32. õppetund

Matteuse 27:1–50

Sissejuhatus

Juutide juhid pidasid vandenõu Jeesus Kristus tappa ja tõid Ta seega Rooma maavalitseja Pontius Pilaatuse ette. Pilaatus lasi Jeesust rooskadega peksta ja Ta risti lüüa. Jeesus alistus kannatustele ja surmale, et täita oma Isa tahtmist.

Õpetamissoovitused

Matteuse 27:1–25

Jeesus antakse Pilaatuse kätte, et mõista Ta ristisurma

Paluge õpilastel mõtiskleda küsimuse üle:

• Kui te võiksite näha pealt mõnda pühakirjasündmust, siis millise te valiksite?

Paluge mõnel õpilasel oma vastust jagada. Selgitage, et selles õppetunnis uurivad õpilased ühte tähtsaimat sündmust maailma ajaloos. Paluge õpilastel ette kujutada, et nad on selle sündmuse pealtnägijad.

Kirjutage tahvlile lõpetamata lause „Täna ma nägin ja tundsin …”

Viidake tahvlil lõpetamata lausele ja selgitage, et õpilastel on võimalik lõpetada see lause õppetunni lõpus salme Matteuse 27:1–50 uurides saadud kogemuste põhjal.

Meenutage õpilastele, et kui Jeesus vahistati, „jätsid kõik jüngrid tema maha ja põgenesid ära” (Mt 26:56). Ülempreester Kaifas ja Suurkohus mõistsid Jeesuse süüdi Jumala pilkamises – kuriteos, mille eest karistati juudi seaduse järgi surmaga, kuid Rooma valitsemise all polnud juutidel õigust kedagi Jumala pilkamise eest tappa. Seega püüdsid juutide juhid leida väärtegu, mille eest karistataks Jeesust surmaga Rooma seaduse järgi.

Tehke kokkuvõte salmidest Matteuse 27:1–10, selgitades, et juutide juhid andsid Jeesuse Pontius Pilaatuse kätte, kes oli Rooma maavalitseja Juudamaal. Kui Juudas seda nägi, kahetses ta oma otsust Jeesus ära anda, püüdis juutide juhtidelt saadud raha tagastada ja võttis siis endalt elu. Kuna hõbetükid olid „vere hind” (Mt 27:6), mida ei saanud seega seaduse järgi panna ohvrikirstu, ostsid juutide juhid selle raha eest potissepa põllu, kuhu maeti võõrad (või välismaalased). Matteus osundas sellele sündmusele, kui salmides Sakarja 11:12 ja 13 kirjas oleva prohvetliku kuulutuse täitumisele.

Lugege pühakirju tunnis üheskoos

Tunnis ühine pühakirjalugemine aitab õpilastel tutvuda salmidega, mida nad uurivad, ja neid paremini mõista ning aitab neil pühakirju iseseisvalt lugeda enesekindlamalt. Innustage ühist pühakirjalugemist, paludes õpilastel lugeda määratud pühakirjalõike kordamööda. Ärge valmistage piinlikkust õpilastele, kes ei loe hästi või on arad. Neid, kes ei taha ette lugeda, ei tohiks selleks sundida.

Paluge osal õpilastel lugeda kordamööda ette Matteuse 27:11–14. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, milles juutide juhid Jeesust Pilaatuse ees süüdistasid.

• Mis küsimuse esitas Pilaatus Jeesusele 11. salmi järgi?

Selgitage, et juutide juhid süüdistasid Jeesust riigireetmises ehk katses Rooma valitsust kukutada ning väitsid, et Jeesus kuulutas, et Ta on kuningas ja püüdis asutada oma kuningriiki.

• Mida pani Pilaatus 14. salmi põhjal väga imeks?

Paluge õpilastel mõtiskleda, mida nad oleksid öelnud Pilaatusele Päästja kaitseks, kui neil oleks olnud võimalik sõna võtta. Paluge mõnel õpilasel oma mõtteid teistega jagada.

Tehke kokkuvõte salmidest Matteuse 27:15 ja 16, selgitades, et Rooma maavalitsejal oli igal aastal tavaks paasapüha ajal ühele süüdimõistetud kurjategijale armu anda. Rahval lubati valida üks vang, kes vabaks lasta. Üks tähelepanuväärne vang Jeesuse karistusemõistmise ajal oli mees nimega Barabas, kes oli mõistetud süüdi varguses, Rooma võimule vastuhakkamises ja mõrvas.

Paluge osal õpilastel lugeda kordamööda ette Matteuse 27:17–25. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, mida küsis Pilaatus maavalitseja palee juurde kogunenud rahvahulga käest.

• Mida küsis Pilaatus rahvahulgalt 17. ja 21. salmi põhjal?

• Millistel põhjustel võis Pilaatus teha ettepaneku vabastada Barabase asemel Jeesus?

• Miks vabastas Pilaatus lõpuks Barabase ja lasi Jeesuse risti lüüa?

Matteuse 27:26–50

Jeesust pekstakse rooskadega, Tema üle naerdakse ja Ta lüüakse risti

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Matteuse 27:26 ja teistel leida, mida Jeesusega tehti, enne kui Ta saadeti ristilöömisele.

• Mida tähendab rooskadega peksmine? (Korduvat piitsaandmist.)

Võiksite näidata terava või sakilise servaga kivikest ja selgitada, et roosa külge olid sageli kinnitatud teravad esemed (nt kivi-, metalli- või luutükid), mis põimiti osade säiete vahele. Selline karistus oli mõeldud tavaliselt sulastele; aadlikke ja Rooma kodanikke peksti vitstega. Paljud inimesed ei pidanud tõsise füüsilise trauma tõttu rooskadega peksmisele vastu.

Paluge osal õpilastel lugeda kordamööda ette Matteuse 27:27–32. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, mida tegid Rooma sõjamehed Jeesusele.

• Mida tegid Rooma sõjamehed, et Tema üle naerda?

• Miks teie arvates leidsid sõjamehed kellegi Jeesuse asemel Tema risti kandma? (Talunud kujuteldamatut valu ja kaotanud palju verd Ketsemanis ja rooska saades, võis Jeesus olla füüsiliselt liiga kurnatud.)

• Mis tunne teil oleks olnud kanda Jeesuse risti, kui teid oleks selleks sunnitud, teades, et Jeesus on Jumala Poeg ja maailma Päästja?

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Matteuse 27:33 ja 34 ning teistel leida, millest Jeesus keeldus enne ristilöömist.

• Millest Jeesus keeldus? (Joogist, mida Talle pakuti.)

Selle joogi pakkumisega täitus salmis Psalmid 69:22 kirjas olev prohvetlik kuulutus. Võiksite selgitada, et „sapiga segatud viina” (Mt 27:34) või „mürriga segatud viina” (Mk 15:23), nagu kirjutas Markus, pakuti tavapäraselt tuimastina surija kannatuste kergendamiseks. Joomast keeldudes otsustas Jeesus sihilikult mitte tuimestata oma aistinguid ja näitas, et Ta oli kindlalt otsustanud jääda kõiki oma ülejäänud lepitavaid kannatusi läbi tehes teadvusele.

Paluge osal õpilastel lugeda kordamööda ette salmid Matteuse 27:35–45 ja teistel leida muid asju, mida rahvas tegi, et Jeesust pilgata või kiusata.

• Kuidas rahvas Jeesust pilkas või kiusas?

• Miks Jeesus teie arvates ristilt alla ei tulnud, teades, et Tal oli vägi end päästa?

Paluge õpilastel lugeda läbi Matteuse 27:46 ja leida, mida Jeesus ütles, kui Ta ristil oli.

• Mida Jeesus ütles? („Mu Jumal! Mu Jumal! Miks sa mind oled maha jätnud?”)

Et aidata õpilastel mõista, mis tollel hetkel juhtus, paluge ühel õpilasel lugeda ette, mida ütles vanem Jeffrey R. Holland Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist:

„Ma tunnistan kogu hingest, et ‥ täiuslik Isa ei hüljanud oma Poega sel raskel tunnil. Veelgi enam, mul on suur usk, et kogu Kristuse sureliku elu jooksul ei olnud Isa oma Pojale arvatavasti kunagi nii lähedal, kui nendel viimastel piinavatel kannatusi täis tundidel. Sellegipoolest, ‥ Isa eemaldas Jeesuselt lühikeseks ajaks Tema Vaimu tröösti ja oma isikliku läheduse.” (Ükski ei olnud Temaga. – 2009. a kevadine üldkonverents)

• Miks teie arvates leidsid sõjamehed kellegi Jeesuse asemel Tema risti kandma?

Et aidata õpilastel tuua välja 46. salmis õpetatud tõde, lugege ette, mida ütles vanem Holland oma jutu lõpetuseks:

„Oli vajalik; veelgi enam, see oli ülioluline lepituse täide minemiseks, et see täiuslik Poeg, kes polnud kunagi kurjasti rääkinud, teinud halba või puudutanud midagi ebapuhast, pidi saama teada, kuidas ülejäänud inimkond, meie kõik, pattu tehes ennast tunneksime. Et Tema lepitus võiks olla lõpmatu ja igavene, pidi Ta saama teada, mis tunne on surra mitte ainult füüsiliselt vaid ka vaimselt, saama teada, mis tunne on jumaliku Vaimu lahkudes, kui alles jääb ainult täielik, armetu, lootusetu üksildusetunne.” (Ükski ei olnud Temaga. – 2009. a kevadine üldkonverents)

• Kuidas võtaksite Matteuse 27:46 ja vanem Hollandi sõnade põhjal kokku, mida Päästja lepitust tehes koges? (Õpilased võivad kasutada erinevat sõnastust, kuid veenduge, et nad toovad välja tõe: Jeesus Kristus tundis lepitust tehes, kuidas Taevase Isa Vaim eemale tõmbus.)

• Miks Vaim vanem Hollandi sõnul Jeesuse Kristuse juurest lahkus? (Et Ta tunneks, mis tunne on vaimselt surra.)

Selgitage, et me kogeme vaimset surma või Taevase Isa Vaimu lahkumist, kui me patustame. Tunnistage, et kuna Jeesus Kristus koges vaimset surma Ketsemani aias ja ristil, saab Ta meile abiks olla, kui meid lahutatakse Taevase Isa Vaimust meie halbade valikute tõttu. Ta saab meile abiks olla ka siis, kui tunneme end üksildasena.

Selgitage, et Joseph Smithi tõlke põhjal on salmis Matteuse 27:50 kirjas: „Aga Jeesus kisendas jälle suure häälega, öeldes: „Isa, see on lõpetatud, sinu tahe on sündinud,” ja heitis hinge.” Paluge õpilastel leida, mida veel Päästja ristil ütles.

• Miks Jeesus Joseph Smithi tõlke järgi selles salmis kõike seda kannatas? (Õpilased peaksid tooma välja tõe: Jeesus Kristus kannatas, et täita Taevase Isa tahet.)

Meenutage õpilastele eelmist õppetundi, kus nad uurisid Matteuse 26. peatükki ning said teada Päästja kannatustest Ketsemanis ja Tema valmidusest allutada oma tahe Isa tahtele. Võiksite soovitada õpilastel kirjutada ristviite Matteuse 26:39 pühakirjas salmi Matteuse 27:50 kõrvale, et aidata neil meeles pidada, et Jeesus tegi, mida Ta teha lubas.

• Miks tahtis Isa, et Jeesusele saavad osaks just sellised kannatused, mis said alguse Ketsemanis ja jõudsid haripunkti ristil?

Selgitage, et üks parimaid viise, kuidas näidata Issandale tänu meie eest kannatatu eest, on õigemeelne elu. Viidake lõpetamata lausele, mille tunni alguses tahvlile kirjutasite, „Täna ma nägin ja tundsin …”. Paluge õpilastel see lause vihikus või pühakirjapäevikus lõpetada. Kui õpilastel on olnud piisavalt aega, võiksite paluda osal õpilastel kirjapandut jagada.

Kommentaarid ja taustinfo

Matteuse 27:15–21. Barabas või Jeesus?

Nime Barabas tähendus on iroonilisel kombel „isa poeg”. Rahvamass, kellest enamiku olid ülempreestrid ja vanemad üles ässitanud, hüüdis, et vabastataks Barabas, hüljates seega Isa tõelise Poja. Mingis mõttes sarnaneme me kõik Barabasega – me oleme patused pojad, kes vabastati, kuna Isa tõeline Poeg surma mõisteti. Barabas oli varas, mõrvar ja äraandja, samas kui Kristus oli täiuslik. Päästja surmamõistjatele anti selge valik ja nad valisid halva.

Moosese seadus andis aimu Barabase vabastamisest sajandeid enne selle juhtumist. Moosese seadus õpetas, et kord aastas, lepituspäeval, valis ülempreester kaks sikku. Üks sikk oli mõeldud „Asaselile” ja see lasti elusana kõrbesse lahti, samas kui teine oli „Jehoovale” ja tapeti ohverdusena inimeste pattude eest (vt 3Ms 16:8–10). Seejärel viis ülempreester tapetud siku vere kogudusetelgis pühamast pühamasse. Ta piserdas seda seaduselaeka kaanele (mida nimetati lepituskaaneks), tehes sümboolselt lepituse Iisraeli pattude eest.

Vanem Gerald N. Lund, kellest sai hiljem Seitsmekümne liige, selgitas, kuidas lepituspäeva sündmused andsid aimu Päästja vereohvrist: „Kristus Jehoova talle, kuid ka Ülempreestrina valas omaenda verd, et pääseda taevasesse pühamast pühamasse, kus see veri lunastas pattudest need, kes temasse usuvad ja kuuletuvad tema käskudele. (Vt Hb 9:11–14, 24–28; 10:11–22; ÕL 45:3–5.)” (Jesus Christ, Key to the Plan of Salvation, 1991, lk 67)

Matteuse 27:26. Mida tähendas rooskamine?

Vanem Bruce R. McConkie Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on selgitanud, mida rooskamine tähendas:

„See jõhker tava, mis eelnes ristilöömisele, tähendas ohvri paljaks võtmist, rihmadega samba või raami külge kinnitamist ning peksmist nahkribadest valmistatud roosaga, millele andsid kaalu juurde teravad tina- ja luutükid. Sedamoodi piinatud kannataja veritses, oli nõrk ja vahel suri.” (Doctrinal New Testament Commentary, 3 kd, 1965–1973, 1. kd, lk 807)

Ühel teisel korral kordas vanem McConkie, et „paljud surid juba rooskamise tagajärjel, kuid [Jeesus Kristus] tõusis pärast roosaga põhjustatud kannatusi, et surra häbistavasse surma julmal Kolgata ristil”. (The Purifying Power of Gethsemane. – Ensign, mai 1985, lk 9–10)