9. detsembril 1830, kaks päeva enne Edward Partridge’i ristimist, andis Issand talle prohvet Joseph Smithi kaudu ilmutuse. Selles ilmutuses, mis on nüüd kirjas Õpetuse ja Lepingute 36. osas, andestas Issand Edward Partridge’ile tema patud ja kutsus teda evangeeliumi jutlustama. Samuti andis Issand kõigile preesterluse hoidjatele käsu jutlustada evangeeliumi. Varsti pärast selle ilmutuse saamist sai Joseph Smith Õpetuse ja Lepingute 37.osas oleva ilmutuse, kus Issand käskis pühadel New Yorgi osariigist lahkuda ja Ohio osariiki koguneda.
Issand andestab Edward Partridge’ile tema patud ja kutsub teda evangeeliumi jutlustama
Võtke tundi kaasa kohver (või seljakott), milles on asjad, mida võib põhimisjonil teenides vaja minna. Näiteks pühakirjad, valged särgid, lipsud, mustad kingad ja raamat „Jutlusta minu evangeeliumi”. Näidake õpilastele kinnist kohvrit ja paluge neil ette kujutada, et see kuulub misjonärile, kes läheb teenima põhimisjonile. Küsige, mida nad eeldavad, et selles kohvris võiks olla. Seejärel avage kohver ja näidake, mis seal sees on. (Või võite paluda õpilastel töötada paarides, et koostada nimekiri või joonistada pildid asjadest, mida nad misjonil vajavad.)
Selgitage, et on veel teisigi asju, mida misjonärid vajavad, kuid mis ei pruugi kohvrisse (või seljakotti) mahtuda. Issand mainis mõnda asja ilmutuses, kus ta rääkis Edward Partridge’ile. Nüüd on see ilmutus kirjas Õpetuse ja Lepingute 36. osas. Paluge õpilastel seda ilmutust uurides leida, mida misjonär vajab, enne kui ta on valmis misjonil teenima. (Kui õpilased toovad tunni jooksul välja tõdesid, võite need kirjutada eraldi paberitele. Seejärel kleepige või kinnitage need paberid kohvri või seljakoti peale, et õpilased neid näeksid. Või kirjutage need asjad lihtsalt tahvlile.)
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Õpetuse ja Lepingute 36. osa taustinfo. Paluge õpilastel kuulata, mis aitas Edward Partridge’il teha otsuse saada ristitud.
Mõne nädala jooksul pärast vanem Oliver Cowdery ja tema kaaslaste saabumist Ohio kirdeossa said paljud inimesed ristitud taastatud Jeesuse Kristuse Kirikusse. Kuigi Edward Partridge’i naine Lydia oli nende seas, keda misjonärid olid usule pööranud ja ristinud, ei olnud Edward veel täielikult veendunud. Ta soovis enne oma otsuse langetamist prohvet Joseph Smithi külastada. Tema ja Sidney Rigdon saabusid Waterloosse New Yorgi osariigis, kui Joseph Smith parajasti jutlust pidas. Kui prohvet oli rääkimise lõpetanud, tõusis Edward püsti ja hakkas rääkima. Ta rääkis, et oli teel Waterloosse rääkinud Manchesteris Smithide talu lähedal elavate naabritega, paludes neil Smithide peret iseloomustada. Olles rahul sellega, mida ta kuulis, küsis Edward, kas Joseph saaks teda ristida. (Vt: Documents, 1. kd: juuli 1828 – juuni 1831. The Joseph Smith Papers, 2013, lk 197, 199, 224.)
Paluge õpilastel lugeda läbi Õpetus ja Lepingud 36:1, et leida, mida käskis Issand Edward Partridge’il pärast ristimist teha.
Milline õnnistus Edward Partridge’ile ristimise tulemusel osaks sai? (Issand andestas tema patud.)
Milline kohustus oli Edwardil pärast ristimist?
Miks on teie arvates tähtis, et need, keda kutsutakse evangeeliumi jutlustama, meelt parandavad ja oma patud andeks saavad?
Selleks, et aidata õpilastel paremini mõista, miks on tähtis, et võimalikud misjonärid parandaksid meelt oma pattudest, paluge ühel õpilasel lugeda ette Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi vanema Jeffrey R. Hollandi sõnad. (Soovi korral võiksite juhtida tähelepanu sellele, et kui vanem Holland kasutab fraase „mängida vastase poolel” ja „Päästja võistlusvormi selga tõmmata”, samastab ta hea ja halva vahelist lahingut spordivõistlusega.) Võiksite igale õpilasele nendest sõnadest koopia valmistada.
Kujutis
Vanem Jeffrey R. Holland
„Selles hea ja halva vahelises lahingus ei saa te mängida vastase poolel, kui kiusatus selleks peaks tekkima, ning seejärel, otsekui midagi poleks juhtunud, endale templis ja misjonil Päästja võistlusvormi selga tõmmata. ‥ Jumal ei lase end pilgata. ‥
Issand on märgistanud väärilisuse piirjooned nende jaoks, keda on kutsutud koos Temaga selles töös kaasa lööma. Ükski misjonär ei saa kutsuda teisi parandama meelt seksuaalsetest üleastumistest, labasest kõnepruugist ega pornograafia vaatamisest, kui ta ise pole nendest samadest asjadest meelt parandanud! ‥ Vaim pole teiega ja kui te püüate neid sõnu lausuda, jäävad need teile kurku kinni. Te ei saa rännata mööda „keelatud radu”, nii nagu Lehhi nende kohta ütles [1Ne 8:28], ja loota juhatada teisi „kitsale ja ahtale teerajale” [2Ne 31:18] – see pole võimalik.” (Meid on värvatud. – 2011. a sügisene üldkonverents)
Selleks, et aidata õpilastel mõista, mida nad saavad praegu teha, et olla misjonil teenimiseks puhtad, paluge ühel õpilasel lugeda ette ka vanem Hollandi kutse meelt parandada:
Kujutis
Vanem Jeffrey R. Holland
„Ükskõik kes te olete ja mida te olete teinud – te võite andeks saada. Igaüks teist ‥ saab jätta seljataha kõik üleastumised, mille kallal te vaeva näete. See on andestuse ime, Issanda Jeesuse Kristuse lepituse ime. Kuid te ei saa seda teha aktiivselt evangeeliumile pühendumata ja vajadusel meelt parandamata. Ma palun teil ‥ olla aktiivsed ja puhtad. Ja kui vaja, siis ma palun teil saada aktiivseks ja saada puhtaks.” (Meid on värvatud. – 2011. a sügisene üldkonverents)
Selgitage, et kuigi Edward Partridge oli enne selle ilmutuse saamist juba ristitud, ei olnud ta veel saanud Püha Vaimu andi. Paluge õpilastel lugeda läbi Õpetus ja Lepingud 36:2–3, et leida, mida Issand Edwardile Püha Vaimu annist rääkis. Innustage õpilasi rääkima, mida nad leidsid.
Miks vajavad misjonärid selle kohaselt, mida Issanda Edward Partridge’ile ütles, Püha Vaimu oma kaaslasena?
Mida õpetab Püha Vaim 2. salmi kohaselt Edward Partridge’ile? Mida tähendab teie arvates õppida „kuningriigi rahutoovaid asju”? (Selleks, et aidata õpilastel sellele küsimusele vastata, võite lasta neil lugeda salmi ÕL 42:61.)
Võiksite paluda õpilastel jagada kogemusi, mis neil on olnud, kui Püha Vaim on õpetanud neile kuningriigi rahutoovaid asju. (Tuletage õpilastele meelde, et mõned kogemused on neist rääkimiseks liiga pühad või isiklikud.)
Issand annab käsu nende kohta, kes on kutsutud evangeeliumi jutlustama
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Õpetus ja Lepingud 36:4–5, 7. Enne kui õpilane lugemist alustab, juhtige tähelepanu sellele, et Issand räägib Tema „kiriku vanematele” (ÕL 36:7). Paluge teistel teksti jälgida, et leida, millise kohustuse andis Issand preesterluse hoidjatele.
Millise kohustuse andis Issand preesterluse hoidjatele? (Kui õpilased on rääkinud, mida nad leidsid, kirjutage tahvlile järgmine tõde: preesterluse hoidjad on kutsutud jutlustama evangeeliumi.)
Selleks, et aidata õpilastel mõista selle tõe tähtsust ja kuidas see meie päevil toimib, paluge ühel õpilasel lugeda ette järgmised president Thomas S. Monsoni sõnad:
Kujutis
President Thomas S. Monson
„Kordan ‥ seda, mida prohvetid juba ammusest ajast on õpetanud – iga vääriline ja selleks võimeline noor mees peaks valmistuma misjoniks. Misjonitöö on preesterluse kohustus, midagi, mida Issand ootab meilt, kellele Ta nii palju on andnud.” (Taas kohtudes. – 2010. a sügisene üldkonverents)
Mida peavad preesterluse hoidjad salmi Õpetus ja Lepingud 36:5 kohaselt tegema, enne kui neid ametisse pühitsetakse ja evangeeliumi jutlustama saadetakse?
Kuidas saab üks noor mees Issandale näidata, et ta evangeeliumi jutlustamise käsu vastu võtab?
Keda te teate, kes on evangeeliumi jutlustamise käsu vastu võtnud? Kuidas on selle inimese eeskuju teid mõjutanud?
Soovi korral selgitage, et kuigi põhimisjonil teenimine on preesterluse kohustus, võivad teenida ka noored naised. President Thomas S. Monson on õpetanud:
Kujutis
President Thomas S. Monson
„Mõni sõna teile mu noored õed: kuigi teil ei ole samasugust preesterluse kohustust kui noortel meestel – teenida põhimisjonil –, saate ka teie anda oma hinnalise panuse misjonitöösse ja olete teretulnud teenima.” (Taas kohtudes. – 2010. a sügisene üldkonverents)
Paluge õpilastel lugeda Õpetus ja Lepingud 36:6 ning leida põhiline sõnum, mida Issand oma misjonäridel õpetada käsib. Selleks, et aidata õpilastel mõista fraasi „riideid, mis on määrdunud lihaga”, selgitage, et muistses Iisraelis põletati ära haigusega saastunud riided, et haiguse levikut takistada. Selles salmis võrdleb Issand tõbe patuga ja käsib meil hoiduda kõigest patusse puutuvast. (Vt Bruce R. McConkie. Doctrinal New Testament Commentary, 3 kd, 1965–1973, 3. kd, lk 428.)
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Õpetus ja Lepingud 36:7. Paluge õpilastel teksti jälgida ja leida, kuidas peaksid preesterluse hoidjad oma kutse vastu võtma.
Kuidas saab preesterluse hoidja oma kutse „vastu võtta pühendunud südamega”? (Võimalikud vastused: nad on oma kutses pühendunud ning teenivad siiralt ja väärikalt.)
Kui olete põhimisjonil teeninud, võiksite jagada oma kogemust evangeeliumi jutlustamise kutse vastuvõtmisest.
Selgitage, et samal ajal kui Sidney Rigdon ja Edward Partridge tutvusid Ohio osariigis Kirikuga, suurenes pühade tagakiusamine New Yorgi osariigis. Tuli ette ähvardusi, kus lubati minna Kiriku juhtide elu kallale, ja nende vaenlased kohtusid salaja, et kavandada nende hävitamist (vt ÕL 38:13, 28–29). 1830. aasta detsembri lõpus, mõni nädal enne seda, kui Sidney Rigdon ja Edward Partridge saabusid New Yorgi osariiki, sai prohvet Joseph Smith ilmutuse, milles Issand käskis pühadel põgeneda oma vaenlaste eest ja minna Ohio osariiki.
Paluge kolmel õpilasel kordamööda ette lugeda Õpetus ja Lepingud 37:2–4. Paluge õpilastel teksti jälgida ja tähele panna, milliseid ettevalmistusi Issand tahtis, et Joseph enne Ohiosse minemist teeks. Innustage õpilasi rääkima, mida nad leidsid.
Miks käskis Issand Joseph Smithil Colesville’i pühade juurde minna?
Milliseid põhimõtteid me võime nendest salmidest palve kohta õppida? (Õpilased võivad kasutada erinevat sõnastust, kuid veenduge, et nad toovad välja järgmised põhimõtted: kui me palvetame usus, siis Issand vastab meie palvetele. Sageli vastab Issand meie palvetele teiste inimeste kaudu.)
Millal on teine inimene olnud vastuseks teie palvetele?
Kui Vaim Teid õhutab, tunnistage lõpetuseks õppetunnis arutatud õpetustest ja põhimõtetest. Innustage õpilasi tegutsema selle ajel, mida nad neid ilmutusi uurides tundsid.
Oktoobris 1830 kuulis Edward Partridge esimest korda taastatud evangeeliumist, kui laamanlaste juurde saadetud misjonärid, kes olid teel Missouri osariiki, Ohio osariigis Kirtlandis peatusid (vt ÕL 28:8; 32:2–3). Siiski sai ta ristitud umbes kaks kuud hiljem. Prohveti ema Lucy Mack Smith kirjutas Edward Partridge’i otsuse kohta saada ristitud järgmist: „Sama aasta (1830) detsembris pidas Joseph meie kodus koosolekut. Kui ta jutlustas, sisenesid Sidney Rigdon ja Edward Partridge ning istusid teiste sekka. Kui Joseph jutluse lõpetas, andis ta kõigile, kes soovisid midagi öelda, võimaluse kõnelda. Seepeale tõusis härra Partridge püsti ja teatas, et ta oli olnud Manchesteris, et koguda lisainfot meie jutlustatud õpetuse kohta, kuid kuna ta meid ei leidnud, uuris ta veidi meie naabritelt, millised me oleme, mille peale nad vastasid, et olime laitmatud, kuni Joseph pettis meid [neid] seoses Mormoni Raamatuga. Ta ütles samuti, et ta kõndis mööda meie talust ja pani tähele, et seal on kõik heas korras ja hästi majandatud ning olles näinud, mida me olime pidanud usu pärast ohverdama ning kuulnud, et meie tõearmastus ei ole mingis muus osas kahtluse alla seatud, kui vaid usu osas, uskus ta meie tunnistusi ja oli valmis saama ristitud – „Kui”, ütles ta, „vend Joseph mind ristib”.” (History of Joseph Smith by His Mother, toim. Preston Nibley, 1958, lk 191–192) Joseph Smith ristis Edward Partridge’i 11. detsembril 1830. aastal.
Hiljem sai Edward Partridge’ist Kiriku esimene piiskop ja ta kannatas Missouri osariigis suure tagakiusamise all. Ta suri Kiriku ustava liikmena 1840. aastal Illinoisi osariigis Nauvoos, olles 47-aastane. (Vt lisainfot Edward Partridge’i kohta: ÕL 36:1–7; 41:9–11; 42:10; 50:39; 51:1–4, 18; 52:24; 57:7; 58:14–16, 24–25, 61–62; 60:10; 64:17; 124:19; vt ka „Church History in the Fulness of Times Student Manual”, 2. vlj, Church Educational System manual, 2003, lk 82; „Doctrine and Covenants Student Manual”, 2. vlj, Church Educational System manual, 2001, lk 72.)
„Sageli küsitakse: kas iga noor mees peaks teenima misjonil? Issand on sellele küsimusele vastuse andnud. See on „jah”. Iga noor mees peaks teenima misjonil.
Kuigi iga noor mees peaks teenima misjonil, saame me aru, et iga noor mees ei ole füüsiliselt, emotsionaalselt või kõlbeliselt selleks valmis. Selle tulemusel võib mõni misjonil teenimise võimalusest ilma jääda. Kuid kõik peaksid minekuks valmistuma, et olla väärilised Issandat teenima.” (Our Commission to Take the Gospel to All the World. – Ensign, mai 1984, lk 45)
President Spencer W. Kimball on õpetanud:
Kujutis
President Spencer W. Kimball
„Sageli küsitakse, kas misjon on sunduslik? Ja vastus on muidugi mitte. Igaühele on antud vaba valik. Küsitakse: kas iga noor mees peaks teenima misjonil? Ja Kiriku sisukoht on: „Jah!” ja Issanda vastus on: „Jah!” Seda vastust täpsustades ütleme: tõepoolest, iga meessoost Kiriku liige peaks teenima misjonil, samamoodi, nagu ta peaks maksma kümnist, nagu ta peaks käima oma koosolekutel, nagu ta peaks hoidma oma elu puhtana maailma inetusest ja planeerima selestilist abielu Issanda templis.” (Planning for a Full and Abundant Life. – Ensign, mai 1974, lk 87)
Issand on käskinud kõigil Tema Kiriku liikmetel jagada evangeeliumi. Mõned naised võtavad selle käsu omaks, teenides põhimisjonil, kuigi neil ei ole samasugust kohustust seda teha, kui noortel meestel.
President Ezra Taft Benson on öelnud:
Kujutis
President Ezra Taft Benson
„Noored naised, pidage meeles, ka teil võib olla võimalus teenida põhimisjonil. ‥ Mõned meie parimatest misjonäridest on noored õed.” (To the Young Women of the Church. – Ensign, nov 1986, lk 83)
President Gordon B. Hinckley on õpetanud:
Kujutis
President Gordon B. Hinckley
„Me vajame noori naisi. Nad teevad imetlusväärset tööd. Nad saavad sisse kodudesse, mille uksed on vanematele suletud.
‥ Esimene Presidentkond ja Kaheteistkümne nõukogu on ühel meelel, öeldes meie noortele õdedele, et neil ei ole kohustust minna misjonile. Ma loodan, et saan kedagi solvamata öelda, mida mul öelda on. Noored naised ei peaks tundma, et neil on samasugune kohustus kui noortel meestel. Mõni neist tahab väga misjonile minna. Kui nii, peaksid nad oma piiskopi ja ka vanematega nõu pidama.” (Some Thoughts on Temples, Retention of Converts, and Missionary Service. – Ensign, nov 1997, lk 52)
Sõna „pöörane” tähendab midagi ohjeldamatut ja midagi, millega on raske hakkama saada. Seepärast on pöörased inimesed taltsutamatud, mässumeelsed inimesed, kelle elu ei ole pöördunud Issanda poole. President Joseph Fielding Smith ütles viidates neile viimsetele aegadele: „See on pöörane sugupõlv, vaimses pimeduses kõndimas” (Church History and Modern Revelation, 2 kd, 1953, 1. kd, lk 163). Sama väljendit kasutatakse salmis Apostlite teod 2:40. (Vt ka: Doctrine and Covenants Student Manual, 2. vlj, Church Educational System manual, 2001, lk 73.)
Õpetus ja Lepingud 36:6. Mida tähendab „tulge välja tulest, vihates isegi riideid, mis on määrdunud lihaga”?
Viidates salmile Juuda 1:23, kus on kirjas Issanda sõnad, mis on sarnased sõnadele salmis Õpetus ja Lepingud 36:6, on vanem Bruce R. McConkie Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist kirjutanud: „Selleks, et vältida muistses Iisraelis haiguse levikut, hävitati nakkushaigustega saastunud riided põletamise teel. (3Ms 13:47–59; 15:4–17) Ja nõndasamuti on patuga Kirikus. Pühad peaksid vältima vähimatki kontakti sellega, isegi patustajate riided tuleks põletada tules, mis tähendab, et kõike, mis on olnud reostatud pahelisusega, tuleb vältida. Ja samuti on see nii nendega, kes on endiselt maailmas, kuid on kutsutud ühinema kuningriigiga.” (Doctrinal New Testament Commentary, 3. vlj, 1965–1973, 3. kd, lk 428) (Vt ka: Doctrine and Covenants Student Manual, 2. vlj, Church Educational System manual, 2001, lk 73.)
Salmis Õpetus ja Lepingud 37:1 viidatakse Joseph Smithi piiblitõlkele. Prohvet Joseph oli lõpetanud Mormoni Raamatu tõlkimise. Ja kuigi tema töö Piibli tõlkimisel oli väga tähtis, sai tähtsamaks vajadus „vaenlase tõttu” Ohio osariiki kolida (ÕL 37:1). Hiljem jätkas ta Piibli tõlkimist Ohio osariigis. (Vt ka: Doctrine and Covenants Student Manual, 2. vlj, Church Educational System manual, 2001, lk 74.)
Oliver Cowdery oli olnud misjonil alates 1830. aasta oktoobri keskpaigast (vt ÕL 30:5–6; 32:2). Seekordne misjon viis ta koos kaaslastega üle 2200 kilomeetri pikkusele teekonnale läbi New Yorgi, Indiana, Illinoisi ja Ohio osariikide Missouri osariiki, kus nad pidid jutlustama Ameerika põliselanikele, kes elasid Missouri läänepiiril, ja tähistama ära koha, kuhu ehitatakse tempel ja Uus Jeruusalemm (vt: Covenant of Oliver Cowdery and Others, 17 October 1830. – Documents, Volume 1: July 1828–June 1831, 1. kd dokumentide seeriast „The Joseph Smith Papers”, 2013, lk 202–205). Pühadel kästi kolida Ohio osariiki ja oodata Oliver Cowdery tagasipöördumist. Kolimine Ohiosse oli ettevalmistuseks Siioni rajamisega seotud täiendavate juhiste saamiseks (vt ÕL 38:31–33). Oliver Cowdery ei tulnud tagasi, kuid lõpuks saatis ta enda asemel Parley P. Pratti. (Vt ka: Doctrine and Covenants Student Manual, 2. vlj, Church Educational System manual, 2001, lk 74.)