151. õppetund: Utah’ sõda ja Mountain Meadowsi tapatalgud
151. õppetund
Utah’ sõda ja Mountain Meadowsi tapatalgud
Sissejuhatus
1850ndatel aastatel viisid viimse aja pühade ja Ameerika Ühendriikide valitsusametnike vahelised pinged ja vääritimõistmine aastatel 1857–1858 Utah’ sõjani. 1857. a septembris tekkis tüli ka osade viimse aja pühade ja Utah’t läbinud sisserändajate vankrivoori liikmete vahel. Viha ja hirmu ajel plaanisid osad viimse aja pühad Lõuna-Utah’s umbes 120 Californiasse teel olnud sisserändajat tappa ja viisid tapatalgud ka täide. Seda kohutavat tegu teatakse nüüd Mountain Meadowsi tapatalgutena.
Õpetamissoovitused
Pinged viimse aja pühade ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vahel kasvavad
Selgitage, et 24. juulil 1857 oli president Brigham Young rühma pühadega Soolajärve orgu saabumise kümnendat aastapäeva tähistamas, kui saabus kinnitus varasemate uudiste kohta, et üks sõjaväeüksus on tulemas Ameerika Ühendriikide valitsuse käsul Salt Lake Citysse. Eelnevatel aastatel olid erimeelsused ja vääritimõistmised põhjustanud viimse aja pühade ja Ameerika Ühendriikide valitsusametnike vahel üha suurenevaid pingeid. Pühad tahtsid, et neid juhiks nende enda valitud juhid ega tunnustanud keskvalitsuse määratud isikuid, kes ei jaganud nende väärtusi. See pani mõned keskvalitsuse ametnikud arvama, et pühad on Ameerika Ühendriikide valitsuse vastu üles tõusnud. Ilma kongressi heakskiiduta saatis USA president James Buchanan umbes 1500 sõdurit Salt Lake Citysse, et sundida utahlasi jõuga uusi ametnikke vastu võtma.
Kui teie oleksite olnud 1857. aastal viimse aja püha ja oleksite kuulnud, et teie linnale läheneb suur sõjavägi, siis mille üle te oleksite muretsenud? (Õpilased võivad mainida, et pühad olid Ohiost, Missourist ja Illinoisist vägivaldselt välja aetud, paljud olid kaotanud oma hinnalise vara ja maa ning mõned olid tagakiusamiste ajal tapetud või surnud. Uudis lähenevast sõjaväest tekitas muret, et sellised sündmused võivad leida aset ka Utah’s.)
Paluge ühel õpilasel lugeda ette järgmine lõik:
Pühadele peetud jutlustes kirjeldasid president Young ja teised Kiriku juhid lähenevaid sõdureid vaenlastena. President Young, kes oli mitu aastat palunud pühadel teravilja kõrvale panna, kordas oma juhiseid, et neil oleks toitu, kui nad peaksid sõdurite eest põgenema. Utah’ territooriumi kubernerina käskis ta territooriumi maakaitseväel territooriumi kaitsmiseks valmistuda.
Osa viimse aja pühade ja sisserändajate vankrivoori liikmete vahel tekib tüli
Näidake kaarti, mis on sarnane siin raamatus olevaga või joonistage see kaart tahvlile. Paluge ühel õpilasel lugeda ette kaks lõiku:
Emigrantide vankrikaravan, mis reisis Arkansasest läände Californiasse, sisenes Utah’sse just siis, kui viimse aja pühad valmistusid kaitsma territooriumi läheneva Ameerika Ühendriikide armee eest. Mõned vankrikaravani liikmed ärritusid, kuna neil oli raskusi hädasti vajamineva teravilja ostmisega pühadelt, kes olid saanud juhiseid oma teravilja varuda. Emigrandid sattusid samuti konflikti pühadega, kes ei tahtnud, et vankrikaravani suur hulk hobuseid ja kariloomi tarbiks ära kogu toidu ja vee varu, mida pühad oma loomade tarbeks vajasid.
Pinged jõudsid haripunkti Cedar Citys, viimases Utah’ asulas teel Californiasse. Leidsid aset tülid vankrikaravani liikmete ja mõne viimse aja püha vahel. Mõned vankrikaravani liikmed ähvardasid liituda läheneva valitsuse armeega, et pühade vastu võidelda. Kuigi vankrikaravani kapten oma kaaslasi selliste ähvarduste tegemise eest noomis, nägid mõned Cedar City juhid ja asunikud emigrante oma vaenlastena. Vankrirühm lahkus linnast vaid pool tundi pärast saabumist, kuid mõned asunikud ja Cedar City juhid tahtsid neile järele minna ja karistada mehi, kes olid neid solvanud.
Paluge õpilastel mõelda ajale, kui neil on olnud konflikt teise inimese või rühmaga. Paluge ühel õpilasel lugeda ette 3. Nefi 12:25. Paluge õpilastel teksti jälgida ja leida põhimõte, mida Jeesus Kristus õpetas, mis saab anda meile juhatust, kui meil teistega pinged tekivad.
Mida tähendab teie arvates ütlus „leppige kiiresti oma vastasega”?
Selleks, et aidata õpilastel seda fraasi mõista, paluge ühel õpilasel lugeda ette järgmised sõnad:
Vanem David E. Sorensen Seitsmekümnest on õpetanud, et fraas „leppige kiiresti oma vastasega” tähendab, et tuleb „lahendada meie erimeelsused varakult, et hetkekired ei kasvaks füüsilise või emotsionaalse julmuseni ja et me ei langeks oma viha vangi.” (Forgiveness Will Change Bitterness to Love. – Ensign, mai 2003, lk 11)
Kuidas te võtaksite oma sõnadega kokku Päästja õpetuse salmis 3. Nefi 12:25? (Kui õpilased vastavad, kirjutage tahvlile järgmine põhimõte: kui me lahendame konflikti teistega Issanda viisil, siis võime me vältida tüli kahjulikke tagajärgi.)
Kuidas oleks võinud salmis 3. Nefi 12:25 õpetatava põhimõtte järgimine aidata viimse aja pühasid, kes olid vankrivoori liikmete pärast endast väljas?
Selgitage, et kuna osad Cedar City asunikud ei lahendanud tüli sisserändajatega Issanda viisil, muutus kogu olukord palju tõsisemaks. Isaac Haight, Cedar City linnapea, maakaitseväe ülem ja vaiajuhataja, küsis luba maakaitseväe komandörilt, kes elas lähedal paiknevas asulas Parowanis, et kutsuda maakaitsevägi ja astuda neid solvanud vankrikaravani liikmete vastu välja. Maakaitseväe komandör William Dane andis Isaac Haightile nõu sisserändajate ähvardusi ignoreerida. Selle asemel, et tema nõu kuulda võtta, otsustasid Isaac Haight ja teised Cedar City juhid veenda kohalikke indiaanlasi vankrikaravani ründama ja emigrantide karistuseks nende kariloomi varastama. Isaac Haight palus John D. Leel, kohalikul Kiriku liikmel ja maakaitseväe majoril, seda rünnakut juhtida ja nad tegid koos plaani, kuidas selles teos indiaanlaseid süüdistada.
Mida oleksid Cedar City Kiriku juhid pidanud tegema, kui William Dame andis neile nõu, et nad maakaitseväge ei kasutaks? Mida selle nõuande hülgamine neid seejärel tegema pani? (Kui õpilased on vastanud, kirjutage tahvlile põhimõte: kui me eirame nõu teha seda, mis on õige, siis kaldume tegema kergemini halbu valikuid.)
Juhtige tähelepanu sellele, et need mehed tegutsesid vastupidiselt oma preesterluse kohustustele. Paluge ühel õpilasel lugeda ette Õpetus ja Lepingud 121:36–37. Paluge klassil teksti jälgida, et leida Issanda hoiatus preesterluse hoidjatele, kes ei tegutse õigemeelselt.
Milliseid hoiatusi andis Issand preesterluse hoidjatele, kes püüavad oma patte varjata või ei tegutse õigemeelselt?
Lugege ette või tehke kokkuvõte järgmistest lõikudest ning paluge õpilastel kuulata, kuidas Cedar City juhid pärast saadud nõuande eiramist pidevalt halbu valikuid tegid.
Isaac Haight esitas plaani vankrikaravani rünnata kohalike Kiriku juhtide nõukogule, kogukonnale ja maakaitseväele. Mõned nõukogu liikmed olid plaanile jõuliselt vastu ja küsisid Haightilt, kas too on president Brigham Youngiga konsulteerinud. Mööndes, et seda ta teinud polnud, nõustus Haight saatma sõnumitooja James Haslami Salt Lake Citysse kirjaga, mis selgitas olukorda ja küsis, mida ette võtta. Kuid kuna Salt Lake City on Cedar Cityst umbes 400 kilomeetri kaugusel, siis pidi sõnumitooja nädal aega kõvasti ratsutama, et Salt Lake’i ja sealt president Youngi juhistega tagasi Cedar Citysse jõuda.
Vahetult pärast seda, kui Isaac Haight saatis sõnumitooja oma kirjaga, ründasid John D. Lee ja grupp indiaanlasi emigrantide laagrit kohas nimega Mountain Meadows. Lee juhtis rünnakut, kuid varjas oma isikut nii, et paistis, nagu oleksid asjaga seotud vaid indiaanlased. Osa emigrantidest tapeti või haavati ja ülejäänud võitlesid ründajatega, sundides Lee ja indiaanlased taganema. Emigrandid seadsid oma vankrid kiiresti tihedaks kaitsevalliks ringi. Emigrandid seadsid oma vankrid kiiresti tihedaks kaitsevalliks ringi.
Mingil hetkel nägid maakaitseväe mehed kaht emigrandist meest, kes olid vankriringist väljaspool. Maakaitseväelased tulistasid nende pihta ja tapsid ühe. Teine mees pääses põgenema ja viis uudise, et rünnakuga on seotud ka valged mehed, vankrilaagrisse. Rünnaku planeerijate pettus oli sellega välja tulnud. Kui emigrantidel lubatakse Californiasse minna, leviks uudis, et viimse aja pühad olid vastutavad vankrikaravani ründamise eest. Vandenõulased kartsid, et see uudis toob negatiivseid tagajärgi nii neile kui ka nende rahvale.
Milline tagajärg oli otsusel maakaitseväe komandöri nõuannet eirata?
Millised valikud olid tol hetkel neil, kes olid rünnakute eest vastutavad? (Nad võisid tehtu üles tunnistada ja vastutada tehtu tagajärgede eest või nad võisid püüda oma kuritegusid ja patte varjata. Vt ÕL 121:37.)
Mida nad oleksid pidanud tegema?
Paluge õpilastel mõtiskleda küsimuste üle:
Kuidas teie talitate, kui teete midagi valesti? Kas te tunnistate üles, mida olete valesti teinud, ja vastutate tagajärgede eest või püüate te pattu pettusega varjata?
Mõned viimse aja pühad planeerisid ja panid toime Mountain Meadowsi tapatalgud
Selgitage, et sisserändajate ründamisega seotud Kiriku liikmed otsustasid püüda oma patte varjata. Kui te loete ette järgmised lõigud või teete nendest kokkuvõtte, paluge õpilastel kuulata, mis juhtus selle otsuse tagajärjel:
Püüdes takistada uudise levikut, et viimse aja pühad olid seotud rünnakuga vankrikaravanile, tegid Isaac Haight, John D. Lee ja teised kohalikud Kiriku juhid ning maakaitseväe juhid plaani, kuidas tappa ülejäänud emigrandid, välja arvatud väikesed lapsed. Seda plaani täide viies läks John D. Lee emigrantide juurde ja ütles, et maakaitsevägi kaitseb neid edasiste rünnakute eest, juhtides nad turvaliselt tagasi Cedar Citysse. Kui emigrandid Cedar City poole kõndisid, hakkasid maakaitseväelased nende pihta tulistama. Mõned indiaanlased tormasid peidupaikadest välja, et rünnakuga liituda. Ligikaudu 140 vankrivoori liikmest säästeti vaid 17 väikese lapse elu.
Kaks päeva pärast tapatalguid saabus James Haslam Cedar Citysse president Youngi vastusega, mis käskis kohalikel juhtidel vankrikaravan rahus minna lasta. „Kui Haight Youngi sõnu luges, nuttis ta nagu laps ja suutis vaid öelda: „Liiga hilja, liiga hilja.”” (Richard E. Turley Jr. The Mountain Meadows Massacre. – Ensign, sept 2007, lk 20)
Selgitage, et mõnede viimse aja pühade juhtide ja Lõuna-Utah’ territooriumi asunike valikud viisid traagiliste Mountain Meadowsi tapatalguteni. Vastupidiselt sellele lahendasid Kiriku ja territooriumi juhid Salt Lake Citys tüliküsimuse Ameerika Ühendriikide valitsusega 1858. aastal rahukõneluste ja -läbirääkimiste käigus. Selle tüli käigus, mida hakati hiljem kutsuma Utah’ sõjaks, võtsid Ameerika Ühendriikide sõjaväelased ja Utah’ maakaitseväelased osa rünnakuga seotud tegevustest, kuid ei astunud kunagi lahingusse.
Kuidas te võtaksite kokku valikud, mis viisid Mountain Meadowsi tapatalguteni?
Milliseid põhimõtteid see tragöödia meile õpetab? (Õpilased võivad tunda ära erinevaid põhimõtteid, muuhulgas põhimõtte: soov oma patte varjata võib viia järgmiste pattudeni. Soov oma patte varjata võib tuua kahetsust ja kannatusi.)
Selgitage, et Mountain Meadowsi tapatalgud ei põhjustanud üksnes 120 ohvri surma, vaid tõid kaasa suuri kannatusi ka ellujäänud lastele ja teistele ohvrite sugulastele. Samuti kannatasid Paiute indiaanlased, kuna neid süüdistati kuritöös ebaõiglaselt. Lisaks sellele need, „kes tapatalgutel osalesid, vaevlesid kogu ülejäänud elu kohutava süütunde ja korduvate hirmuunenägude käes selle pärast, mida nad olid näinud ja teinud.” (Richard E. Turley Jr. The Mountain Meadows Massacre, lk 20)
Kinnitage õpilastele, et kui nad on astunud vigade ja patu allakäigurajale, võivad nad vältida tulevast südamevalu ja kahetsust, kui pöörduvad Issanda poole ja parandavad oma pattudest meelt.
Selgitage, et kuna mitmed kohalikud viimse aja pühad olid Mountain Meadowsi tapatalgute planeerimise ja toimepanemise eest vastutavad, on mõned lasknud sellel sündmusel negatiivselt mõjutada oma arvamust kogu Kirikust.
Miks on tähtis mõista, et mõne Kiriku liikme halvad teod ei otsusta evangeeliumi õigsuse üle?
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Esimesest Presidentkonnast president Henry B. Eyringi sõnad:
Kujutis
President Henry B. Eyring
„Jeesuse Kristuse evangeelium, mida me usume, jälestab meeste, naiste ja laste külmaverelist tapmist. Selle asemel toetab see rahu ja andestust. See, mida meie Kiriku liikmed kaua aega tagasi [Mountain Meadowsis] tegid, oli kohutav ja vabandamatu kristlike õpetuste ja käitumise eiramine.” (150th Anniversary of Mountain Meadows Massacre, 11. sept 2007, mormonnewsroom.org/article/150th-anniversary-of-mountain-meadows-massacre)
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Heelamani 5:12. Paluge õpilastel teksti jälgida, et leida, mida me võime teha, et arendada ja hoida tunnistust, et rasketel aegadel, nagu siis, kui me saame teada juhtumitest, mil Kiriku liikmed pole elanud Jeesuse Kristuse õpetuste järgi, jääb meie usk kõigutamatuks.
Mida me võime Heelamani 5:12 kohaselt teha, et arendada ja hoida alles oma tunnistust? (Kui õpilased on vastanud, võiksite kirjutada tahvlile põhimõtte: me saame kujundada välja tugeva tunnistuse, kui rajame oma usu Jeesuse Kristuse alusele.)
Paluge ühel õpilasel lugeda selle põhimõtte näitlikustamiseks ette järgmine lõik:
„James Sanders on ühe tapatalgutel ellu jäänud lapse ‥ lapselapselaps [ja samuti Kiriku liige]. ‥ Vend Sanders ‥ ütles, et kui ta sai teada, et tema esivanem oli tapatalgutel tapetud, „ei kõigutanud see minu usku, kuna mu usk põhineb Jeesusel Kristusel ja mitte ühelgi inimesel Kirikus.”” (Richard E. Turley Jr. The Mountain Meadows Massacre, lk 21)
Kuidas saab meie usk Jeesusesse Kristusesse meid tugevdada, kui me kuuleme juhtumitest, mil Kiriku liikmed ei ole elanud Päästja õpetuste järgi?
Mida teete teie, et aidata rajada oma usku Jeesuse Kristuse alusele?
Tunnistage, kui tähtis on elada Päästja õpetuste järgi ning rajada oma usk Temale ja Tema evangeeliumile. Paluge õpilastel mõtiskleda, kuidas nad võiksid paremini rajada oma usu Jeesuse Kristuse alusele ja seada endale eesmärgiks seda teha.
Kommentaarid ja taustinfo
Vastutus Mountain Meadowsi tapatalgute eest
President Henry B. Eyring Esimesest Presidentkonnast on öelnud vastutuse kohta Mountain Meadowsi tapatalgute eest:
Kujutis
President Henry B. Eyring
„Vastutus nende tapatalgute eest lasub kohalikel Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku juhtidel, kes elasid Mountain Meadowsi läheduses ning olid samal ajal ka tsiviil- ja maakaitseväejuhid, ning Kiriku liikmetel, kes tegutsesid nende juhtimisel. ‥
Pole kahtlust, et jumalik õiglus toob korrakohase karistuse kõikide peale, kes olid vastutavad nende tapatalgute eest.” (150th Anniversary of Mountain Meadows Massacre, 11. sept 2007, mormonnewsroom.org/article/150th-anniversary-of-mountain-meadows-massacre)
Kiriku ajalookirjutaja ja ülestähendaja abiline Richard E. Turley noorem on selgitanud, kuidas Kiriku üldjuhid tapatalgutest lõpuks teada said. Samuti tegi ta kokkuvõtte tagajärgedest, mis osale süüalustele osaks said:
Kujutis
Richard E. Turley noorem
„Kuigi Brigham Young ja teised Kiriku juhid Salt Lake Citys kuulsid tapatalgutest peagi pärast nende toimumist, said nad asunike seotusest ja selle kohutava kuriteo detailidest teada pikema aja jooksul järk-järgult. 1859. aastal vabastasid nad kutsetest vaiajuhataja Isaac Haighti ja teised prominentsed Kiriku juhid Cedar Citys, kes olid tapatalgutes osalenud. 1870. aastal heideti Isaac Haight ja John D. Lee Kirikust välja.
1874. aastal süüdistas territooriumi ülemkohus üheksat meest tapatalgutes osalemises. Enamik neist lõpuks vahistati, kuigi ainult Lee üle peeti kohut. Ta mõisteti süüdi ja hukati. Üks teine süüdistuse saanud mees andis osariigile tõestusmaterjali (tunnistas vabatahtlikult ja andis tõestusmaterjali teiste süüdistatavate vastu) ja teised veetsid palju aastaid seaduse eest joostes. Teised maakaitseväelased, kes tapatalgutes osalesid, vaevlesid kogu ülejäänud elu kohutava süütunde ja korduvate hirmuunenägude käes selle pärast, mida nad olid näinud ja teinud.” (Richard E. Turley Jr. The Mountain Meadows Massacre. – Ensign, sept 2007, lk 20)
Mountain Meadowsi tapatalgutega seotud sündmuste ajaline järjestus
Neljapäev, 3. september 1857: peamiselt Arkansasest pärit 140 inimesest koosnev vankrivoor sõidab läbi Cedar City. Osadel vankrivoori liikmetel tekib tüli mõnede kohalike viimse aja pühadega. Kui osad vankrivoori liikmed keelduvad peatumast, paluvad kohalikud Kiriku ja Cedar City linnajuhid Parowani lähedal oleva maakaitseväe ringkonna komandörilt William Dame’ilt luba, et kutsuda maakaitsevägi sisserändajatele vastu seisma.
Reede, 4. september 1857: William Dame saadab Cedar City linnajuhtidele vastuse, et nad ei tülitaks sisserändajaid. Isaac C. Haight ja teised Cedar City juhid panevad paika plaani, kuidas veenda kohalikke indiaanlasi vankrivooris sisserändajaid ründama. Haight värbab naabruses asuvast Fort Harmonyst John D. Lee rünnakut juhtima.
Pühapäev, 6. september 1857: Isaac C. Haight juhatab Cedar Citys nõukogu koosolekut ja informeerib veel teisi kohalikke juhte plaanist sisserändajaid rünnata. Mõned juhid on selle plaani vastu ja veenavad Haighti, et see saadaks käskjala James Haslami selles asjas president Brigham Youngilt nõu küsima.
Esmaspäev, 7. september 1857: John D. Lee ja indiaanlased ründavad Mountain Meadows sisserändajate vankrivoori. James Haslam lahkub Cedar Cityst, et viia Salt Lake Citysse kiri, milles palutakse president Brigham Youngilt nõu. Kaks Cedar City maakaitseväelast ründavad kahte sisserändajat, kes olid vankritest moodustatud ringkaitsest väljaspool. Üks sisserändajatest jääb ellu ja naaseb vankrite juurde, andes teada, et kohalikud elanikud ründavad sisserändajaid.
Teisipäev, 8. september 1857: mõned viimse aja pühad ja indiaanlased osalevad veel kahes vankrivoorivastases rünnakus. Sisserändajad kaitsevad edukalt oma positsiooni, kuid Cedar City mehed tapavad veel kaks meest, kes püüavad abi kutsumiseks põgenema pääseda.
Kolmapäev, 9. september 1857: Isaac C. Haight läheb Cedar Cityst Parowani, et kohtuda William Dame’iga. Parowani nõukogu otsustab, et sisserändajatel tuleks rahus minna lasta, kuid Haight räägib Dame’iga eraldi ja saab loa kutsuda maakaitsevägi ümberpiiratud sisserändajaid ründama.
Neljapäev, 10. september 1857: Isaac C. Haight naaseb Cedar Citysse ja peab nõu kohalike juhtidega. Nad annavad käsu tappa kõik sisserändajad, välja arvatud väikesed lapsed. James Haslam jõuab Salt Lake Citysse, annab üle Haighti kirja ja alustab president Youngi vastusega tagasiteed Cedar Citysse.
Reede, 11.september 1857: kohalikud maakaitseväelased meelitavad järelejäänud sisserändajad laagrist välja. Maakaitsevägi ja indiaanlased tapavad sisserändajad, jättes ellu 17 väikest last.
Pühapäev, 13. september 1857: James Haslam naaseb Salt Lake Cityst Brigham Youngi kirjaliku juhisega lasta sisserändajatel rahus minna.
1859: föderaalametnikud otsivad ellujäänud lapsed üles ja saadavad nad tagasi Arkansasesse oma sugulaste juurde elama.
1870: president Brigham Young saab teada veel tapatalgute üksikasju. Isaac C. Haight ja John D. Lee heidetakse Kirikust välja.
1874: territooriumi ülemkohus süüdistab üheksat meest tapatalgutel osalemises.
1875: John D. Lee on ainus süüalune, kelle üle kohut mõistetakse, kuid kohus ei jõua otsuses üksmeelele.
1876: John D. Lee üle mõistetakse uuesti kohut ja ta mõistetakse tapatalgutel osalemise eest mõrvas süüdi.
Reede, 23. märts 1877: hukatakse John D. Lee Mountain Meadowsis, ta lastakse maha.
Utah’ sõda
1857. aastate keskel kuulsid viimse aja pühade juhid kuuldusi, et föderaalvalitsus võib Brigham Youngi välja vahetada uue Utah’ territooriumi kuberneri vastu, keda toetaks suurearvuline föderaalarmee. Neid kuuldusi kinnitasid 24. juulil viimse aja pühadest mehed, kes tulid ida poolt Salt Lake Citysse (vt Ronald W. Walker, Richard E. Turley Jr ja Glen M. Leonard. Massacre at Mountain Meadows: An American Tragedy, 2008, lk 30). 23. juulil saabusid Salt Lake Citysse Abraham Smoot, Judson Stoddard ja Orrin Porter Rockwell, tuues endaga uudise lähenevast sõjaväest. Järgmisel päeval viisid nad selle uudise Big Cottonwood Canyonisse, kus Brigham Young tähistas koos paljude pühadega teerajajate Soolajärve orgu jõudmise 10. aastapäeva (vt: Church History in the Fulness of Times Student Manual, 2. tr, (Church Educational System manual), 2003, lk 369–370).
President Brigham Young ja teised Kiriku juhid uskusid, et lähenevatel föderaalsõduritel on viimse aja pühade suhtes vaenulikud kavatsused. 1857. aasta augusti alguses teatasid Kiriku juhid plaanidest sõdurite sisenemist Utah’ territooriumile takistada. 15. septembril 1857 kuulutas Brigham Young territooriumil välja sõjaseisukorra. Samuti „andis [ta] käsu Nauvoo leegionil teha ettevalmistusi sissetungi vastu. Peaaegu igas Utah’ kogukonnas tehti kaitseks kiireid ettevalmistusi. Samuti andis ta juhise piiskoppidele külades olla valmis selleks, et sõjategevuse puhkedes tuleb kõik maha põletada.” (Church History in the Fulness of Times Student Manual, lk 371)
Nauvoo leegioni [selle nime võttis Utah’ territooriumi maakaitsevägi] liikmed saadeti nende suunas marssivaid föderaalsõdureid kimbutama. „[Leegioni liikmed] põletasid maha kokku seitsekümmend neli vankrit, kus oli suure sõjaväe varustus kolmeks kuuks. Samuti püüdsid nad kinni sõjakäigul kaasas olevast kahest tuhandest kariloomast tuhat nelisada.” (Church History in the Fulness of Times Student Manual, lk 374) See aeglustas sõdurite edasiliikumist ja lükkas nende Soolajärve orgu sisenemise edasi kuni 1858. aasta kevadeni.
1858. aasta märtsis palus president Young pühadel evakueerida kõik Põhja-Utah’ asundused. Pühad „peitsid ära kõik kivid, mis olid Soolajärve templi jaoks välja raiutud, ning tasandasid ja katsid kinni templi vundamendi, nii et krundil asus vaid küntud põld ja see jäi rüvetamata” (Church History in the Fulness of Times Student Manual,, 376). Salt Lake City majad ja muud hooned olid täis õlgi, nii et need võis maha põletada, et neid mitte sõjaväele loovutada. Üle 30 000 püha liikus Provo ja teiste Utah’ kesk- ja lõunaosa linnade poole, kus teised Kiriku liikmed aitasid neid majutada ja nende eest hoolt kanda.
Salt Lake Citys olevad Kiriku ja territooriumi juhid lahendasid tüliküsimuse Ameerika Ühendriikide valitsusega rahukõneluste ja -läbirääkimiste kaudu. Aprillis 1858 tervitasid Kiriku juhid Salt Lake Citys Utah’ territooriumi uut kuberneri Alfred Cummingit. Brigham Young andis uuele kubernerile üle territooriumi kohta käivad ülestähendused ja pitsati ning seadis temaga sisse head suhted. Juuni alguses jõudsid Salt Lake Citysse käskjalad president James Buchanani kirjaga, milles pakuti viimse aja pühadele armu andmist. Kiriku juhid võtsid armuandmise pakkumise vastu, millega kustuti Nauvoo leegioni väärteod sõjaväge varustanud vooride vastu. 26. juunil sisenes sõjavägi rahulikult vaiksesse ja peaaegu inimtühja pealinna. Kuna sõdurid ei rüüstanud pühade vara, ei viinud linna jäänud pühad täide plaani hooned põlema panna. Pärast paaripäevast linnas viibimist sõjavägi lahkus. Nad rajasid Salt Lake Cityst veidi enam kui 75 km kaugusele edelasse uue sõjaväelaagri, mis sai nimeks Camp Floyd. 1. juulil 1858 andis Brigham Young pühadele korralduse pöörduda tagasi oma kodudesse Põhja-Utah’s (vt: Church History in the Fulness of Times Student Manual, lk 375–377).
Mis juhtus sisserändajate lastega, kes tapatalgutel ellu jäid?
Mõned viimse aja pühad hoolitsesid tapatalgutel ellujäänud sisserändajate laste eest. 1859. aastal võtsid föderaalametnikud need lapsed enda eestkoste alla ja viisid nad tagasi sugulaste juurde Arkansasesse.
Kas sisserändajate vankrivoori liikmed mürgitasid indiaanlasi?
Richard E. Turley noorem, Kiriku ajalookirjutaja ja ülestähendaja abiline, on selgitanud:
Kujutis
Richard E. Turley noorem
„Mõnes Utah’ traditsioonilises ajalookäsitluses on Mountain Meadowsiga seoses väidetud, et tüli süvenes mürgitamise tõttu. Väidetavalt mürgitasid Arkansase sisserändajad sihilikult Kesk-Utah’s Fillmore’i linna lähistel allika ja ühe härja lihakeha, põhjustades kohalike indiaanlaste hulgas haigust ja surma. Selle loo kohaselt ajas see indiaanlased raevu ja nad jälitasid sisserändajaid Mountain Meadowsini, kus nad saatsid kas ise jõledusi korda või sundisid hirmunud viimse aja pühadest asunikke nende rünnakutest osa võtma. Ajaloouuringud näitavad, et sellised lood ei vasta tõele.
Kuigi on tõsi, et mõned sisserändajate loomad rännaku ajal surid ja seda ka Fillmore’i lähedal, olid need surmad tingitud 1850-ndatel maad läbivatel rännuteedel loomakarju tabanud haigustest. Inimesed said haiguse haigestunud loomadelt kas haavade kaudu või nakatunud liha söömisel. Selle tänapäevase arusaamiseta kahtlustasid inimesed, et probleemi tekitas mürgitamine.” (The Mountain Meadows Massacre. – Ensign, sept 2007, lk 16)
Kiriku liikmete kahetsusväärsed teod
Esimese Presidentkonna liikme president Dieter F. Uchtdorfi sõnad võivad aidata meil mõista, kuidas reageerida, kui peaksime kunagi saama teada Kiriku juhtide kahetsusväärsetest tegudest:
Kujutis
President Dieter F. Uchtdorf
„Ja kui täiesti aus olla, siis on olnud aegu, mil Kiriku liikmed või juhid on lihtsalt vigu teinud. Võibolla on öeldud või tehtud midagi sellist, mis pole olnud kooskõlas meie väärtuste, põhimõtete või õpetusega.
Oletan, et Kirik oleks täiuslik vaid siis, kui seda juhiksid täiuslikud inimesed. Jumal on täiuslik ja Tema õpetus on ehe. Ometi tegutseb Ta meie – oma ebatäiuslike laste kaudu – ja ebatäiuslikud inimesed teevad vigu. ‥
Nii on see alati olnud ja on jätkuvalt, kuni täiusliku päevani, mil Kristus ise maa peal valitseb.
On kahetsusväärne, et mõned on komistanud inimeste tehtud vigade pärast. Kuid vaatamata sellele pole taastatud evangeeliumi igavene tõde, mille leiab Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirikust, tuhmunud, nõrgenenud ega hävinud.” (Tulge meiega. – 2013. a sügisene üldkonverents)
Mountain Meadowsi tapatalgud
Lisainfo saamiseks Mountain Meadowsi tapatalgute kohta valige aadressil LDS.org „Gospel Topics” ja otsige märksõna „Mountain Meadows Massacre”.