Seminar
20. õppetund: Õpetus ja Lepingud 14–16


20. õppetund

Õpetus ja Lepingud 14–16

Sissejuhatus

1829. aasta maikuu lõpus kannatasid Joseph Smith ja Oliver Cowdery Mormoni Raamatut tõlkides rahvahulkade ähvarduste all. David Whitmer aitas neil kolida Pennsylvania osariigist Harmonyst Whitmerite majja New Yorgi osariigis Fayette’is, et nad saaksid põgeneda tagakiusamise eest ja et nad võiksid Whitmeritele ja nende naabritele taastatud evangeeliumi õpetada. Whitmerite pere oli hakanud aset leidvate taastamise sündmuste vastu suurt huvi tundma. Joseph Smith kirjeldas David Whitmeri, John Whitmeri ja Peter Whitmer nooremat kui „innukaid sõpru ja abilisi selles töös, ‥ kes tahtsid väga teada saada neile mõeldud kohustusi” (History of the Church, 1. kd, lk 48–49). Prohvet palvetas ja sai vastuseks ilmutuse David Whitmerile ning tema vendadele Johnile ja Peterile. Vennad said teada, milline on nende osa Issanda töö esiletoomises.

Õpetamissoovitused

Õpetus ja Lepingud 14

Issand kutsub David Whitmeri appi tegema viimse aja tööd

Selleks, et aidata õpilastel mõista nende ilmutuste ajaloolist tausta, mida nad täna uurivad, tehke kokkuvõte selle õppetunni sissejuhatuses olevast infost. Lisaks võiksite paluda ühel õpilasel lugeda ette järgmine lugu. Enne, kui õpilane lugemist alustab, selgitage, et David Whitmeril oli vaja oma talus vilja külvata ja põld saagikuse tõstmiseks üle lubjata. Ta tundis inspiratsiooni, et kui need tööd saavad tehtud, peaks ta Josephit ja Oliveri aitama. Paluge õpilastel kuulata imesid, mis lasid David Whitmeril aidata Oliver Cowderyl ja Joseph Smithil tagakiusamise eest põgeneda:

Kujutis
Lucy Mack Smith

„David läks põllule ja vaatas, et tal tuleb kaks päeva kõvasti tööd rabada. ‥ Seejärel kinnitas ta äkke hobuste taha ja selle asemel, et jaotada põld talumehele omaselt siiludeks, hakkas ta põldu ringiratast käies äestama, jätkates nii kuni keskpäevani, mil ta lõunapausiks peatus. Ta vaatas ringi ja avastas oma üllatuseks, et oli pool viljast mulda äestanud. Pärast lõunasööki jätkas ta samamoodi töötamist ja õhtuks oli tal kogu kahe päeva töö tehtud.

Tema isa, kes tuli tol õhtul põllule, nägi tehtud tööd ja hüüatas: „Siin peab mängus olema kõikvõimas käsi! Ma arvan, et sul on parem kohe pärast põllu lupjamist Pennsylvaniasse minna.”

Järgmisel hommikul võttis David puidust mõõdunõu ja läks välja, et hakata põllule lupja kandma, mille ta oli kaks päeva tagasi oma õe maja juurde hunnikutesse jätnud, kuid kohale jõudes märkas ta, et lupja polnud! Ta jooksis õe juurde ja uuris, kas tema teab, mis lubjast on saanud. Õde vastas üllatunult: „Miks sa minu käest küsid? Kas eile ei viidud kõike põllule?”

„Minu teada mitte,” vastas David.

„See tuleb mulle üllatusena,” ütles õde, „sest lapsed tulid hommikupoolikul minu juurde ja lunisid, et kas ma tuleksin välja vaatama, kuidas mehed põldu lupjavad, sest nad polevat oma elus näinud kedagi nii kiiresti põldu lupjavat. Ma läksin kohe välja ja nägin kolme meest põllul töötamas, nagu lapsed olid öelnud. Kuna ma arvasin, et sa oled nad appi palganud, kuna sul omal on kiire, läksin kohe majja tagasi ja ei pööranud sellele enam rohkem tähelepanu.”

David uuris seda asja sugulaste ja naabrite käest, kuid ei saanudki teada, kes töö ära tegi.” (Lucy Mack Smith. History of Joseph Smith by His Mother, toim Preston Nibley, 1958, lk 148–149)

  • Kuidas võisid need kogemused teie arvates David Whitmerit mõjutada?

Tehke kokkuvõte salmidest Õpetus ja Lepingud 14:1–5, selgitades, et Issand kuulutas oma töö esiletulemisest ja lubas õnnistusi neile, kes selles osalevad. Paluge ühel õpilasel lugeda ette Õpetus ja Lepingud 14:6–7. Paluge õpilastel teksti jälgida, et leida Issanda juhised Davidile ja millised õnnistused pidid Davidile Issanda juhistele kuuletumise tulemusel osaks saama.

  • Mida Issand David Whitmerile lubas? Mida pidi David tegema, et see lubadus täituks?

Paluge õpilastel oma sõnadega öelda salmis Õpetus ja Lepingud 14:7 kirjas olev põhimõte. Kui õpilased vastavad, kirjutage tahvlile põhimõte: kui peame kinni Jumala käskudest ja peame vastu lõpuni, saame igavese elu.

  • Mida tähendab saada igavene elu? (Saada igavene elu tähendab, et elame peredena Jumala juures igavesti. Igavene elu on selline elu, nagu Jumal elab.)

  • Kuidas motiveerib lubadus saada igavene elu meid Jumala käskudest kinni pidama ja lõpuni vastu pidama?

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Õpetus ja Lepingud 14:8. Paluge õpilastel teksti jälgida, et leida, milliseid õnnistusi võib David Whitmer veel saada, kui ta on kuulekas. Kui õpilased on rääkinud, mida nad leidsid, selgitage, et varsti pärast seda, kui Joseph Smith sai Davidi jaoks selle ilmutuse, sai Davidist üks Mormoni Raamatu kolmest tunnistajast. Ta nägi ingel Moronit ja kuldplaate ning kuulis Jumala häält, mis tunnistas, et plaadid on õiged.

Selgitage, et Issand andis David Whitmerile veel ühe Davidi ustavusega seotud lubaduse. Selleks, et valmistada õpilasi ette, et nad tunneksid ära põhimõtte, mis sisaldub Issanda sõnades Davidile, kirjutage tahvlile: Kui me , siis Issand .

Paluge õpilastel lugeda läbi Õpetus ja Lepingud 14:9–11. Paluge neil tunda ära põhimõte, mis sobib tahvlile kirjutatud sõnadega. Paluge paaril õpilasel rääkida, mida nad leidsid. Õpilased võivad tuua välja erinevaid põhimõtteid, kuid veenduge, et nad mõistavad, et kui me Issanda töös ustavalt abiks oleme, siis Issand õnnistab meid ajalikult ja vaimselt.

  • Kuidas on Issand teid oma tööle appi kutsunud? Millised õnnistused on tulnud teie ellu, kui olete Issanda töös abiks olnud?

Õpetus ja Lepingud 15–16

Jeesus Kristus õpetab John Whitmerile ja Peter Whitmer nooremale, mis on nende jaoks kõige väärtuslikum

Paluge kahel õpilasel klassi ette tulla. Paluge ühel neist lugeda ette Õpetus ja Lepingud 15:1 ja teisel Õpetus ja Lepingud 16:1. Paluge neil lugeda samamoodi ette samadest osadest salmid 2–6.

Paluge õpilastel panna tähele, milline oli salmide Õpetus ja Lepingud 15:3–4 ning Õpetus ja Lepingud 16:3–4 kohaselt John Whitmeri ja Peter Whitmer noorema ühine soov.

  • Mida soovisid nii John Whitmer kui ka Peter Whitmer noorem? (Teada, mida nad võiksid teha, mis oleks nende jaoks kõige väärtuslikum.)

Paluge õpilastel lugeda läbi Õpetus ja Lepingud 15:6 ja 16:6. Paluge neil leida, mida Issand neile meestele vastas.

  • Kuidas Issand nende küsimusele vastas? Millist põhimõtet me võime Issanda vastusest õppida? (Kuigi õpilased võivad kasutada erinevat sõnastust, jälgige, et nad mõistaksid, et meie püüdlused tuua teisi Jeesuse Kristuse juurde on meile väga väärtuslikud.)

  • Mida me saame teha, et aidata teistel Kristuse juurde tulla?

  • Miks on need püüdlused meie jaoks väga väärtuslikud?

Paluge õpilastel vaadata üle Õpetuse ja Lepingute 15. ning 16. osa, et leida, mille poolest need kaks ilmutust teineteisest erinevad. (Ainus erinevus on see, et üks on adresseeritud Johnile ja teine Peterile.)

Selgitage, et mõnikord ilmutab Issand sama sõnumi eri inimestele, sest neil võivad olla samad vajadused, olud või soovid. Siiski võime olla kindlad, et Ta tunneb meid isiklikult. Selles näites kutsus Ta John Whitmerit ja Peter Whitmer nooremat nimepidi ja ilmutas neile ühekaupa oma tahet.

  • Kuidas võib preesterluse õnnistus või misjonikutse näidata, et Jumal tunneb teid isiklikult, isegi kui õnnistuses või misjonikutses on sarnane sõnastus kui teistel, kellele see antakse.

Selleks, et tuua veel üks näide sellest, et Jumal tunneb meid isiklikult, paluge ühel õpilasel lugeda ette Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi vanema David A. Bednari sõnad:

Kujutis
Vanem David A. Bednar

„Mõni aeg tagasi rääkisin ma ühe preesterluse juhiga, kes tundis õhutust jätta meelde kõigi tema vaikonna 13–21-aastaste noorte nimed. Ta valmistas endale nende fotodest meeldejätmist hõlbustavad kaardikesed, mida ta ärisõitudel ja muudel hetkedel üle vaatas. See preesterluse juht sai peagi kõigi noorte nimed selgeks.

Ühel ööl nägi see preesterluse juht unes üht noort meest, keda ta tundis vaid foto järgi. Ta nägi seda noort meest unes valges särgis ja misjonäri nimesildiga. Istudes kaaslase kõrval, õpetas see noor mees ühte perekonda. Noor mees hoidis käes Mormoni Raamatut ja näis, nagu ta tunnistaks selle raamatu õigsusest. Seejärel preesterluse juht ärkas.

Järgmise preesterluse ürituse ajal pöördus see juht unenäos nähtud noore mehe poole ja küsis, kas ta saaks temaga mõni minut rääkida. Pärast lühikest sissejuhatust kutsus juht noort meest nimepidi ja ütles: „Ma ei ole unenägude nägija. Ma ei ole näinud kunagi unes ühtegi selle vaia liiget peale sinu. Ma jutustan sulle nüüd oma unenäo ja seejärel ma tahaksin, et sa aitaksid mul seda mõista.”

Preesterluse juht jutustas oma unenäo ja küsis noorelt mehelt selle tähendust. Tunnetest tulvil, vastas noor mees lihtsalt: „See tähendab, et Jumal tunneb mind.” Ülejäänud vestlus, mis selle noore mehe ja tema preesterluse juhi vahel aset leidis, oli ülimalt paljutähenduslik ja nad leppisid kokku, et kohtuvad aeg-ajalt järgnevate kuude jooksul ja peavad teineteisega nõu” (Issanda õrn halastus. – 2005. a kevadine üldkonverents).

  • Miks võib meile olla abi sellest, kui mõistame, et Jumal tunneb meid isiklikult?

Paluge paaril õpilasel rääkida, kuidas nad teavad, et Jumal tunneb neid isiklikult. (Vajadusel selgitage, et õpilaste näited ei pea olema midagi erakordset. Tuletage õpilastele meelde, et nad pole kohustatud jagama midagi liiga isiklikku.)

  • Kuidas võib teadmine, et Jumal tunneb teid isiklikult, mõjutada teie igapäevaseid otsuseid? Kuidas on see teadmine teie otsuseid mõjutanud?

Lõpetage, tunnistades tõdedest, mida täna tunnis arutasite, ja kutsudes õpilasi nende järgi tegutsema.

Prindi