Seminarid ja instituudid
104. õppetund: Õpetus ja Lepingud 101:1–16


104. õppetund

Õpetus ja Lepingud 101:1–16

Sissejuhatus

16. ja 17. detsembril 1833 sai prohvet Joseph Smith ilmutuse kannatuste kohta, mida Missouri osariigi pühad kogesid. Seda Õpetuse ja Lepingute 101. osas kirjas olevat ilmutust käsitletakse kolmes õppetunnis. Esimene õppetund hõlmab Issanda selgitust, miks Ta lasi pühasid vaevata. Ühtlasi hõlmab see Issanda nõuandeid ja tröösti kannatavatele pühadele.

Õpetamissoovitused

Õpetus ja Lepingud 101:1–8

Issand selgitab, miks Ta laseb oma rahval katsumustest osa saada

Joonistage enne tundi tahvlile järgnev kaart. Soovi korral viidake kaardile õppetunni jooksul, et aidata õpilastel mõista selles õppetunnis käsitletavaid ajaloolisi sündmusi.

Missouri kaart

Küsige õppetunni alguses:

  • Millised on mõned näited tagakiusamisest, mida pühad Missouri osariigis Jacksoni maakonnas kannatasid? (Vajadusel tuletage õpilastele meelde, kuidas hävitati pühade trükikoda, kodud ja vili ning kuidas Edward Partridge ja Charles Allen tõrvaga kokku võõbati ja sulgedega üle puistati.

Tehke kokkuvõte või lugege ette järgnev lõik või paluge ühel õpilasel see ette lugeda.

Vägivaldse rahvajõugu tõttu Missouri osariigis Jacksoni maakonnas nõustusid Kiriku juhid 1833. a juulis sellest maakonnast lahkuma. Siiski kogunes 1833. aasta augustis Kirtlandis Kiriku juhtide üldnõukogu, et arutada raskusi Missouris. Nad saatsid välja juhise, et pühad Missouris ei müüks oma maid ega koliks maakonnast ära, muidu kui vaid siis, kui on vastavad lepingud juba allkirjastanud. Kiriku juhid pöördusid palvekirjaga valitsuse poole ning püüdsid seaduslike vahenditega oma maid Missouri osariigis alles hoida ja vägivallatsemise eest vastutajaid kohtu alla anda. Kui mitteliikmetest elanikud nendest tegudest kuulsid ja uskusid, et pühad ei plaanigi lahkuda, nagu nad olid oodanud, ründasid nad pühasid uuesti. 31. oktoobri öösel 1833 tungis umbes 50 ratsanikust koosnev jõuk Independence’ist läände jäänud Whitmeri asundusse. Nad kiskusid 13 majalt katused maha, andsid mitmele mehele piitsa ning oleksid nad peaaegu tapnud. ünnakud jätkusid järgmisel kahel ööl Independence’is ja teistes pühade elupaikades. Mehi peksti, naisi ja lapsi terroriseeriti.

  • Millised küsimused teie arvates pühadel Missouris tollal tekkida võisid? (Kui õpilased vajavad sellele küsimusele vastamisel abi, võiksite rääkida, et pühad võisid mõtiskleda, miks Issand lubas neid taga kiusata.)

Küsige õpilastelt, kas nad on kunagi mõtisklenud, miks Issand laseb neil või nende tuttavatel kannatusi kogeda.

Selgitage, et kui pühad Missouris neid katsumusi talusid, ilmutas Issand tõe, miks Ta laseb oma rahvast vaevata. Paluge õpilastel vaadata Õpetuse ja Lepingute 101. osa päist ja leida, millal Joseph Smith selle ilmutuse sai. Seejärel paluge neil lugeda läbi ülejäänud päis, et leida, milliseid raskusi pidid pühad 31. oktoobri märatseva rahvajõugu rünnakust kuni selle ilmutuse andmiseni veel kogema. Paluge neil rääkida, mida nad leidsid. (Kui õpilased on rääkinud, võiksite selgitada, et Jacksoni maakonnas aeti kodudest välja üle tuhande püha.)

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Õpetus ja Lepingud 101:1–2. Paluge õpilastel teksti jälgida ja tuua välja põhjus, miks lasi Issand pühadel Jacksoni maakonnas tagakiusamist ja vaeva taluda. Paluge õpilastel leitu kohta aru anda.

  • Mida me saame 2. salmist õppida selle kohta, millised tagajärjed on Jumala käskudest üleastumisel? (Õpilased võivad kasutada erinevat sõnastust, kuid nad peaksid tooma välja põhimõtte: kui me rikume käske, laseb Jumal meil kannatada.)

  • Miks on tähtis sellest põhimõttest aru saada?

Pöörake tähelepanu sellele, et kuigi paljud pühad olid Missouris ustavad ja kuulekad, pidid nad ikka tagakiusamist taluma. Paluge ühel õpilasel lugeda ette Õpetus ja Lepingud 101:3–5. Paluge õpilastel teksti jälgida, et leida põhjus, miks laseb Issand vaeva kannatada ka õigemeelsetel pühadel. Paluge õpilastel rääkida, mida nad leidsid. Võiksite selgitada, et sõna nuhelda tähendab distsiplineerida või korrale kutsuda, et fraas proovile panna tähendab järele proovida ja sõna pühitseda tähendab kedagi või midagi puhtaks või pühaks teha.

  • Miks nuhtleb Issand nende salmide kohaselt oma rahvast ja paneb nad proovile? (Õpilased peaksid väljendama põhimõtet: kui me ei talu nuhtlemist, ei saa meid pühitseda. Kirjutage see põhimõte tahvlile.)

  • Kuidas aitab nuhtlemine meil pühitsetud saada?

  • Kuidas võis selle salmi sõnum Missouri pühasid mõjutada?

Selleks, et aidata õpilastel mõista, kuidas aitab nuhtlemine ja usu proovilepanek meil pühitsetud saada, paluge ühel õpilasel lugeda ette Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi liikme vanem D. Todd Christoffersoni sõnad:

Vanem D. Todd Christofferson

„Lisaks sellele, et noomimine [nuhtlemine] utsitab meid meelt parandama, võib ainuüksi selle talumine meid puhastada ning valmistada ette suuremateks vaimseteks privileegideks.” (Ma noomin ja karistan kõiki, keda ma armastan. – 2011. a kevadine üldkonverents)

Pöörake tähelepanu sellele, et Issand tõi näitena välja Aabrahami, keda nuheldi ja proovile pandi. Soovi korral paluge ühel õpilasel teha lühikokkuvõte sellest, kuidas Issand käskis Aabrahamil ohverdada oma poeg Iisak (vt 1Ms 22:1–14). Selgitage, et Aabrahami ustavus selle proovilepaneku ja teiste katsumuste ajal valmistas teda ette suurte vaimsete õnnistuste saamiseks (vt 1Ms 22:15–18). Juhtige õpilaste tähelepanu tahvlile kirjutatud põhimõttele.

  • Kuidas saab see tõde meid rasketel aegadel aidata?

Paluge õpilastel lugeda läbi Õpetus ja Lepingud 101:6–8, et leida, milliseid patte oli mõni Kiriku liige Missouris teinud, mis juhtis neid kõiki kannatustesse. Paluge õpilastel teistele rääkida, mida nad leidsid.

  • Mida te 7. ja 8. salmist õpite?

  • Mida kaldub mõni inimene 8. salmi kohaselt rahuliku elu korral tegema?

  • Mida kaldub mõni inimene 8. salmi kohaselt vaeva tundes tegema? Mida tähendab teie arvates Issandat „otsi[ma]”?

Innustage õpilasi mõtisklema kogemuste üle, mil katsumused panid neid pöörama südame Issanda poole.

Õpetus ja Lepingud 101:9–16

Issand annab pühadele nõu ja lohutust

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Õpetus ja Lepingud 101:9 ja teistel leida lootustandev sõnum, mille Issand andis Missouris kannatavatele pühadele.

  • Millise sõnumi andis Issand 9. salmis, mis võib aidata, kui oma pattude tagajärgede tõttu kannatame? (Õpilased võivad erinevalt vastata, kuid nad peaksid tundma ära tõe: Issandal jagub meie vastu kaastunnet ka siis, kui oleme patustanud. Kirjutage see tõde tahvlile. Samuti võiksite soovitada, et õpilased kirjutaksid selle oma pühakirjadesse.)

  • Kuidas saab see tõde meile lootust anda?

Paluge õpilastel vihikusse või pühakirjapäevikusse kirja panna, mida nad saavad teha, et pöörata oma süda Issanda poole ja saada osa Tema kaastundest.

Tehke kokkuvõte salmidest Õpetus ja Lepingud 101:10–11, selgitades, et kuigi Issand lasi pühi taga kiusata, lubas Ta neid taga kiusanud inimesi karistada. Paluge ühel õpilasel lugeda ette järgnevad lõigud ja teistel tähele panna, milliseid kannatusi Missouri pühad veel üle elasid. Võiksite paluda õpilastel ette kujutada, mis tunne võis olla neid katsumusi pealt näha või ise kogeda.

Märatsev rahvajõuk jätkas Missouri osariigis Jacksoni maakonnas pühade piinamist, kuni kõik Kiriku liikmed olid maakonnast välja aetud. Lyman Wight teatas: „Nägin, kuidas sada üheksakümmend naist ja last aeti läbi preeria viiekümne kilomeetri kaugusele, nende seas vaid kolm igerikku meesterahvast, novembrikuus, mil maapind oli kaetud õhukese lörtsikihiga; ja mul oli kerge leida nende teerada vere järgi, mis nende haavatud jalgadest põlenud preeria kõrretüügastele jäi!” (History of the Church, 3. kd, lk 439)

Enamik pühasid pages põhja poole, kus neil tuli ületada Missouri jõgi. Jõekallas oli parvlaeva läheduses mõlemalt poolt pagulastega ääristatud. Mõnel õnnestus põgeneda mõnede majapidamistarvetega, kuid paljud jäid kõigest ilma. Parley P. Pratt kirjutas: „Igas suunas võis näha sadu inimesi, mõned telkides ja mõned lageda taeva all oma lõkete ümber, samal ajal kui vihma sadas nagu oavarrest. Mehed pärisid oma naiste ja naised oma meeste järele; vanemad laste ja lapsed vanemate järele. ‥ See oli kirjeldamatu vaatepilt ning oleks kindlasti sulatanud ükskõik kelle südame maa peal peale meie pimedate rõhujate ning pimeda ja võhikliku kogukonna.” (Autobiography of Parley P. Pratt, toim Parley P. Pratt noorem, 1938, lk 102)

  • Mida oleks teil olnud nende katsumuste juures eriti raske pealt vaadata või kogeda?

  • Kuidas te enda arvates sellises vaevas reageeriksite? (Võite paluda õpilastel selle küsimuse üle vaikselt mõtiskleda ja mitte vastata.)

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Õpetus ja Lepingud 101:12–16. Paluge õpilastel teksti jälgida, et leida, millise lubaduse Issand õigemeelsetele pühadele andis. Paluge õpilastel rääkida, mida nad leidsid. Selgitage, et 12. salmis viitab fraas „kogu minu Iisrael” neile, kes on ustavad evangeeliumi lepingule.

  • Millist põhimõtet me salmist 12–16 õpime? (Võtke õpilaste vastused tahvlil ühe lausega kokku. Nende vastused peaksid väljendama põhimõtet: kui me elame õigemeelselt, võime leida lohutust teadmisest, et kõik inimesed on Issanda käes.)

  • Mida tähendab teie arvates 16. salmis kirjas olev käsk „olge vagusi ja teadke, et mina olen Jumal”?

  • Kuidas aitab vagusi olemine Issandalt lohutust saada?

Paluge õpilastel mõelda ajale, mil nad on tundnud rahu ja teadnud, et nad on Jumala kätes. Paluge paaril õpilasel oma kogemusi jagada. Soovi korral võiksite jagada mõnda enda kogemust, mille olete saanud, kui teid on õnnistatud kannatuste ajal rahuga.

Innustage õpilasi pöörduma pidevalt Jumala poole ja lootma, et Ta teeb seda, mis on nende jaoks parim.

Kommentaarid ja taustinfo

Õpetus ja Lepingud 101:2. „Nende üleastumiste tagajärjel”

Enne kuid pühad Jacksoni maakonnast välja saadeti, oli neid korduvalt hoiatatud, et kui nad meelt ei paranda, saavad neile osaks kannatused. Näiteks noomis Joseph Smith 1833. aasta jaanuaris William W. Phelpsi ja Sidney Gilbertit nende kirjutatud kirjades „avalduva vaimu” pärast, öeldes et see vaim „raiskab Siioni jõudu” ja „tõmbab Siioni peale Jumala ähvardavad kohtumõistmised”. Orson Hyde ja Hyrum Smith saatsid piiskop Edward Partridge’ile, tema nõuandjatele ja ülempreestrite konverentsile kirja, milles hoiatasid Missouris olevaid Kiriku juhtide. Nad viitasid Sidney Gilberti kirjale, milles olid „madalad, sünged ja sõgedad vihjed”. Samuti mõistsid nad hukka ühe teise kirja, kus väideti, et prohvet „otsis ainuvalitseja väge ja võimu”. Nende ja teiste üleastumiste pärast hoiatasid Orson Hyde ja Hyrum Smith, et Missouri pühad saavad tunda „nuhtlemist ja kohtumõistmist” (vt: Documents, Vol. 2: July 1831–January 1833, 2. kd dokumentide seeriast „The Joseph Smith Papers”, 2013, lk 367, 373–374).

Õpetus ja Lepingud 101:5. Jumaliku nuhtlemise eesmärk

Vanem D. Todd Christofferson Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on selgitanud:

Vanem D. Todd Christofferson

„Jumalikul karistusel on vähemalt kolm eesmärki: 1) veenda meid tegema meeleparandust, 2) puhastada ja pühitseda meid ning 3) aeg-ajalt meie kurssi elus ümber suunata sellele rajale, mis on Jumalale teada parem tee” (Ma noomin ja karistan kõiki, keda ma armastan. – 2011.a kevadine üldkonverents).

Õpetus ja Lepingud 101:6. „Nende seas oli riidu ja tüli”

Vanem D. Todd Christofferson Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on õpetanud, et kui me soovime rajada Siionit, võime õppida algusaegade pühade vigadest Missouris:

Vanem D. Todd Christofferson

„Prohvet Joseph Smithi juhatusel püüdsid Kiriku algusaegade liikmed luua Siioni keskust Missourisse, kuid neil ei olnud volitust ehitada püha linna. Issand selgitas ühte nende ebaõnnestumise põhjustest:

„Nad ei ole õppinud olema kuulekad asjadele, mida ma nende käest nõudsin, vaid on täis kõiksugust kurja ja ei eralda oma omandist, nagu pühadele kohane, endi seas olevatele vaestele ja vaevatutele;

ja ei ole ühinenud vastavalt ühendusele, mida nõuab selestilise kuningriigi seadus” (ÕL 105:3–4).

„Nende seas oli riidu ja tüli ja kadetsemist ja võitlemist ning himuraid ja saamahimulisi soove; seepärast, nende asjadega nad rüvetasid oma pärisosad” (ÕL 101:6).

Selle asemel, et neid varaseid pühasid liiga karmilt hukka mõista, peaksime pigem endid vaatama, et kas me oleme praegusel ajal paremad.

Siion on Siion selle kodanike iseloomu, omaduste ja ustavuse pärast Pidage meeles, „Ja Issand nimetas oma rahva Siioniks, sest neil oli üks süda ja üks meel ning nad elasid õigemeelsuses; ja nende seas ei olnud ühtegi vaest” (Ms 7:18). Kui me tahame luua Siioni oma kodudes, kogudustes ja vaiades üle kogu maailma, siis peame tõusma selle käitumisnormi tasemele. Meil on vaja: 1. saada südamelt üheks ja meelelt üheks, 2. saada üksikisikuliselt ja kollektiivselt pühaks rahvaks, ja 3. hoolitseda vaeste ja puudusekannatajate eest nii tõhusalt, et meie seas ei oleks enam vaesust. Me ei saa oodata, kuni Siion tuleb, et asjad siis nii oleksid – Siion tuleb ainult sel juhul, kui asjad on nii.” (Tulge Siionisse. – 2008. a sügisene üldkonverents)

Õpetus ja Lepingud 101:16. „Kõik liha on minu käes; olge vagusi ja teadke, et mina olen Jumal”

President Gordon B. Hinckley on rääkinud ajast, mil teda trööstisid salmis Õpetuse ja Lepingute 101:16 kirjas olevad põhimõtted:

President Gordon B. Hinckley

„Heideldes hiljuti mõtteis ühe probleemiga, millel ma arvasin olevat tõsised tagajärjed, laskusin ma palves põlvili. Mu meeltesse tuli rahu ja Issanda sõnad: „Olge vagusi ja teadke, et mina olen Jumal”. Avasin pühakirjad ja lugesin prohvet Joseph Smithile 150 aastat tagasi öeldud julgustavaid sõnu: „Olgu teie südamed Siioni suhtes lohutatud; sest kõik liha on minu käes; olge vagusi ja teadke, et mina olen Jumal.” (ÕL 101:16.)

Jumal koob oma vaiba oma suurepärase kavandi järgi. Kõik liha on Tema käes. Meie asi ei ole Talle nõu anda. Meie kohus ja võimalus on olla oma mõtteis ja südames rahul ning teada, et Tema on Jumal, see on Tema töö ja et Tema ei lase sellel luhta minna.

Meil ei ole vaja karta. Meil ei ole vaja muretseda. Meil ei ole vaja oletada. Meie tungiv vajadus on, et meid leitaks meile antud kutsetes oma kohustusi täitmas. Ja kuna enamjaolt kõnnivad viimse aja pühad usus ja teevad veendunult tööd, kasvab Kirik pidevalt tugevamaks” (He Slumbers Not, nor Sleeps. – Ensign, mai 1983, lk 6).

Vanem W. Craig Zwick Seitsmekümnest on selgitanud, mida tähendab olla Jumala käes:

Vanem W. Craig Zwick

„Olla Jumala käes tähendab mitte üksnes seda, et Ta valvsalt meie eest hoolitseks, vaid ka seda, et Tema imeline jõud meid valvab ja kaitseb.

Pühakirjades viidatakse palju Issanda käele. Tema jumalik abi saab üha uuesti ja uuesti kinnitust. Tema vägevad käed lõid maailmad ja siiski on need piisavalt õrnad, et õnnistada väikesi lapsi.” (The Lord Thy God Will Hold Thy Hand. – Ensign või Liahona, nov 2003, lk 34)