tundnud pattu, kõigest suuremat, kannatama suurt valu. Meie patud panid Ta veritsema igast poorist. Selle väga tõelise vaimu- ja hingepiina kohta ütlevad pühakirjad „murtud süda ja kahetsev vaim”. ‥ Selline vaim on tõelise meeleparanduse jaoks hädavajalik.” (Kiriku presidentide õpetused: Ezra Taft Benson, lk 81–82)

  • Miks teie arvates paneb kurvastus Jumala meele järgi meid pattudest tõeliselt meelt parandama?

Paluge õpilastel mõtiskleda noorele naisele, kes templisoovitust soovis.

  • Mis osutab noore naise vestluses piiskopiga sellele, et tema kurvastus pole olnud Jumala meele järgi?

  • Mida me saame teha, et tunda maailma kurvastuse asemel kurvastust Jumala meele järgi?

Vajadusel aidake õpilastel mõista, et kurvastus Jumala meele järgi, mida me meelt parandades tunneme, võib olla patu tõsidusest sõltuvalt erinev.

Tunnistage, et kui me kurvastame oma pattude pärast Jumala, mitte maailma meele järgi, on meie meeleparandus tõeline, meid puhastatakse pattudest ja me saame lõpuks päästetud. Paluge õpilastel püüelda selle poole, et nende kurvastus oleks Jumala meele järgi, kui nad püüavad meelt parandada.

Tehke kokkuvõte salmidest 2. korintlastele 7:12–16, selgitades, et Paulus rääkis, kui väga ta pühadest hoolib ja kuidas ta on nende peale kindel.

Korrake lühidalt tõdesid, mida õpilased on 2. korintlastele 6. ja 7. peatükki uurides välja toonud, ja innustage neid järgima kõiki õhutusi, mida nad võisid tunda, et neid tõdesid rakendada.

Kommentaarid ja taustinfo

2. korintlastele 6:17. „Minge ära nende keskelt ja eralduge neist”

Vanem Quentin L. Cook Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on selgitanud vajadust hoida eemale õigsusetusest ja õnnistusi, mis sellele järgnevad:

„Sõna püha tähenduseks kreeka keeles on „eraldatud, lahusolev ja püha” [Encyclopedia of Mormonism. Toim Daniel H. Ludlow, 5. kd, 1992, 3. kd, lk 1249]. Kui meie peame olema nüüdisajal pühad, peame me end eraldama halvast käitumisest ja kahjulikest toimingutest, mis on maailmas nii laialt levinud.

Meid pommitatakse kujutluspiltidega kuritegevusest ja kõlblusetusest. Üha enam sallitakse sündsusetut muusikat ja pornograafiat. Narkootikume ja alkoholi tarbitakse ohjeldamatult. Aususele ja iseloomule pööratakse üha vähem tähelepanu. Igaüks ajab taga oma õigusi, kuid ülesanded, vastutus ja kohustused on unarusse jäetud. Jutuajamised on muutunud üha labasemaks ning suurenenud on kõige alatu ja vulgaarse peatetung. Vastane ei jäta järele püüdlusi õnneplaani õõnestada. Kui me sellisest maisest käitumisest eemale hoiame, on Vaim meiega ja vääriliseks viimse aja pühaks olemine toob meile rõõmu.” (Are You a Saint? – Ensign, nov 2003, lk 95)

2. korintlastele 7:8–11. „Maailma kurvastus toob surma”

President Dieter F. Uchtdorf Esimesest Presidentkonnast on selgitanud, mille poolest maailma kurvastus ja kurvastus Jumala meele järgi omavahel erinevad:

„Kurbus, mis viib meeleparanduseni, ja kurbus mis viib meeleheiteni, on väga erinevad.

Apostel Paulus õpetas, et „Jumalale meelepärane kurvastus toob meeleparanduse päästeks, ‥ maailma kurvastus toob aga surma” [2Kr 7:10; rõhutus lisatud]. Jumalale meelepärane kurvastus inspireerib meid muutuma ja Jeesuse Kristuse lepitusest lootust leidma. Maailma kurvastus viib meid masendusse, kustutab lootuse ja veenab meid edasistele kiusatustele järele andma.

Jumalale meelepärane kurvastus viib pöördumiseni [vt Ap 3:19] ja südame muutuseni [vt Hs 36:26; 2Kr 5:17; Mo 3:19]. See paneb meid vihkama pattu ja armastama headust [vt Mo 5:2]. See julgustab meid tõusma ja käima Kristuse armastuse valguses. Tõeline meeleparandus toob muutuse, mitte piina. Jah, südamest tulev kahetsus ja tõeline süümepiin sõnakuulmatuse pärast on tihti valulik. Kuid need on väga tähtsad sammud meeleparanduse pühas protsessis. Kuid kui süümepiin viib enese vihkamiseni või ei lase meil uuesti püsti tõusta, siis takistab see meeleparandust, mitte ei aita sellele kaasa.” (Tõuse kohe püsti! – 2013. a sügisene üldkonverents)

Vanem Neal A. Maxwell Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on märkinud:

„Uhkus peab paremaks odavat meeleparandust, mille eest on tasutud pealiskaudse kurvastusega. Pole üllatav, et odava meeleparanduse otsijad otsivad tõelise lepituse asemel ühtlasi pealiskaudset andestust. Nii on tõeline meeleparandus midagi palju enamat pelgast vabanduse palumisest.” (Repentance. – Ensign, nov 1991, lk 31)