105. õppetund: Õpetus ja Lepingud 101:17–42

105. õppetund

Õpetus ja Lepingud 101:17–42

Sissejuhatus

16. ja 17. detsembril 1833 sai prohvet Joseph Smith ilmutuse Missouri pühade kohta, kes olid oma kodud maha jätnud, et karmi tagakiusamise eest pääseda. Paljud neist pühadest olid sunnitud kogu oma vara maha jätma. Seda prohvetile antud ilmutust, mis on kirjas Õpetuse ja Lepingute 101. osas, käsitletakse kolmes õppetunnis. See õppetund käsitleb Issanda kirjeldust tuhandeaastase rahuriigi ajal valitsevate olude kohta. Samuti sisaldab see lohutussõnu ja nõuandeid pühadele.

Õpetamissoovitused

Õpetus ja Lepingud 101:17–34

Issand kirjeldab tuhandeaastase rahuriigi ajal valitsevaid olusid

Laske õpilastel nimetada mõningaid tulevikusündmusi, milleks nad ennast ette valmistavad. Kirjutage need sündmused tahvlile. Paluge neil rääkida, kuidas nad ennast nendeks ette valmistavad.

Miks te näete vaeva, et nendeks sündmusteks valmis olla?

Selgitage, et Õpetuste ja Lepingute 101. osa sisaldab juhiseid, kuidas ette valmistuda Jeesuse Kristuse teiseks tulemiseks ja tuhandeaastaseks rahuriigiks. Võtke kokku Õpetus ja Lepingud 101:17–21, selgitades, et Issanda lubadus, koguda pühad Siioni linna Jacksoni maakonnas „on ajutiselt seisatud, sellal kui inimesi pühitsetakse selle suure anni ja sellega kaasnevate kohustuste jaoks. Vahepeal kogutakse südamelt ausad Kaljumäestiku orgudesse [ja ümber maailma paiknevatesse vaiadesse]. ‥ Püstitatud on templeid. ‥ Kuid Siioni rajamine valitud asupaika ootab alles ees.” (James E. Talmage. The Articles of Faith, 12. tr, 1924, lk 353, vaata ka Doctrine and Covenants Student Manual, 2. tr. (Church Educational System manual), 2001, lk 240)

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Õpetus ja Lepingud 101:22–23. Paluge klassil teksti jälgida ja leida, mida käskis Issand pühadel teha, et end Tema teiseks tulemiseks ette valmistada.

Mida me peame 22. ja 23. salmi kohaselt tegema selleks, et Issanda teiseks tulemiseks valmistuda? (Õpilased peaksid vastama, et me saame Päästja teiseks tulemiseks ette valmistuda, kui hüüame Tema nime, elame evaneegliumi põhimõtete järgi, koguneme kokku ning seisame pühades paikades. Kirjutage see tõde tahvlile.)
Mida tähendab teie jaoks „seistes pühades paikades”? Millal olete tundnud, et olete olnud pühas paigas?
Kuidas aitab koos teiste viimse aja pühadega pühadesse paikadesse kogunemine teil Issanda teiseks tulemiseks valmistuda?

Et aidata õpilastel mõista Issanda sõnu salmides Õpetuse ja Lepingute 101:24–34, selgitage, et nendes salmides viidatakse paheliste hävitamisele Jeesuse Kristuse teise tulemise ajal ja oludele, mis valitsevad maa peal tuhandeaastase rahuriigi ajal. Jagage õpilased paaridesse. Paluge paaridel lugeda läbi Õpetus ja Lepingud 101:24–34 ja otsida, mis valitsevad tuhandeaastase rahuriigi ajal. Kui aega on olnud piisavalt, paluge neil rääkida, mida nad leidsid. Paluge ühel õpilasel teiste vastused tahvlile kirjutada.

Milliseid tahvlile kirjutatud oludest sooviksite eriti kogeda? Miks?

Õpetus ja Lepingud 101:35–38

Issand kinnitas pühadele Missouri osariigis, et kui nad usus vastu peavad, saavad nad lõpuks osa Tema hiilgusest

Tuletage õpilastele meelde, et kui Issand andis ilmutuse Õpetuse ja Lepingute 101. osas, olid pühad Missouris kogenud tohutuid raskusi. Võite paluda õpilastel rääkida, millistest raskustest nad õppisid eelmises tunnis.

Paluge ühel õpilasel lugeda ette ÕL 101:35–38. Paluge klassil teksti jälgida, et leida, milliseid tõdesid Issand õpetas ning milliseid nõuandeid Ta andis pühadele, et neid katsumustes lohutada ja tugevdada.

Millised tõed ja nõuanded salmides 35–38 võisid Missouris kannatavatele pühadele lohutust tuua? (Kui õpilased vastavad, küsige neilt, kuidas iga tõde või nõuanne, mida nad mainisid, tõi lohutust pühadele.)
Kuidas võtaksite Issanda lubaduse 35. salmis oma sõnadega kokku? (Õpilased peaksid väljendama põhimõtet, mis sarnaneb järgnevaga: need, kes kannatavad Päästja nimel tagakiusamist ja kes peavad vastu usus, saavad osa Issanda hiilgusest. Soovi korral kirjutage see tõde tahvlile.)

Selgitage, et Jeesuse Kristuse tõelised jüngrid järgivad Teda alati, ka siis, kui neid usu pärast taga kiusatakse. Paluge ühel õpilasel lugeda ette lugu, mille rääkis president James E. Faust Esimesest Presidentkonnast. Enne selle ette lugemist selgitage, et see lugu on Rafael Monroyst ja Vicente Moralesest, kahest viimse aja pühast, kes elasid 20. sajandi alguses Mehhikos. 1915. aastal võttis vägivaldne sõjameesterühm nad vangi. Paluge õpilastel kuulata, kuidas vend Monroy ja vend Morales olid ustavad kannatades tagakiusamist.

„Rafael Monroy [oli] väikese San Marcose koguduse juhataja ja Vicente Morales tema esimene nõuandja. ‥ Neile öeldi, et nad jäetakse ellu, kui nad loobuvad oma relvadest ja ütlevad lahti oma võõrast usust. Vend Monroy ütles oma vangistajatele, et tal pole ühtegi relva ning lihtsalt võttis taskust oma Piibli ja Mormoni Raamatu. Ta ütles: „Härrased, need on ainukesed relvad, mida ma kunagi kaasas kannan. Need on tõe relvad eksimuse vastu.”

Kuna relvi ei leitud, piinati vendi julmalt, et nad teeksid teatavaks, kuhu relvad olid peidetud. Aga relvi polnudki. Nad viidi seejärel vahi all väikese linna äärealadele, kus nende vangistajad panid nad seisma suure saarepuu kõrvale laskekomando ette. Kogu tegevust juhtinud ohvitser pakkus neile vabadust, kui nad hülgavad oma usu ja liituvad [sõduritega], kuid vend Monroy vastas: „Minu usk on mulle kallim kui mu elu ja ma ei saa seda hüljata.”

Seejärel öeldi neile, et nad lastakse maha, ja neilt küsiti, kas neil on mingit soovi. Vend Rafael palus luba enne hukkamist palvetada. Seal, oma hukkajate juuresolekul, laskus ta põlvili ja palvetas häälega, mida kõik võisid kuulda, et Jumal õnnistaks ja kaitseks talle armsaid inimesi ja hoolitseks väikese vaevleva koguduse eest, mis jääb ilma juhita. Ta lõpetas oma palve sõnadega, mida Päästja ütles ristil rippudes, ja palvetas oma hukkajate eest: „Isa, anna neile andeks, sest nad ei tea, mida nad teevad!” [Lk 23:34.] Selle peale lasi laskekomando nii vend Monroy kui vend Moralese maha.” (Jüngripõli. – 2006. a sügisene üldkonverents; põhineb Rey L. Pratti lool „A Latter-day Martyr” – Improvement Era, juuni 1918, lk 720–726)

Kuidas olid vend Monroy ja vend Morales eeskujuks Õpetuse ja Lepingute 101:35 kirjas olevast põhimõttest?

Paluge õpilastel meenutada aegu, mil neid on usu tõttu Jeesusesse Kristusesse ja Tema Kirikusse taga kiusatud (narritud või kiusatud). Soovi korral paluge paaril õpilasel kogemusi jagada.

Kuidas te saate usuga vastata, kui teid usu pärast Jeesusesse Kristusesse ja Tema Kirikusse taga kiusatakse?

Õpetus ja Lepingud 101:39–42

Issand kuulutab, et Tema lepingurahvas on maa sool

Et aidata õpilastel mõista Issanda õpetusi salmides Õpetus ja Lepingud 101:39–42, näidake neile kahte näidist soolast: üks puhta soola näidis ja teine näidis soolast, mida on segatud teiste ainetega, näiteks mullaga.

Juhtige õpilaste tähelepanu esimesele soola näidisele.

Kuidas soola kasutatakse? (Võimalikud vastused: soola saab kasutada söögi maitsestamiseks ja säilitamiseks ning desinfitseerijana haavade ravimisel.)

Laske ühel õpilasel lugeda ette Õpetus ja Lepingud 101:39 ja paluge õpilastel tunda ära inimesid, keda Issand võrdles soolaga.

Kes on Issanda sõnul „maa sool”?

Selgitage, et sõna maitse viitab iseloomulikule maigule või kvaliteedile.

Mida tähendab teie arvates olla inimeste maitseks?

Selleks, et aidata õpilastel paremini mõista, mida tähendab olla inimeste maitseks, paluge ühel õpilasel lugeda ette Seitsmekümne liikme vanem Carlos E. Asay sõnad:

„Kui Issand kasutas väljendit „inimeste maitseks”, rääkis Ta neist, kes Teda esindavad. Ta viitas neile, kes on meelt parandanud, kes on pestud puhtaks ristimisvetes ning kes on lubanud lepinguga võtta enda peale tema nimi ja tema aade. Peale selle rääkis ta neist, kes jagavad lepingu kaudu Tema preesterluse väge. Ta rääkist teist ja minust.” (Salt of the Earth: Savor of Men and Saviors of Men. – Ensign, mai 1980, lk 42)

Mida võivad fraasid „maa soolaks” ja „inimeste maitseks” õpetada meile kohustuste kohta teiste suhtes?

Aidake õpilastel mõista, et Jumala lepingurahvana on meil kohustus aidata kõigil inimestel maa peal Tema õnnistusi saada (vt Aabr 2:8–11). Kirjutage tahvlile lõpetamata lause: selleks, et aidata inimestel maa peal saada Jumala õnnistusi, peame ‥

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Õpetus ja Lepingud 101:40–42. Paluge õpilastel teksti jälgida, et leida Issanda hoiatused ja lubadused.

Juhtige tähelepanu sellele, et 40. salmis on fraas „kui see maa sool kaotab oma maitse”. Selleks, et aidata õpilastel mõista, mida see fraas tähendab, juhtige nende tähelepanu teisele soola näidisele. Selgitage, et sool ei kaota vananedes maitset. Soola maitse kaob, kui see seguneb teiste ainetega ja on seeläbi saastunud.

Mis paneb meid 41. salmi kohaselt maa soolana maitset kaotama? (Patud.) Miks on teie arvates meil pattude tõttu raske aidata teistel Jumala õnnistusi saada?
Kuidas te võtaksite oma sõnadega kokku 42. salmi? (Kui õpilased vajavad sellele küsimusele vastamisel abi, selgitage, et keegi, kes ennast ise ülendab, on uhke, samas kui keegi, kes ennast ise alandab, on Jumala ees alandlik.)
Kuidas te salmides Õpetuse ja Lepingute 101:40–42 leiduvate hoiatuste ja lubaduste kohaselt tahvlil oleva põhimõtte lõpetaksite? (Kirjutage see põhimõte tervikuna tahvlile õpilaste öeldud sõnadega. Kuigi õpilased võivad kasutada erinevaid sõnu, peaksid nad tundma ära põhimõtte: selleks et aidata inimestel maa peal saada Jumala õnnistusi, peame me parandama meelt pattudest ja olema alandlikud.)
Mida me saame iga päev teha, et mitte lasta patul end saastada?

Paluge õpilastel vaikselt mõtiskleda selle üle, kas mõni patt nende elu saastab. Innustage neid neist pattudest meelt parandama, et nad võiksid Issanda ees puhtaks saada ja aidata teistel tõhusamalt Tema õnnistusi saada.

Kommentaarid ja taustinfo

Õpetus ja Lepingud 101:17–21. Siioni linna ehitamine

Vanem Bruce R. McConkie Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on rääkinud ajast, mil Issand käsib viimse aja pühadel ehitada Siioni linna:

„Neil viimseil päevil pole Siioni ehk Uue Jeruusalemma rajamise suhtes mingit ebakindlust ega muret. Issand pakkus kord oma rahvale võimalust ehitada seda Siionit, kust seadus läheb üle kogu maailma. Neil ei õnnestunud seda teha. Miks? Sest nad polnud selleks valmistunud ega väärilised, nagu on lugu ka nendega meist, kellest praegu koosneb kuningriik. Kui me oleme rahvana ette valmistatud ja väärilised, käsib Issand meid taas ja algab töö – nagu planeeritud, enne teist tulemist ja Kiriku presidendi juhatusel. Kuni selle ajani ei pea keegi meist ise midagi ette võtma, et Missourisse koguneda või valmistuda sealsest maast pärisosa saama. Pigem õppigem sellega seotud suurepäraseid ideid ja tehkem end selle vääriliseks, et saaksime teha mistahes tööd, mida Issand meil meie päevil ja ajal teha laseb. Mõned asjad peavad eelnema sellele, et ehitada üles Jacksoni maakond” (A New Witness for the Articles of Faith, 1985, lk 586).

Õpetus ja Lepingud 101:23–25. Teise tulekuga seotud ülemaailmsed tunnustähed ja sündmused

Me lugesime salmidest Õpetuse ja Lepingute 101:23–25 kolmest ülemaailmsest tunnustähest ja sündmusest, mis on seotud Päästja teise tulemisega. Järgnevates tsitaatides on viimsete aegade apostlid rääkinud prohvetlikest arusaamadest nende tunnustähtede ja sündmuste kohta:

1. „Kõik liha näeb [Teda] üheskoos” (ÕL 101:23). Vanem Orson Pratt Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on öelnud: „Jumala Poja teine tulemine on tervikuna teistmoodi sellest, mis on maa peal kuni selle ajani toimunud, seda saadab suur vägi ja hiilgus, midagi, mida ei tehtaks väikesel osal maast ‥ ja mida näevad ainult vähesed, kuid sellest tuleb sündmus, mida näevad kõik. Kogu liha näeb Issanda hiilgust, kui Ta ilmutab end teist korda, siis iga silm mitte ainult need, kes elavad sel ajal lihas ehk surelikkuses maa peal, vaid isegi surnud ise ‥ näeb samuti Teda sel ajal.” (Deseret News: Semi-Weekly, 25. apr 1876, lk 1).

2. „Kõik rikutu ‥ hävitatakse” (ÕL 101:24). Vanem Bruce R. McConkie Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on selgitanud: „Tuhandeaastase ajajärgu alustuseks maa (Issanda viinamägi) põletatakse. Iga rikutud asi hävitatakse (ÕL 101:24); kõik uhked ja need, kes on pahelised põletatakse nagu kõrred (Ml 3:19); ÕL 29:9; 64:23–25; 133:63–64); patused hävitatakse (Js 13:9–14), ning õigemeelsed ja pahelised eraldatakse täielikult. (ÕL 63:54). Vaid need suudavad selle päeva välja kannatada, kes on väärilised elama paradiislikus ehk terrestrilises sfääris.” (Mormon Doctrine, 2. vlj, 1966, lk 494)

3. „Kõik saab uueks” (ÕL 101:25). Uueks saamise kohta on vanem Parley P. Pratt Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist kirjutanud: „Pühades kirjutistes lubatakse uut taevast ja uut maad. Ehk teisi sõnu, planeetide süsteem muutub, puhastatakse, ülendatakse ja muudetakse hiilgavaks, sarnaselt ülestõusmisega, mis tähendab, et kõigest füüsilisest kurjusest ehk ebatäiuslikkusest saadakse lahti.” (Key to the Science of Theology, 10. vlj, 1965, lk 61)

Õpetus ja Lepingud 101:29–31. Surm tuhandeaastase rahuriigi ajal

President Joseph Fielding Smith on õpetanud, et tuhandeaastase rahuriigi ajal „ei ole surma, kuni inimesed on vanad. Lapsed ei sure, vaid elavad samavanaks kui puu. Jesaja ütleb, et see on 100 aastat [vt Js 65:20–22].” (Doctrines of Salvation, koost Bruce R. McConkie, 1954–1966, 1. kd, lk 86–87)

President Smith selgitas samuti, et tuhandeaastase rahuriigi ajal on surm rahulik üleminek:

„Kui Kristus tuleb, siis maapeal olevad pühad tehakse elavaks ja tõmmatakse üles Temale vastu. See ei tähenda, et need, kes elavad sel ajal surelikkuses, muudetakse ja et nad teevad läbi ülestõusmise, sest surelikud peavad jääma maa peale, kuni on möödunud tuhat aastat. Siiski toimub muutus kõigiga, kes maa peale jäävad. Nad tehakse elavaks, nii et nad ei allu surmale, kuni on vanad. Inimesed surevad, kui nad on sajaaastased ja nad muudetakse ühtäkki surematuks. Selle tuhande aasta jooksul ei tehta haudu.” (The Way to Perfection, 1931, lk 298–299)

Õpetus ja Lepingud 101:35–38. Tagakiusamise talumine Kristuse nimel

Prohvet Joseph Smith innustas pühasid rakendama katsumustele vastu pidamisel usku:

„Rahvast, kes on võtnud vastu religiooni süsteemi, peetakse ebapopulaarseks ja sellele kindlaks jäämine on toonud neile korduvaid tagakiusamisi. Rahvast, kes armastuse tõttu Jumalasse ja Tema aatesse on kannatanud nälga, alastust, hävingut ja jäänud ilma peaaegu kõigest. Rahvast, kes oma religiooni tõttu on pidanud leinama oma enneaegselt surnud vanemaid, abikaasasid ja lapsi. Rahvast, kes on eelistanud orjusele ja silmakirjalikkusele surma ning on auväärselt käitunud ja jäänud kindlaks ning kõigutamatuks inimhingede proovilepaneku aegadel. Seiske kindlana, te Jumala pühad, pidage veel pisut vastu ja elutorm möödub ning teile tasub Jumal, keda te teenite ja kes hindab kõike teie vaeva ja kannatusi Kristuse ja evangeeliumi nimel. Ja järeltulevatele põlved saavad teadma, et olete Jumala pühad ja vooruslikud inimesed” (History of the Church, kd 4, lk 337).

Õpetus ja Lepingud 101:40. „Nad on kutsutud olema inimeste maitseks”

Vanem Carlos E. Asay Seitsmekümnest on õpetanud:

„Maailmakuulus keemik rääkis mulle, et sool ei kaota maitset vananedes. Soola maitse kaob, kui see seguneb teiste ainetega ja on seeläbi saastatud. ‥

Maik ja kvaliteet pistavad plehku, kui inimene saastab oma meelt siivutute mõtetega, rüvetab oma suud, rääkides midagi, mis pole päris tõsi, ning kasutab vääriti oma jõudu halbadeks tegudeks.” (Salt of the Earth: Savor of Men and Saviors of Men. – Ensign, mai 1980, lk 42)