Pärast seda, kui pühad aeti Missourist välja, muutsid nad Mississippi jõe äärsed soised alad linnaks nimega Nauvoo, mis tähendab ilus koht. Nauvoo linnast Illinoisi osariigis sai aastatel 1839–1846 Kiriku peakorter. Seal rajati Abiühing ja Nauvoo peakorterist levis misjonitöö kaugele üle kogu maailma.
NB! See õppetund annab kahele õpilasele võimaluse ise tundi anda. Valige paar päeva enne tundi kaks õpilast ja andke neile koopiad neile õpetamiseks määratud lõikudest, et neil oleks aega ette valmistada.
Tuletage õpilastele meelde, et 1838–1839 aasta talvel, kui Joseph Smith oli Liberty vanglas, aeti pühad Missourist välja.
Mida te arvate, kuidas pühad ennast tundsid, kui nad Missourist välja aeti? (Võimalikud vastused: pühad murdsid pead selle üle, kuhu nad peaksid minema.)
Selgitage, et pärast Missouri osariigist väljaajamist leidsid pühad peavarju Illinoisi osariigis Quincy linnas ja teistes väiksemates kogukondades. Paluge õpilastel otsida pühakirjas Kiriku ajalooga seotud kaartide osas kaardil nr 6 („Kiriku liikumine läände”) üles Quincy. 15. aprillil 1839 öeldi Joseph Smithile ja tema kaasvangidele, et nad viiakse teise kohta. Teel uude kohta lasid valvurid neil põgeneda, sest teadsid, et nende edasine kinnipidamine oleks olnud ebaõiglane. Umbes nädal hiljem sai Joseph Smith Quincys taas kokku oma perega. Joseph Smithi juhatusel ostis Kirik maad Quincyst põhjas, kummalgi pool Mississippi jõge. Jõest läände jäänud maa kuulus Iowa territooriumile ja idapoolne maa Illinoisi osariigile. Kiriku uue peakorteri rajasid pühad Illinoisi poolele kohta nimega Commerce ja andsid sellele uueks nimeks Nauvoo.
Paluge esimesel õpilasel tulla klassi ette ja õpetada lühidalt Nauvoo rajamisest.
1. õpilase teema: pühad muudavad Illinoisi osariigis Commerce’i Nauvoo linnaks – ilusaks kohaks
Kirjuta tahvlile küsimus: millised on praegu teie elus mõned rasked või ebameeldivad asjad? Anna õpilastele aega selle küsimuse üle mõtlemiseks.
Palu õpilastel leida arusaamu selle kohta, kuidas nad saavad raskuste või ebameeldivate asjadega hakkama, kui õpivad pühade kohta, kes rajasid Nauvoo.
Selgita, et Kiriku liikmed muutsid väikese asula Commerce’i nime Nauvooks, mis tähendab heebrea keeles ilus.
Palu ühel õpilasel lugeda ette kirjeldus, milline nägi see piirkond välja, kui pühad 1839. aastal esimest korda sinna jõudsid. Palu õpilastel kuulata ja mõtiskleda, mida nad oleksid sinna kohta jõudes tundnud.
Kui pühad jõudsid kohta, mida nad hakkasid kutsuma Nauvooks, oli enamik maad sääskedest kubisev soo. Sääsed kandsid edasi malaariat, mis põhjustas kõrget palavikku ja külmavärinaid ning võis lõppeda surmaga. Paljud pühad nakatusid ja jäid haigeks. Mõned vaevatud olid nii haiged, et suutsid vaid ringi roomata, kui püüdsid üksteist abistada. Mõned surid. (Vt: Church History in the Fulness of Times Student Manual, 2. vlj, (Church Educational System manual), 2003, lk 217–218.)
Kas teie oleksite kutsunud sellist kohta ilusaks? Mida te arvate, miks otsustas prohvet Joseph Smith kutsuda seda soist maad ilusaks kohaks?
Palu ühel õpilasel lugeda ette järgnevad lõigud, mis selgitavad, kuidas reageerisid pühad raskustele, mida nad nägid kohas, millest pidi saame nende uus kodu.
Joseph Smith haigestus malaariasse, kuid pärast mitut haiguspäeva, tõusis ta 22. juulil 1839 voodist üles ja täideti Jumala Vaimuga. Ta andis paljudele haigetele tema kodu lähedal õnnistuse. Kord lähenes Joseph telgile, mis kuulus Kiriku liikmele Henry G. Sherwoodile, kes oli suremas. Kui prohvet käskis tal tõusta ja telgist välja tulla, kuuletus vend Sherwood talle ja sai terveks.
Joseph läks jõe Iowa-poolsele kaldale ja jätkas seal haigete õnnistamist. Kui Joseph valmistus Illinoisi-poolsele kaldale tagasi tulema, palus üks mees, kes ei olnud Kiriku liige, et prohvet tuleks ja õnnistaks kolme kilomeetri kaugusel tema väikeseid kaksikuid. „Joseph ütles, et ei saa sinna minna, kuid andis Wilford Woodruffile punase siidtaskurätiku ja käskis tal neid teenida, lubades, et kui ta pühib selle taskurätikuga nende nägusid, saavad nad terveks” (Church History in the Fulness of Times, lk 219). Wilford järgis prohveti juhiseid ja lapsed saidki terveks. Wilford nimetas selle päeva „Jumala väe päevaks” (Wilford Woodruff Journals, 22. juuli 1839, tsiteeritudChurch History in the Fulness of Times, lk 218).
Hoolimata selle päeva usust ja väest, kestis pühade seas haigus veel mitu kuud. Siiski jätkasid nad üksteise eest hoolitsemist ja tegid tööd, et ehitada omale uued kodud. Nad kaevasid soost jõkke suunduvaid kuivenduskraave, mis muutsid maa kasutuskõlblikumaks ja vähendas sääskede probleemi. Lõpuks ehitasid nad palju maju ja teisi ehitisi, muuhulgas Nauvoo templi, mida paljud pidasid kogu maa üheks kõige kaunimaks hooneks.
Kuidas aitab „Jumala väe päev” 22. juulil 1839 kaasa sellele, et teil oleks Issandasse suurem usk?
Kuidas muutsid pühad Nauvoo ilusaks kohaks?
Mida me saame nende eeskujust õppida?
Kui õpilased on arutanud pühade eeskuju raskest tööst, et Nauvoosse maju ehitada, küsi:
Mis võib juhtuda, kui püüame meid ümbritsevaid tingimusi paremaks muuta?
Kui õpilased vastavad, kirjuta tahvlile põhimõte: kui me püüame muuta meid ümbritsevaid olusid paremaks, muudame paremaks ka ennast. Palu õpilastel rääkida kogemustest, mis seda põhimõtet näitlikustavad. Sa võiksid ka ise jagada selle põhimõtte kohta mõnd kogemust ja tunnistada. Palu õpilastel leida võimalusi, kuidas tänapäeval nende ümber olevaid olusid paremaks muuta.
2. õpilase teema: Abiühingu asutamine
NB! Palu enne tundi, et keegi Abiühingust (näiteks pereliige või sõber) räägiks sulle, kuidas on Abiühing andnud talle võimalusi osaleda Issanda töös ja tema elu õnnistanud. Võiksid panna kirja, mida sa temalt teada said.
Palu õpilastel mõelda mõnele naisele pühakirjades, keda nad imetlevad. Palu neil rääkida oma paarilisele sellest naisest ja jagada, miks nad teda imetlevad. Kui igal paaril on olnud aruteluks aega, selgita, et Nauvoo naistel oli Issanda töö edendamiseks palju jõudu.
Selgita, et 1842. aastal kogunesid Nauvoos mõned naised, et arutada, kuidas nad saaksid Nauvoo templi ehitusel abiks olla. Nad asutasid ühingu ning koostasid oma töö juhtimiseks põhikirja ja reeglid. Nad esitasid oma põhikirja ja reeglid prohvet Joseph Smithile, kes ütles, et need olid „parimad, mida ta eales on näinud”. Kuid seejärel ta lausus, et Issandal on „nende jaoks midagi paremat kui kirjalik põhikiri”. Ta palus õdedel temaga kohtuda järgmisel nädalal, mil ta „organiseeri[b] naised preesterluse alla preesterluse mudeli järgi”. (Sarah M. Kimball. Auto-biography. – Woman’s Exponent, 1. sept 1883, lk 51; tsiteeritud raamatus „Daughters in My Kingdom: The History and Work of Relief Society”, 2011, lk12) Selleks organisatsiooniks oli Abiühing.
Emma Smith kutsuti Abiühingu esimeseks üldjuhatajaks. Eliza R. Snow, Nauvoo Abiühingu sekretär ja hilisem Abiühingu teine üldjuhataja, on õpetanud: „Kuigi nimi [Abiühing] võib kõlada tänapäevaselt, on see organisatsioon väga vana. [Prohvet Joseph Smith] ütles meile, et sama organisatsioon oli olemas muistses kirikus” (Female Relief Society. – Deseret News, 22. apr 1868, lk 1; vt ka: Daughters in My Kingdom, lk 7).
Mida me saame Eliza R. Snow sõnadest Abiühingu kohta õppida? (Kui õpilased vastavad, kirjutage tahvlile järgmine tõde: Abiühing on jumalikult inspireeritud osa Jeesuse Kristuse Kiriku taastamisest.
Miks on teie arvates tähtis, et me seda tõde mõistaksime?
Palu ühel õpilasel lugeda ette president Joseph Fielding Smithi õpetus Abiühingu eesmärkide kohta:
„Abiühing rajati, et aidata Jumala tütreid ette valmistada igavese elu õnnistusteks. Abiühingu eesmärk on suurendada usku ja isiklikku õigemeelsust, tugevdada peresid ja kodusid ning anda abi, selgitades välja abivajajad ja hoolitsedes nende eest” (Daughters in My Kingdom, lk xi).
Räägi õpilastele oma jutuajamisest Abiühingu liikmega, lisades oma mõtteid selle kohta, mida sa teada said. Lõpetuseks tunnista tahvlile kirjutatud põhimõttest.
Misjonitöö levib üle kogu maa
Tänage õpilasi, kes teisi õpetasid. Selleks, et valmistada õpilasi ette, et nad õpiksid Kiriku kasvust Nauvoos, küsige:
Millega saab tuleleeke kustutada?
Millega saab tuleleeke suuremaks muuta?
Joseph Smith võrdles Jumala tööd tuleleekidega. Kas teie arvates sarnanes pühadele Missouris osaks saanud tagakiusamine veele, mis hakkas Jumala tööd „kustutama”, või kütusele, mis põhjustas selle töö kasvu? Miks?
Paluge ühel õpilasel lugeda ette, mida kirjutas prohvet Joseph Smith 1. märtsil 1842 ühes kirjas ajalehetoimetajale John Wentworthile:
Kujutis
Prohvet Joseph Smith
„Tagakiusamine ei ole peatanud tõe edenemist, vaid on leegile ainult kütust lisanud. ‥
Tõe lipp on heisatud; ükski patune käsi ei suuda peatada töö edenemist; tagakiusajad võivad raevutseda, mässumeelsed rahvahulgad ühineda, sõjaväed kokku koguneda, laim levida, kuid Jumala tõde läheb edasi julgelt, õilsalt ja sõltumatult, kuni on läbi käinud kõik mandrid, külastanud kõiki piirkondi, levinud üle kõikide riikide ja kõlanud kõikidele kõrvadele, kuni Jumala eesmärgid on täitunud ja Suur Jehoova ütleb, et töö on tehtud.” (History of the Church, 4. kd, lk 540)
Mida me nendest sõnadest õpime? (Õpilased võivad leida erinevaid tõdesid, kuid rõhutage järgmist: miski ei peata Jumala tööd kogu maailmas.) Kirjutage see tõde tahvlile.)
Selgitage, et kui Joseph Smith selle ilmutuse kirja pani, oli Issand hakanud kutsuma misjonäre eri maadesse evangeeliumi kuulutama. Selle tulemusena said ristitud tuhanded inimesed, peamiselt Suurbritannias. Uued liikmed tõid Kirikusse suurt väge ja paljud tulid, et ühineda pühadega Nauvoos.
Et tahvlil olevat tõde näitlikustada, paluge neljal vabatahtlikul osaleda rollimängus kogemuse kohta, mis sai osaks Wilford Woodruffile, kui ta 1840. aastal Inglismaal Herefordshire’is evangeeliumi kuulutas. Paluge vabatahtlikel mängida Wilford Woodruffi, kirikuõpetajat, konstaablit ja jutustajat. Andke igale vabatahtlikule tekst, mida rollimängus kasutada:
Wilford Woodruff (kõneleb omaette):Ohh! See on teine jutlus, mille olen täna pidanud. Pärast õhtul toimuvat koosolekut on ligi tuhat inimest täna Issanda sõnumit kuulnud.
Kirikuõpetaja (seisab ruumi teises otsas, räägib konstaablile):Konstaabel! See mormooni jutlustaja tuleb vaikima sundida. Minu koguduses käis täna ainult viisteist inimest. Viisteist! Ma usun, et teised osalesid tema jutlusel. Ma ei saa lasta oma kogudusel kokku kuivada, samas kui selle mormooni kuulajaskond muudkui kasvab. Ma tahan, et te ta arreteeriksite ja tema töö lõpetaksite.
Konstaabel:Anna endast parima!
Jutustaja:Kui vanem Woodruff tol õhtul koosolekul püsti tõusis, et rääkima hakata, astus konstaabel uksest sisse.
Konstaabel (räägib Wilford Woodruffile):Vabandage, härra! Ma olen konstaabel ja kohalik kirikuõpetaja saatis mind käsuga Teid vahistada.
Wilford Woodruff:Millise kuriteo eest?
Konstaabel:Evangeeliumi kuulutamise eest.
Wilford Woodruff:Võin Teile kinnitada, et mul on inimestele evangeeliumi jutlustamiseks olemas samasugune luba nagu sellel kirikuõpetajalgi. Kui Te istuksite, ma räägiksin Teiega pärast koosoleku lõppemist edasi, aga nüüd ma pean alustama. … (teeskleb, nagu ta räägiks õpilastele)
Jutustaja:Konstaabel istus vanem Woodruffi toolile ja istus tema kõrval, kuni vanem Woodruff rohkem kui tunni jooksul evangeeliumi jutlustas. Wilford Woodruff on selle kogemuse kohta öelnud:
Wilford Woodruff:Jumala vägi oli minu peal, Vaim täitis ruumi ja inimesed uskusid, mida rääkisin.
Jutustaja:Koosoleku lõpus pöördus vanem Woodruff inimeste poole üleskutsega saada ristitud.
Wilford Woodruff:Ma kutsun kõiki, kes soovivad, et nende patud kustutataks, ja tahavad ühineda Issanda taastatud Kirikuga, astuma veel täna ristimisvette.
Konstaabel (tõuseb toolilt ja ütleb Wilford Woodruffile):Hr Woodruff, ma sooviksin saada ristitud.
Jutustaja:Konstaabel sai tol päeval ristitud koos nelja jutlustaja ja veel kahe inimesega. Konstaabel naasis kirikuõpetaja juurde ja selgitas olukorda.
Konstaabel (räägib kirikuõpetajale):Kui te soovite hr Woodruffi arreteerida, peate seda ise tegema, sest ma olen kuulnud teda jutlustamas ainsat õiget evangeeliumi jutlust, mida olen kuulnud.
Jutustaja:Seejärel saatis kirikuõpetaja koosolekule kaks ametnikku, et saada teada, millest vanem Woodruff jutlustab. Ka nemad veendusid, et vanem Woodruffi sõnum on õige, ja said ristitud. Enam ei saatnud kirikuõpetaja mitte kedagi vanem Woodruffi jutlustele.
(kohandatud Wilford Woodruffi raamatust „Leaves from My Journal”, 1881, lk 80–81.)
Kui vabatahtlikud on lõpetanud, küsige õpilastelt:
Kuidas näitlikustab vanem Woodruffi kogemus põhimõtet, et miski ei suuda peatada Jumala töö edasiminekut?
Kuidas on Joseph Smithi prohvetlik kuulutus Jumala töö edasimineku kohta tänapäeval täitunud? Mida te arvate selles töös osalemisest?
Mida te saate teha, et aidata Jumala tööl inimeste seas levida? (Võiksite paluda, et õpilased vastaksid sellele küsimusele oma vihikus või pühakirjapäevikus.)
Selgitage, et järgmistes õppetundides saavad nad rohkem teada tähtsate sündmuste kohta, mis leidsid aset, ja põhimõtete kohta, mida õpetati, kui Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku peakorter asus aastatel 1839–1846 Nauvoos. Tunnistage täna tunnis arutatud põhimõtetest ja kutsuge õpilasi üles õpitu kohaselt käituma.
Kommentaarid ja taustinfo
Pühade väljaränne Missourist
„Far Westi loovutamise järgsetel kuudel pandi Kiriku juhtkond tõsiselt proovile. Vangis oli kogu Esimene Presidentkond – Joseph Smith, Sidney Rigdon ja Hyrum Smith. Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi read olid jäänud hõredaks. David W. Patten oli langenud Crooked Riveri lahingus, Parley P. Pratt oli vangis ja tema vend Orson oli ühe pühade rühmaga St. Louises. Thomas B. Marsh, William Smith ja Orson Hyde olid Kirikule selja pööranud, mistõttu nendest polnud mingit abi. Seetõttu langes pühade vajaduste eest hoolitsemise ülesanne 1838.–1839. aasta talvel ja Missourist Illinoisi väljarände ajal peamiselt Brigham Youngile ja Heber C. Kimballile. 1838. aasta detsembris kutsuti apostliks John Taylor. Järgmise aasta aprillis lisandusid Wilford Woodruff ja George A. Smith. Mõlemad mehed olid sellel raskel ajal hinnaliseks abiks.” (Church History in the Fulness of Times Student Manual, 2. vlj, (Church Educational System student manual), 2003, lk 211–212)
26. jaanuaril 1839 rajas Brigham Young väljarände koordineerimiseks Ümberasumise Komitee.
„Kogu talve ja kevade organiseeris see komitee vaestele toitu, riideid ja transporti. Ligi nelisada viimse aja püha andis kirjaliku lepingu alusel kogu oma vara komitee käsutusse „eesmärgiga, et vaestel ja puudustkannatajatel, keda peetakse vääriliseks, oleksid vahendid sellest osariigist lahkumiseks, et kedagi, kes on otsustanud sellest osariigist lahkuda, ei jäetaks maha.” (History of the Church, 3. kd, lk 251)
Veebruari keskpaigaks oli olukord selline, et algas suuremahuline pühade väljaränne. Oli muretsetud vankreid ja härjapaare, kuigi mitte just kõige paremaid, lahkumistee äärde oli paigutatud toiduvarusid ja hetkel oli ilm soodne. Kõigele vaatamata ei olnud Missouri osariigist lahkumine põgenike jaoks kerge. Paljud müüsid oma hinnalist vara ja maad põhjendamatult madala hinnaga, et saada vahendeid osariigist põgenemiseks.” (Church History in the Fulness of Times, lk 212)
Wilford Woodruffi misjonikogemused Inglismaal
Inglismaal misjonil teenides tundis Wilford Woodruff Vaimu õhutust lahkuda kohast, kus ta oli jutlustanud, ja minna Inglismaal teise kohta. Vanem Woodruff läks lõpuks Herefordshire’i, kus ta leidis palju hingi, kes olid valmis taastatud evangeeliumi vastu võtma. Wilford Woodruffi ja teiste püüdluste tagajärjel pöördus kolmes maakonnas – Herefordis, Worcesteris ja Gloucesteris, usule umbes tuhat kaheksasada inimest. ‥ Meenutades seda erakordset aega oma elus, kirjutas Wilford Woodruff: „Kogu Herefordshire’i misjoni ajalugu näitab, kui tähtis on kuuletuda vaiksele, tasasele Jumala vaimu häälele ja Püha Vaimu ilmutustele. Inimesed palvetasid, et saada valgust ja tõde ning Issand saatis mind nende juurde.”[Toim. Matthias F. Cowley. Wilford Woodruff, 1979, lk 120]” (Church History in the Fulness of Times Student Manual, 2. vlj, (Church Educational System student manual), 2003, lk 231)
Õpetuse areng Nauvoos ja selle ümbruses
Issand ilmutas „palju suuri ja tähtsaid Jumala kuningriiki puudutavaid asju” (9.UA), kui pühad säilitasid oma peakorteri Nauvoos aastatel 1839–1846. Sel ajajärgul saadi pidevalt ilmutust, kui pühad töötasid, et ehitada Nauvoo templit, milles Issand lubas ilmutada talitusi ja teadmisi, mis olid „peidus hoitud juba enne maailma rajamist” (ÕL 124:41). Sel ajal ilmutas Issand surnute ristimise talituse, templianni ja abielude pitseerimise. Samuti andis Ta veel ilmutuse Jumaluse olemusest (vt ÕL 130:22). Aastatel 1842 kuni 1844 kirjutas prohvet Joseph Smith usuartiklid ja andis välja Aabrahami raamatu, mis selgitas teistes pühakirjades olevaid raskeid kirjakohti ja Jeesuse Kristuse evangeeliumi ilmutatud tõdesid, mis olid varem tundmata või mida halvasti mõisteti. Samuti kinnitas prohvet Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi peale kuningriigi võtmed, et nad oleksid ette valmistatud pärast tema surma Kirikut juhtima.
President Gordon B. Hinckley rääkis veel ühest tähtsast arengust seoses Nauvoo templi ehitamisega:
Kujutis
President Gordon B. Hinckley
„See ehitis [Nauvoo tempel] pidi olema seotud igavikuliste asjadega. See pidi seisma tunnistajana kõikidele neile, kes peaksid selle poole vaatama, et neil, kes selle ehitasid, oli liikumapanev usk ja kindel teadmine, et haud ei ole lõpp, vaid hing on surematu ja jätkab kasvamist. Sama aasta (1844) märtsis, kui ta suri, oli prohvet avardanud seda õpetust väljapaistvas jutluses, mille ta pidas templikrundi kõrval olevas metsasalus. Selle jutluse tekstist on saanud Kiriku teoloogia tähtis õpetuslik dokument. Seda tuntakse King Folletti jutlusena.” (Nauvoo’s Holy Temple. – Ensign, sept 1994, lk 62)
King Folletti jutluses, mis kanti ette ühe mehe matusel, kelle nimi oli King Follett, selgitas prohvet Joseph Smith, et me elasime enne Maa peale tulemist koos Taevase Isaga ja et Jumal andis seadused, mis aitavad meil areneda:
Kujutis
Prohvet Joseph Smith
„Jumal ise, leides, et ta oli keset vaime ja hiilgust, kuna ta oli targim, pidas kohaseks kehtestada seadused, mille järgi ülejäänutel oleks õigus areneda nagu ta isegi. Suhe, mis meil on Jumalaga, asetab meid olukorda, kus me areneme teadmiste poolest. Tal on vägi kehtestada seadusi, juhendamaks nõrgemaid mõistusi, et nad saaksid ülendatud koos temaga.” (Teachings of Presidents of the Church: Joseph Smith, 2007, lk 210)
Joseph Smith selgitas samuti meie potentsiaali Jumala lastena:
Kujutis
Prohvet Joseph Smith
„Siin siis on igavene elu – ainukese targa ja tõelise Jumala tundmine. Ja te peate õppima, kuidas olla ise jumalad ja olla Jumala kuningad ja preestrid ‥ tõustes ühe väikese sammu võrra korraga ja ühest väikesest oskusest suurde oskusesse, saades armu armu peale ja ülendust ülenduse peale, kuni te saavutate surnuist ülestõusmise, suudate elada igavikulise hiilguse lõõmas ja istuda hiilguses, nagu istuvad need, kes on troonil igavese väega.
‥ [Õigemeelsed, kes on surnud,] tõusevad taas, et elada igavikulises surematuse hiilguse lõõmas, et enam mitte kurvastada, kannatada ja surra, vaid neist saavad Jumala pärijad ning Jeesuse Kristuse kaaspärijad. Mis see on? See on sama väe, sama hiilguse ja sama ülenduse pärmine, kuni te jõuate Jumala seisusesse ja tõusete igavese väe troonile – sama, mis on nendel, kes on läinud enne teid.” (Teachings: Joseph Smith, lk 221–222)
Abiühingu ajalugu ja pärand
Selleks, et saada rohkem teada sellest, kuidas Abiühing on aidanud ehitada Jumala kuningriiki maa peal, vaadake Daughters in My Kingdom: The History and Work of Relief Society, (2011).