Potutusi
Lesona 29: Mataio 25:14–46


Lesona 29

Mataio 25:14–46

Folasaga

A o aoao atu e Iesu Keriso Ona soo e uiga i Lona Afio Mai Faalua a o i ai i luga o le Mauga o Olive, sa Ia ta’ua le faataoto i taleni. Sa Ia faamatala foi o le a ia tuueseeseina e amiotonu mai e amioleaga pe a toe foi mai o Ia.

Fautuaga mo le Aoaoina Atu

Mataio 25:14–30

Ua aoao atu e Iesu Keriso Ona soo i le faataoto i taleni

A o lei amataina le vasega, tuu ni tupe siliva se lima i se tasi itu o le potu ae lua i le isi itu. Tuu nisi tupe siliva se valu i lau taga.

Ina ia amata le lesona, valaaulia ni tagata se toatolu e o mai i luma o le vasega e fesoasoani ia te oe e faatino se faataoto sa aoao atu e Iesu Keriso i Ona soo o se vaega o Ana aoaoga e tusa ai ma Lona Afio Mai Faalua.

Valaaulia se tagata e faitau leotele le Mataio 25:14–18 . Fai i le vasega e mulimuli ai, ma vaavaai mo mea na maua e auauna taitasi ma mea na ia faia i ai.

  • O a mea na tuu atu e le matai i ana auauna taitasi? (Faamatala o taleni i le faataoto lenei o se aofaiga o tupe. Aumai tupe siliva e valu mai lau taga, ma tuu atu le lima i le tagata e tasi, lua i le isi, ma le tasi i le lona tolu.

  • O le a le mea na fai e auauna taitasi i le tupe sa tuu atu i ai?

Valaaulia le tagata e lima tupe e toe aumai isi tupe siliva e lima mai le tasi itu o le potu. Fai i le tagata o i ai tupe e lua e toe aumai isi tupe e lua mai le isi itu o le potu. Valaaulia le tagata e tasi le tupe e nana pe faafoliga ua nana le tupe.

Fai i tagata nei e toe faafoi ane tupe ia te oe ae nonofo i lalo. Tusi ia elemene nei o le faataoto i luga o le laupapa (e aunoa ma faauigaga i faapuipui):

O le matai o auauna (O Le Alii o Iesu Keriso)

O auauna (O soo o le Alii)

O taleni (O meaalofa ma tomai ua tuu atu e le Alii i Ona soo)

  • O a mea e ono faatusa i ai elemene o le faataoto? (Faamatala o nisi o a tatou meaalofa ma tomai i le olaga nei na maua ma atinae i lo tatou muai olaga. E mafai ona tatou filifili e faaauau ona atinae na meaalofa ma isi i le olaga nei.)

  • E tusa ai ma leMataio 25:15, aisea na tuu atu ai e le matai i auauna taitasi ni aofaiga eseese o tupe? (A uma ona tali mai le vasega, ta’u i ai o le fasifuaitau “ua faatatau i le mea ua mafai e le tagata” e ta’u mai ai e tuu mai e le Atua i a i tatou taitoatasi ia meaalofa ma tomai tatou te manaomia e tusa ai ma o tatou tulaga.)

Faitau leotele ia fesili nei, ma valaaulia le vasega e mafaufau i ai:

  • O le fea auauna e te manatu e pei lava o oe: o le tasi na tuu atu i ai taleni e lima, lua taleni, po o le taleni e tasi? Aisea?

Valaaulia se tagata e faitau leotele le Mataio 25:19–21 Fai i le vasega e mulimuli ai, ma vaavaai mo mea na fai atu ai le matai i le auauna, o le na i ai taleni e lima.

  • O le a le tala a le matai i le auauna muamua?

Faamatala o le faia o se “pule i me e tele” ma le “ulufale [atu] … i le fiafia o lou alii” (Mataio 25:21) e fasino i le faataunuuina o lo tatou gafatia paia ma le mauaina o le ola e faavavau faatasi ma le Tama Faalelagi.

  • O le a se mataupu faavae e mafai ona tatou aoao mai le aafiaga o le auauna muamua? (O se tasi lenei o mataupu faavae e ono faailoa mai e le vasega: Afai tatou te faaaogaina ma le faamaoni ia meaalofa ma tomai na tuuina mai e le Alii ia te i tatou, e mafai ona tatou faataunuuina lo tatou gafatia paia ma maua le ola e faavavau.

  • O a nisi faataitaiga o le ala e mafai ai ona tatou faaaogaina ma le faamaoni ia meaalofa ma tomai ua tuuina mai e le Alii ia te i tatou?

Ta’u i ai o le auauna lona lua sa mafai ona faitio ina ua ia vaai atu e lima taleni na maua e le auauna muamua ae o ia e na o le lua. Ae, sa ia faaaogaina ma le faamaoni ia taleni na tuuina atu.

Valaaulia se tagata e faitau leotele le Mataio 25:22–23. Fai i le vasega e mulimuli ai, ma vaavaai mo mea na ta’u atu e le matai i le auauna na maua le lua taleni.

  • O le a le tala a le matai i le auauna na maua taleni e lua?

  • E ui ina sa avatu e le matai i auauna muamua e toalua ni aofaiga eseese o tupe, ae aisea e te manatu ai na la taufai maua le tali e tasi mai lo la’ua matai?

  • O le a se mataupu faavae e mafai ona tatou aoaoina mai le aafiaga o le tagata na tuu atu iai taleni e lua? (E ono faaaoga e tagata ni upu eseese ae e tatau ona faailoa mai le mataupu faavae lenei: O le a faamanuiaina e le Alii i tatou pe afai tatou te faaaogaina ma le faamaoni ia meaalofa ma tomai na Ia tuu mai ia i tatou, tusa lava pe fia ae pe o a foi. I le faaaogaina o upu a tagata aoga, tusi lenei mataupu faavae i luga o le laupapa.)

Fai i le vasega e mafaufau pe na i ai se taimi na latou lagonaina ai e tele atu pe sili atu foi ni meaalofa ma tomai a se tasi nai lo latou. Faasino i le mataupu faavae na e tusia i luga o le laupapa.

  • E mafai faapefea e le manatuaina o lenei mataupu faavae ona fesoasoani ia i tatou pe a tatou lagonaina ua tele atu pe sili atu foi ni meaalofa a se tasi nai lo i tatou?

Valaaulia se tagata aoao e faitau leotele le saunoaga lenei a Elder Quentin L. Cook o le Korama a Aposetolo e Toasefululua:

Ata
Elder Quentin L. Cook

“O le tuputupu ae o a tatou lava taleni o se fua sili lea mo le alualu i luma. … O le faatusatusa o faamanuiaga e iu lava ina tulia ese le olioli. E le mafai ona tatou lotofaafetai ma lotoleaga i le taimi e tasi. Afai tatou te mananao moni lava e maua le Agaga o le Alii ma maua le olioli ma le fiafia, e tatau ona tatou olioli i o tatou faamanuiaga ma lotofaafetai ” (“Rejoice!” Liahona, Ian. 1997, 29, 30).

  • E mafai faapefea ona tatou iloa meaalofa ma tomai ua tuuina mai e le Alii ia i tatou?

Tuu atu ia tofu tagata ma se fasipepa ma fai i ai e tusi ai o latou igoa i le pito i luga. Valaaulia i latou e pasi a latou pepa i le tagata la e nofo i ona autafa. Fai i tagata e tusi se meaalofa po o se tomai latou te vaaia i le tagata la e tusi lona igoa i luga o le pepa. Faatonu i latou e faaauau pea ona pasi a latou pepa i le potu ma tusi i lalo ia meaalofa ma tomai latou te matauina.

A uma ni nai minute, fai i le vasega e toe faafoi pepa i e ona. Tuu atu se taimi i le vasega e faitau ai e uiga i meaalofa ma tomai o loo vaaia e isi ia i latou. Ona fai lea i ai e tusi i luga o a latou pepa ia tali i le fesili lenei:

  • O le a se tasi auala e mafai ona e faaaogaina ai se tasi o au meaalofa e faalautele ai le galuega a le Alii?

Ta’u i ai, o le faataoto i taleni e aofia ai lapataiga e uiga i meaalofa ma tomai na tuuina mai ia i tatou. Valaaulia ni tamaiti aoga e feauauai i le faitauina leotele o le Mataio 25:24–30. Fai i le vasega e mulimuli ai, ma vaavaai pe na faapefea ona tali atu le matai i le auauna sa nanaina le taleni. A uma ona faitau mai le fuaiupu 27 ona faamatala lea o le taui o lona uiga o le tupe faasili (o le tupe na maua mai le faagalueina pe nonoina atu le tupe).

  • Aisea na nana ai e le auauna mulimuli lana taleni? Na faapefea ona tali atu le matai i le filifiliga a lenei auauna?

  • E ui e lei le iloa i le auauna se tupe a le matai, ae o le a le mea na sese i mea na fai e le auauna?

  • O le a sou manatu i le tali semanu e tuu atu e le matai i le auauna pe ana faapea e toe sau ma ni taleni se lua?

  • O le a le mea na tupu i le taleni na tuu atu e le matai i le auauna? (Na fao ese mai ia te ia ma tuu atu i se isi.)

Valaaulia se tagata e faitau le saunoaga lea a Elder Sterling W. Sill o le Fitugaulu. Fai i le vasega e faalogologo pe aisea e leiloloa ai a tatou meaalofa ma tomai pe afai tatou te le faaaogaina mo le lelei.

Ata
Elder Sterling W. Sill

“O mea le maua e [le auauna lona tolu] e le faapea ona sa ia faia se mea sese, ae ona o lona fefe na taofia ai o ia [mai] le faia o se mea. Ae o le faiga lea e tele ai ina leiloloa o tatou faamanuiaga. …

“… A le faaaogaina e se tagata musele o lona lima ona le maua lea o lona malosi. … A tatou le atinae o tatou tomai, ona tatou le maua lea o o tatou tomai. Ina ua le faamamaluina e tagata i tupulaga ua mavae le Perisitua, sa aveesea mai ia i latou. … E faapena foi i taleni faaleagaga, faalemafaufau pe faaletino, pe a tanumia i le eleele”(O Le Tulafono o le Seleselega [1963], 375).

  • O a ni mataupu faavae e mafai ona tatou aoao mai le auauna sa nanaina le taleni? (E ui atonu e fautuaina mai e le vasega ni mataupu faavae eseese, ia mautinoa ua latou faailoa mai upumoni nei: E mafai e le fefe ona taofia i tatou mai le faaaogaina o meaalofa ma tomai na tuuina mai e le Alii ia i tatou. Afai tatou te le atinae ma faaaoga a tatou meaalofa faaleagaga mo le lelei, ona tatou le toe mauaina lea.

  • O a ni auala e mafai e le fefe ona taofia i tatou mai le faia o mea lelei i a tatou meaalofa ma tomai?

Valaaulia le vasega e molimau atu i mataupu faavae sa latou talanoaina. Fautuaina i latou e faaaoga a latou taleni ma tomai e faalautele ai le galuega a le Alii.

Mataio 25:31–46

Na muai ta’u mai e le Faaola le tuueseesea o e amioleaga mai e amiotonu i Lona Afio Mai Faalua

Ata
O Le Afio Mai Faalua

Faaali le ata O Le Afio Mai Faalua (Tusi Ata o le Talalelei [2009], nu. 66; tagai foi i le LDS.org). Valaaulia se tagata e faitau leotele le Mataio 25:31–33. Fai i le vasega e mulimuli ai, ma vaavaai mo le mea o le a fai e le Alii i tagata i le lalolagi pe a mavae Lona Afio Mai Faalua.

  • O le a le mea o le a faia e le Alii i tagata i le lalolagi pe a mavae Lona Afio Mai Faalua?

  • O a manu na faaaoga e le Alii e faatusa i ai e amioleaga? E amiotonu?

Vaevae le vasega i ni paga. Valaaulia le afa o paga e faitau leotele faatasi le Mataio 25:34–40, ma vaavaai pe faapefea ona fuafua e le Alii pe o se tagata o se “mamoe” (Mataio 25:32–33). Valaaulia isi paga e faitau leotele faatasi le Mataio 25:41–46, ma vaavaai pe faapefea ona fuafua e le Alii pe o se tagata o se “oti” (Mataio 25:32–33).

A uma ua lava se taimi, tofi paga taitasi e galulue ma se paga sa faitauina se fuaitau ese. Fai i le vasega e aotele mai mea sa latou faitauina ma talanoaina ia fesili nei i a latou vaega:

  • E faapefea ona tuueseese e le Alii i latou o e alolofa ia te ia (mamoe) ma i latou e le alolofa ia te Ia (oti)?

  • O le a se mataupu faavae e mafai ona tatou aoao mai i nei fuaiupu?

Valaaulia se tasi mai vaega taitasi e tusi i luga o le laupapa le mataupu faavae sa faailoa mai e le latou vaega. E tatau i le vasega ona faailoa mai mataupu faavae e pei o lea: A tatou alolofa ma auauna atu le tasi i le isi, ua tatou faailoa atu lo tatou alolofa i le Alii. A tatou faatuatuanai i manaoga o isi, ua tatou faatuatuanai foi i le Alii.

Ina ia fesoasoani i le vasega ia malamalama i nei mataupu faavae, fai ni fesili e pei o lenei:

  • E faapefea e le ituaiga o tagata e i le itu taumatau o le Alii ona taulima lona tuafafine laitiiti o loo talosaga atu mo se fesoasoani i ana meaa’oga?

  • E faapefea e se tagata o i le itu tauagavale o le Alii ona taulima se uso a’oga ua toulu ana api i le faletele?

  • E mafai faapefea e le malamalama i nei mataupu faavae ona fesoasoani ia i tatou e faaleleia ai a tatou sootaga ma isi?

Valaaulia le vasega e mafaufau pe na faapefea ona latou taulimaina isi i le 24 itula talu ai. Valaaulia i latou e mafaufau pe o le a filifili o le a ese a latou taga pe afai latou te i ai ni tulaga faapea i le lumanai. Fautuaina le vasega e mafaufau i ni auala e mafai ona latou alolofa atili e le aunoa ma auauna atu i isi, ma valaaulia i latou e faatino a latou fuafuaga. Atonu e te manao e tulitatao le vasega i le isi vasega e sosoo ai ma valaaulia i latou e lipoti mai ni o latou aafiaga lelei.

Tala ma Faamatalaga o Talaaga

Mataio 25:15. “Ua avatu …e Ia ua faatatau i le mea ua mafai ai e le tagata”

Na saunoa Peresitene James E. Faust o le Au Peresitene Sili e uiga i meaalofa eseese ua tuuina mai ia i tatou:

“Na tuuina mai e le Alii i Ana auauna uma, e aofia ai ma i latou uma o umia le perisitua, ni taleni faaleagaga. … E ui e le tutusa o tatou poto masani, tomai, ma malosiaga, e eseese o tatou avanoa e faaaoga ai nei meaalofa faaleagaga, ma o le a tatou tali uma atu mo le faaaogaina o meaalofa ma avanoa na tuuina mai ia te i tatou” (“Ou Te Talitonu Ou Te Mafaia, Sa Ou Iloa Ou Te Mafaia,” Liahona, Nov. 2002, 50).

Lolomi