39. õppetund
Markuse 9:1–29
Sissejuhatus
Jeesus muudeti Peetruse, Jaakobuse ja Johannese ees. Seejärel õpetas Ta neile Ristija Johannese rollist Eelijana, kes pidi Messiale teed valmistama. Kui Jeesus naasis teiste jüngrite juurde, palus üks mees, et Ta ajaks tema pojast välja kurja vaimu. Jeesus ajas kurja vaimu välja ja õpetas oma jüngritele vajadusest palvetada ja paastuda.
Õpetamissoovitused
Markuse 9:1–13
Jeesus muudetaks Peetruse, Jaakobuse ja Johannese ees ning Ta õpetab Eelijast
Paluge mõnel vabatahtlikul tulla klassi ette ja demonstreerida lühidalt mõnda tegevust, mille käigus saab füüsiliselt tugevamaks.
-
Miks peaks keegi tahtma või miks peaks tal olema vaja füüsiliselt tugevamaks saada?
-
Kuidas võiks füüsilist jõudu kõrvutada vaimse jõu või usuga Jeesusesse Kristusesse?
-
Millistes olukordades võidakse meie usk Jeesusesse Kristusesse proovile panna, nii et meil on eriline vajadus seda tugevdada? (Kirjutage õpilaste vastused tahvlile.)
Paluge õpilastel otsida Markuse 9:1–29 uurides tõdesid, mis aitavad neil tugevdada usku Jeesusesse Kristusesse.
Tehke kokkuvõte salmidest Markuse 9:1–13, selgitades, et seal on kirjas lugu Jeesuse muutumisest ehk kirgastamisest Peetruse, Jaakobuse ja Johannese ees Kirgastamise mäel. Joseph Smithi tõlge lisab, et Jeesus õpetas neile apostlitele, et Ristija Johannes oli täitnud Eelija ehk selle rolli, kes valmistab teed Päästja tulekuks.
Markuse 9:14–29
Jeesus ajab ühe mehe pojast välja kurja vaimu
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Markuse 9:14 ja 15. Teistel paluge teksti järgida ja leida, milline vaatepilt Jeesusele avanes, kui Ta mäelt teiste jüngrite juurde naasis. Paluge õpilastel öelda, mida nad leidsid.
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Päästja sõnad ja teisel isa sõnad salmides Markuse 9:16–24 kirjas olevas loos (võiksite anda osad kätte juba enne tundi ja paluda neil õpilastel vastavad read üles leida). Soovi korral võtke endale jutlustaja roll või paluge jutustaja olla kolmandal õpilasel. Paluge ülesande saanud õpilastel oma osa salmidest Markuse 9:16–18 ette lugeda. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, mida isa Päästja jüngritelt soovis.
-
Mida see isa oma poja pärast soovis? (Vajadusel selgitage, et poega vaevas kuri vaim, mis põhjustas kõne- ja kuulmisvõime kaotamist [vt Mk 9:17, 25] ja muid haigusi. Alati, kui kuri vaim pojale peale tuli, hakkas ta vappuma, ajas suust vahtu, kiristas hambaid ja kangestus.)
Paluge õpilastel kujutada end selle isa asemele ja mõtiskleda, millist mõju võis see avaldada nende usule Päästjasse ja Tema väesse, kui jüngrid ei suutnud poega terveks teha.
Paluge ülesande saanud õpilastel jätkata oma osa ettelugemist salmidest Markuse 9:19–22. Teistel paluge teksti jälgida ja ette kujutada, mida võis see isa tunda Päästjaga suheldes.
-
Mida see isa teie arvates tundis, kui ta Päästjaga suhtles?
Paluge ühel õpilasel lugeda ette, mida on öelnud vanem Jeffrey R. Holland Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist. Paluge õpilastel kuulata, kuidas vanem Holland meil selle isa tundeid ja palveid veel paremini mõista aitab.
„Viimases hädas toetub isa sellele vähesele usule, mis tal on, ja anub maailma Päästjat: „Kui sa midagi võid − tunne meile kaasa ja aita meid” (Mk 9:22; kaldkiri lisatud). Ma suudan neid sõnu lugedes vaevu pisaraid tagasi hoida. Ta kasutab ilmselt tahtlikult mitmuses asesõnu „meile” ja „meid”. Õigupoolest ütleb see mees järgmist: „Kogu meie pere anub sind. See on üks lakkamatu heitlus. Me oleme omadega täiesti läbi. Meie poeg kukub vette ja tulle. Ta on pidevalt ohus ja me kogu aeg kardame ta pärast. Me ei tea enam, kelle poole pöörduda. Kas sina saad meid aidata? Me oleksime tänulikud ükskõik mille eest − osalise õnnistuse või väikse lootuskiire eest, kui selle poisi ema igapäevane koorem kas või natukenegi kergeneks.”” (Issand, ma usun. – 2013. a kevadine üldkonverents)
Paluge Päästja osa saanud õpilasel lugeda ette Markuse 9:23. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, mida Päästja sellele isale õpetas.
-
Kellesse pidi see isa uskuma?
-
Mis põhimõtte Päästja sellele isale õpetas? (Õpilased võivad kasutada erinevat sõnastust, kuid veenduge, et nad toovad välja tõe: kui me usume Jeesusesse Kristusesse, on meile kõik võimalik. Võiksite soovitada õpilastel 23. salmis seda põhimõtet õpetavad sõnad ära märkida.)
Märkige, et „kõik” käib kõigi õigemeelsete õnnistuste kohta, mis vastavad Jumala tahtele, eesmärkidele ja ajastusele.
-
Kuidas saab sellesse põhimõttesse uskumisest olla abi kellelegi, kes on silmitsi raskustega, millest näib olevat võimatu jagu saada?
Paluge isa osa saanud õpilasel lugeda ette Markuse 9:24. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, kuidas isa Päästja õpetatud põhimõttele vastas.
-
Kuidas te kirjeldaksite selle isa usku tol hetkel?
Paluge õpilastel panna tähele kahte osa isa vastuses. Paluge ühel õpilasel lugeda ette vanem Jeffrey R. Hollandi sõnad. Teistel paluge kuulata, mida räägivad isa sõnad selle kohta, mida me saame teha, kui oleme „uskmatud” või kahtleme või kardame.
„Usuprooviga vastakuti seistes paneb isa esmalt rõhku oma tugevusele ja alles seejärel möönab oma vajakajäämist. Kõigepealt kuulutab ta veendunult ja kõhklusteta: „Ma usun.” Ma ütlen kõigile neile, kes soovivad rohkem usku: pidage meeles seda meest! Toetuge hirmu ja kahtluste käes vaeveldes või rasketel aegadel sellele, mis teil juba on, olgu seda siis kui tahes vähe. Surelikkuses toimuva arengu nimel peavad meist kõik kogema midagi, mis on vaimses mõttes võrdväärne selle poisi kannatustega või selle lapsevanema meeleheitega. Kui sellised hetked tulevad ja raskused ilmnevad ning lahendust pole kohe käepärast, siis hoidke kinni sellest, mida te juba teate, ja pidage vastu, kuni te saate rohkem teada.” (Issand, ma usun. – 2013. a kevadine üldkonverents)
-
Mida me saame õppida sellelt isalt selle kohta, mida me uskmatuse hetkel teha saame? (Kui õpilased on vastanud, kirjutage tahvlile lõpetamata lause „Kui jääme kindlaks sellele, mida usume, …”)
-
Mida saame õppida uskmatusega toimetulemise kohta isa ülejäänud sõnadest 24. salmis? (Kui õpilased on vastanud, lisage tahvlil olevale lausele fraas „ja otsime abi Issandalt, …”)
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Markuse 9:25–27. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, millega vastas Päästja isa palvetele.
-
Millega vastas Päästja isa palvetele?
-
Kuidas te lõpetaksite tahvlil oleva lause loost õpitu põhjal? (Kui õpilased on vastanud, lõpetage tahvlil olev lause, et selles kajastuks põhimõte: kui jääme kindlaks sellele, mida usume, ja otsime abi Issandalt, aitab Ta meil usku tugevdada.)
Viidake tahvlile kirjutatud olukordadele, mille üle tunni alguses arutasite.
-
Kuidas saab seda põhimõtet sellistes olukordades kasutada?
-
Millal olete teie või on mõni teie tuttav uskmatuse hetkel oma tõekspidamistele kindlaks jäädes ja Issandalt abi otsides Temalt abi saanud? (Võiksite jagada ka mõnda oma kogemust.)
Innustage õpilasi seda põhimõtet uskmatuse hetkel ellu rakendama.
Meenutage õpilastele, et see isa tõi esiti oma poja Jeesuse Kristuse jüngrite juurde, et nad ta terveks teeksid. Paluge õpilastel ette kujutada, et nemad on need jüngrid.
-
Millised mõtted või tunded võiksid teil tekkida, kui teil ei õnnestu kurja vaimu poisist välja ajada?
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Markuse 9:28 ja teistel otsida küsimust, mille jüngrid Jeesusele esitasid.
-
Mida jüngrid Jeesuselt küsisid?
Paluge õpilastel vaadata üle Markuse 9:19 ja leida, mida ütles Päästja kohalolijate, sealhulgas oma jüngrite kirjelduseks. (Nad olid uskmatud.) Selgitage, et uskmatu viitab siin usu puudumisele Jeesusesse Kristusesse. Selleks, et preesterluse õnnistused toimiksid, läheb vaja usku Jeesusesse Kristusesse.
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Markuse 9:29 ja Matteuse 17:21. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, kuidas Päästja oma jüngrite küsimusele vastas.
-
Mida Päästja oma jüngritele õpetas?
-
Kuidas saavad palve ja paastumine kellegi usku mõjutada? (Kui õpilased on vastanud, aidake neil mõista tõde: me saame suurendada usku Jeesusesse Kristusesse palve ja paastumisega.)
Paluge õpilastel lugeda ette järgmine selgitus raamatust „Usule truu”. Teistel paluge kuulata ja leida kolm olukorda, kus seda tõde rakendada:
„See lugu [kus Jeesus ajab mehe pojast välja kurja vaimu] õpetab, et palve ja paastumine võivad anda täiendavat jõudu neile, kes annavad ja saavad preesterluse õnnistusi. See lugu on õpetlik ka sel juhul, kui sa püüad ise evangeeliumi järgi elada. Kui sul on mõni nõrkus või patt, millest sa oled püüdnud vaevaliselt jagu saada, on sul ehk soovitud abi või andestuse saamiseks vajalik paastuda ja palvetada. Kristuse poolt välja aetud paha vaimu sarnaselt võib sinu raskus olla seesinast sugu, mis läheb välja üksnes palve ja paastumisega.” (Usule truu: evangeeliumi teatmik, 2005, lk 104)
-
Millistes olukordades saab selle katkendi põhjal seda tõde rakendada?
-
Millal on palve ja paastumine aidanud teil suurendada oma usku Kristusesse ja võimaldanud teil saada soovitud õigemeelseid õnnistusi?
Paluge õpilastel mõtiskleda õnnistustele, mida nad soovivad iseendale või teistele, mida võiks saada, kui suurendada usku Jeesusesse Kristusesse palve ja paastumisega. Paluge neil panna kirja eesmärk palvetada ja paastuda nende õnnistuste nimel järgmisel paastupühapäeval.
Kuldsalmide kordamine
Soovi korral vaadake juba varem üle mõned kuldsalmid, mida õpilased ei pruugi veel tunda. Paluge neil need läbi lugeda ja ära märkida. Võiksite paluda õpilastel omaette või paarikaupa kuldsalmis õpetatud tõdede kohta paberile pilte joonistada. Paluge neil selgitada oma pilte teistele. Võiksite pildid tulevikus vaatamiseks välja panna.
(NB! Võiksite viia selle tegevuse läbi tunni alguses või lõpus, kui aeg seda võimaldab.)
Kommentaarid ja taustinfo
Markuse 9:22–24. Tõekspidamistele kindlaksjäämine ja nende tugevdada püüdmine
Vanem Jeffrey R. Holland Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on andnud tõekspidamiste tugevdamise kohta järgmist nõu:
„Ärge hakake probleemide ja küsimuste tekkides otsima usku, korrutades endale, kui vähe teil seda on, ning lastes uskmatusel sedasi mõjule pääseda. ‥ Ma ei palu teil teeselda, nagu teil oleks usku, mida teil tegelikult pole. Ma palun hoopis, et te jääksite ustavaks usule, mis teil juba on. Mõnikord meile tundub, nagu annaks kahtluse tunnistamine märku mingist suuremast moraalsest julgusest kui seda on siiras tunnistus usust. See pole nii! Seega pidagem lihtsalt meeles selle pühakirjalise ülestähenduse selget sõnumit: ole oma küsimustega nii otsekohene kui tahad − neid tuleb ikka elus ette, aga kui sina ja su pere tahate terveks saada, siis ära lase neil küsimustel takistada usul imesid korda saatmast. ‥
Ärge peljake kahtluse või raskuse tekkides abi küsida. Kui me soovime seda sama alandlikult ja siiralt nagu see isa, siis me seda ka saame. Pühakirjades nimetatakse sellist siirast soovi tõsiseks kavatsuseks, kui me teeme midagi „kogu südamest ega tegutse Jumala ees silmakirjalikkuse ja pettusega” (2Ne 31:13). Ma tunnistan, et sellise pealekäimise korral saadab Jumal abi nii siit- kui ka sealtpoolt eesriiet, et meie usku tugevdada.” (Issand, ma usun. – 2013. a kevadine üldkonverents)
Kui mõnel õpilasel on Päästja Kiriku õpetuse või ajaloo kohta tekkinud küsimusi, mis tekitavad neis kahtlusi või hirmu, paluge neil uurida asjasse puutuvaid sissekandeid Kiriku evangeeliumiteemade lehekülgedelt (vt lds.org/topics).
Markuse 9:28–29. Paastumine koos palvetamisega
Vanem Joseph B. Wirthlin Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on õpetanud:
„Täheldame, et pühakirjades on paastumine peaaegu alati palvega seotud. Ilma palveta pole paastumine täielik. See on vaid nälgimine. Kui tahame, et meie paast oleks midagi enamat kui pelgalt söömata olemine, peame me ülendama oma südant, meelt ja häält oma Taevase Isaga osaduses olles. Vägeva palvega ühendatud paastumine on võimas.” (The Law of the Fast. – Ensign, mai 2001, lk 73)
Lisateabe leidmiseks paastu ja palve ühendamise ning selle mõju kohta suurema vaimse väe toomisel meie ellu, vaata vanem Carl B. Pratti artiklit „The Blessings of a Proper Fast”. (Ensign, nov 2004, lk 47–49)