1832. aasta novembri lõpus kolisid mõned pühad Siionisse, kuid nad ei olnud pühitsenud oma vara, nagu Issand oli käskinud. Kuna nad ei olnud oma vara pühitsenud, ei olnud nad saanud oma pärisosa Kirikus kehtestatud korra kohaselt. Prohvet Joseph Smith rääkis oma inspireeritud kirjas 27. novembril 1832 sellest teemast William W. Phelpsile. Selle kirja lõik on ära toodud Õpetuse ja Lepingute 85. osas. Hiljem, 6. detsembril 1832, sai Joseph Smith Õpetuse ja Lepingute 86. osas kirjas oleva ilmutuse, kui ta töötas inspireeritud piiblitõlke kallal. Selles ilmutuses anti lisaselgitusi tähendamissõna kohta nisust ja umbrohust ning preesterluse rolli kohta Issanda aitamisel, et õigemeelsed viimsel ajal kokku koguda.
Issanda asjur peab Jumala rahva kohta ülestähendust pidama
Paluge õpilastel kujutada ette, et nad on just valitud spordivõistkonna põhikoosseisu. (Võiksite nimetada teie kultuurile omase meeskonnaspordiala ja selle alaga tegeleva populaarse võistkonna.) Olles mõni päev selles võistkonnas mänginud, märkavad nad, et üks mängija on väga isekas, mõni võistkonnaliige ei täida talle määratud positsioonil mängides oma ülesandeid ning teised ignoreerivad treenerit.
Miks võib olla sellel võistkonnal raske võita? Mida tuleks muuta, et võistkond võiks paremini mängida?
Selgitage, et samasugune olukord hakkas tekkima 1832. aastal, kui Missourisse saabus järjest rohkem pühasid. Varasemates ilmutustes oli kindlaks määratud, et Issanda seaduste kohaselt ja preesterluse juhtimisel ehitatakse Missouri osariiki Jacksoni maakonda Siioni linn. Nende seaduste järgi ei saanud Kiriku liikmed minna Siionisse enne, kui olid saanud Kiriku juhtidelt selleks tõendi. Kohale jõudes pidid nad pühitsema kogu oma raha ja vara Kirikule ning saama piiskopilt pärisosa. Lisaks pidid nad kinni pidama kõigist Jumala käskudest. (Vt ÕL 64:34–35; 72:15–19, 24–26.)
Selleks, et aidata õpilastel mõista Õpetuse ja Lepingute 85. osas kirjas oleva ilmutuse konteksti, selgitage, et paljud Missouri pühad elasid kooskõlas Issanda seadustega, mis Ta oli Siioni ehitamiseks andnud. Mõni Kiriku liige aga ei kuuletunud Issanda käsule pühitseda oma vara ja läks Siionisse, ilma et oleks oma juhtidelt tõendit saanud. Seepärast ei saanud nad oma pärisosa.
Miks võis Siioni linna rajamine selles olukorras raske olla?
Selgitage, et Joseph Smith saatis nende raskuste kohta kirja Kiriku juhile Missouris William W. Phelpsile, kes elas tol ajal Independence’is (vt Õpetuse ja Lepingute 85. osa päist).
Selgitage, et prohveti kirjas olid juhised Issanda asjurile, John Whitmerile, kes elas Missouris. Paluge ühel õpilasel lugeda ette Õpetus ja Lepingud 85:1–2. Paluge teistel teksti jälgida, et leida, mida käskis Issand Kiriku asjuril Missouris teha.
Mida kästi asjuril üles kirjutada?
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Õpetus ja Lepingud 85:3–5. Paluge õpilastel teksti jälgida ja leida, kelle kohta ütles Issand, et nende nimesid ei peaks Kiriku ülestähendustesse kirja panema.
Milliste inimeste nimesid ei peaks Kiriku ülestähendustesse kirja panema?
Selgitage, et samamoodi nagu Joseph Smithi päevil, peetakse Kiriku ülestähendusi ka tänapäeval. Selle üheks põhjuseks on pidada ülestähendust ustavate liikmete nimede ja nende tegude kohta.
Mida me peaksime tegema, et meie nimed pandaks kirja kui Kiriku ustavate liikmete nimed?
Kui õpilased on vastanud, kirjutage tahvlile tõde: kui me elame Jumala seaduse järgi, kantakse meie kui ustavate liikmete nimed Kiriku ülestähendustesse. Selgitage, et ustavate teod, mis on maa peal kirja pandud, on kirja pandud ka taevas niinimetatud eluraamatusse (vt ÕL 128:6–7). Paluge õpilastel vaadata üle salmid Õpetus ja Lepingud 85:5, 9, 11 ning tuua välja, milliste teiste nimedega kutsutakse ülestähendust, mida maa peal ustavate kohta peetakse. Paluge neil rääkida, mida nad leidsid.
Selleks, et aidata õpilastel tunda, kui tähtis on tõde, mille Te tahvlile kirjutasite, paluge neil kujutada ette, et neil on plaanis osaleda prestiižsel üritusel. Küsige, kuidas nad ennast tunneksid, kui jõuaksid üritusele kohale, kuid neid ei lastaks sisse, kuna nende nime pole külaliste nimekirjas.
Paluge õpilastel lugeda läbi Õpetus ja Lepingud 85:9–11 ja kujutada ette, mis tunne oleks, kui nende nime poleks Issanda meelespidamise raamatus.
Mida tähendab teie arvates, et need, kelle nime pole kirjas, „ei leia ‥ mingit pärisosa” pühade seas? (Nad ei saa ustavatele antavaid õnnistusi.)
Mis võib 11. salmi kohaselt olla põhjuseks, et Kiriku liikmed lasevad oma nimed Jumala seaduse raamatust eemaldada?
Kuidas te võtaksite kokku, mida olete õppinud sellest, kui tähtis on, et teie nimi oleks kirja pandud kui Kiriku ustava liikme nimi?
Tunnistage, et ülestähendusi peetakse nii maa peal kui ka taevas. Me kõik saame ülestähenduse oma tegudest ja ustavusest Jumala seaduste järgi elamise kohta. Paluge õpilastel mõtiskleda, kuidas nad suhtuvad Jumala seadustesse ja kui kuulekad nad on.
Issand selgitab tähendamissõna nisust ja umbrohust
Paluge enne tundi ühel õpilasel lugeda läbi Matteuse 13:24–30 ja valmistuda tegema klassile kokkuvõtte tähendamissõna kohta nisust ja põllulustest (umbrohust). Kirjutage tahvlile sõnad: nisu, põlluluste (umbrohi), põld, lõikus, seemne külvajad, vaenlane.
Kui väljavalitud õpilane kokkuvõtte lõpetab, küsige klassilt:
Mida sümboliseerivad nisu ja põlluluste (umbrohi)? (Nisu sümboliseerib õigemeelseid, põlluluste (umbrohi) pahelisi [vt Mt 13:38].)
Miks tahtis mees tähendamissõnas oodata, enne kui põlluluste välja tõmbab?
Kujutis
nisu ja umbrohi
Näidake pilti nisust ja põllulustest või joonistage need tahvlile. Selgitage, et põlluluste on mürgine umbrohi. Nisu ja põlluluste on võrsudes peaaegu ühesugused, kuid küpsedes saab neid eristada. Kui lõikaja oleks tõmmanud põlluluste välja enne, kui nisu ja põlluluste olid küpsenud, oleks ta tõenäoliselt hävitanud ka palju nisu.
Paluge paaril õpilasel lugeda kordamööda ette Õpetus ja Lepingud 86:1–6. Paluge õpilastel teksti jälgida, et leida, mida tähendab põld, seemne külvajad ja vaenlane. Paluge õpilastel rääkida, mida nad leidsid.
Kuidas te võtaksite Issanda antud sümbolite selgituste kohaselt kokku selle tähendamissõna tähenduse?
Selgitage, et selle ilmutuse saamise ajal vaatas Joseph Smith läbi ja redigeeris inspireeritud piiblitõlget (Joseph Smithi tõlge). Õpetuse ja Lepingute 86. osas ära toodud ilmutus laiendab salmides Matteuse 13:24–30 kirjasolevat tähendamissõna. Näiteks õpime me Õpetuse ja Lepingute 86. osast, et seemne külvajad selles tähendamissõnas on Päästja apostlid (vt 2. salm) ja et umbrohi „lämmatab nisu ja ajab kiriku kõnnumaale” (3. salm). Samuti õpime, et „viimsetel päevadel” hakkab uus nisu „võrsuma” (4. salm). Umbrohu külvamine võib tähendada usust taganemist ja uue nisu võrsumine taastamist.
Juhtige tähendamissõnas tähelepanu sellele, et majaisand käsib oma teenijatel kõigepealt umbrohu kokku korjata, et see ära põletada, ja siis nisu vihkudesse köita (vt Mt 13:27–30). Paluge õpilastel lugeda läbi Õpetus ja Lepingud 86:7, et leida arusaamu, mida selles ilmutuses antakse, mis selgitavad kokkukogumise järjekorda.
Mida me 7. salmist kokkukogumise järjekorra kohta õpime?
Mida see õpetab selle kohta, mis juhtub õigemeelsete ja pahelistega viimsetel päevadel? (Õpilased peaksid tundma ära õpetuse: Issand kogub õigemeelsed viimsetel päevadel kokku ja seejärel hävitab pahelised oma teisel tulemisel.)
Näidake pilti „Misjonärid: vanemad” ja „Misjonärid: õed” (Evangeeliumi kunstiraamat, 2009, nr 109, 110; vt ka LDS.org).
Kujutis
misjonärid: vanemad
Kujutis
misjonärid: õed
Kuidas on need pildid seotud tähendamissõnaga nisust ja umbrohust? (Aidake õpilastel näha, et me saame aidata õigemeelseid kokku koguda, jagades teistega evangeeliumi.)
Selgitage, et kui peame meeles, et Issanda Kiriku liikmetena on meid mitmel moel õnnistatud, võib see suurendada meie soovi jagada neid õnnistusi ka teistega. Paluge ühel õpilasel lugeda ette Õpetus ja Lepingud 86:8–10. Paluge õpilastel teksti jälgida ja leida viise, kuidas meid on Issanda Kiriku liikmetena õnnistatud.
Kuidas on meid salmide 8–10 kohaselt Issanda Kiriku liikmetena õnnistatud?
Juhtige 9. salmis tähelepanu fraasile „teie olete seaduslikud pärijad”. Selgitage, et see tähendab, et Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku liikmed on osa Jumala lepingust, mille Ta tegi Aabrahamiga. Aabrahamile lubati seeläbi, et tema järeltulijad naudivad preesterluse õnnistusi ja jagavad neid teistega (vt Aabr 2:9–11).
Kuidas on teid preesterluse kaudu õnnistatud?
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Õpetus ja Lepingud 86:11 ning teistel välja tuua, kuidas me peame teisi aitama. Paluge õpilastel rääkida, mida nad leidsid. Kirjutage tahvlile põhimõte: me saame tuua teistele päästet, aidates neil saada preesterluse õnnistusi.
Paluge õpilastel jagada kogemusi, mil nad on olnud kellelegi teisele õigemeelseks eeskujuks või aidanud teisel inimesel preesterluse õnnistusi saada.
Viidet vägevale ja võimsale (vt ÕL 85:7), kes peab seadma korda Jumala koja, ja viidet inimesele, „kes sirutab oma käe, et panna see Jumala laeka külge” (ÕL 85:8) on paljud usust taganenud kasutanud Kirikust eemalelangemise õigustuseks. Nad väidavad, et paljud Kiriku presidendid on kaotanud Jumala soosingu ja on kõrvale heidetud, ning et nemad, usust taganenud, on see vägev ja võimas, kelle Jumal on kutsunud asju korda seadma. Sellised väited on vastuolus pühakirjade tähendusega. 1905. aastal avaldatud ametlikus avalduses arutas Esimene Presidentkond (Joseph F. Smith, John R. Winder ja Anthon H. Lund) salmides Õpetus ja Lepingud 85:7–8 kirjas oleva ilmutuse esile kutsunud olukorda ja seda, kellele need kaks fraasi viitavad:
„Kõigepealt tuleb täheldada, et kogu selle kirja sisu [prohveti kiri William W. Phelpsile], nagu ka osa sellest, mis tunnistati pärastpoole ilmutuseks, käib Kiriku asjade kohta Missouri osariigis, pühade kogunemise kohta sellele maale ning pärisosa saamise kohta pühitsemise seaduse all ja majapidajaameti järgi; ning eriti käsitleb prohvet küsimust, mis peab saama neist, kes ei saa piiskopi korraldusel või temalt saadud seadusliku dokumendi alusel oma pärisosa. ‥
Piiskop Partridge oli üks vendadest, kes – olles ülimalt vääriline mees, üks, keda Issand armastas ja keda prohvet kirjeldas kui „vagaduse etaloni” ja „Issanda suurmeest” – pidas end aeg-ajalt neil alguspäevil prohveti vastaseks ja püüdis teda tema Kiriku asjade juhtimises parandada, ehk teisisõnu „siruta[s] oma käe, et panna see Jumala laeka külge”. ‥
William W. Phelpsile 27. novembril 1832 saadetud kirjast võetud ilmutuse sõnad pandi kirja olukorras, mil Siioni – Missouri osariigi Jacksoni maakonna – vendade seas võtsid võimust vastuhakk, kadetsemine, uhkus ja kõvasüdamelisus, mis kõik leidis aset piiskop Partridge’i osalusel. „Mees, kes oli Jumala poolt kutsutud ja määratud” „jaga[ma] pühadele nende pärisosad” – Edward Partridge – ei toiminud tollal nagu kord ette nägi, jättes täitmata oma kohustused ja „siruta[des] oma käe, et panna see Jumala laeka külge”; seetõttu hoiatati teda Jumala läheneva kohtumõistmise eest ning ennustati, et Jumal saadab tema asemele kellegi teise, „ühe vägeva ja võimsa”, kes saab tema piiskopiameti – kellegi, kellel lasub selle kõrge ameti vaim ja vägi, tänu millele saab ta väge „korda sea[da] Jumala koda ja korralda[da] maatükkide kaupa ‥ pühade pärisosi”; teisisõnu kellegi, kes teeb tööd, mida oli määratud tegema piiskop Edward Partridge, kes sellega toime ei tulnud. ‥
Ja kuna piiskop Edward Partridge sai kahtlemata meeleparanduse, ohverduste ja kannatuste kaudu leevendust teda ähvardanud kohtuotsusele, et ta „langeb surmanoole läbi nagu puu, mida on löödud ereda välgunoolega”, siis tarvidust saata tema ametit täitma kellegi teise – „ühe vägeva ja võimsa, ‥ korda seadma Jumala koda ja korraldama maatükkide kaupa ‥ pühade pärisosi” – võib pidada samuti möödanikuks ja kogu juhtumit seoses selle prohvetliku kuulutusega lõppenuks.” (James R. Clark. Messages of the First Presidency of The Church of Jesus Christ of Latter-day Saints, 6 kd, 1965–1975, 4. kd, lk 112, 113, 115, 117; vt ka Doctrine and Covenants Student Manual, 2. vlj [Church Educational System manual, 2001], lk 186–187)
Fraas „panna [oma käsi] Jumala laeka külge” viitab „vahejuhtumile kuningas Taaveti valitsemise ajal muistses Iisraelis. Vilistid olid lahingus röövinud seaduselaeka, kuid tõid selle tagasi, kui neid tabasid nuhtlused (vt 1Sm 4–6). Hiljem viisid Taavet ja tema rahvas seaduselaeka Jeruusalemma härjavankril, mida juhtisid Ussa ja Ahjo. „Aga kui nad jõudsid Naakoni rehealuse juurde, pani Ussa oma käe Jumala laeka külge ja haaras sellest kinni, sest veised tahtsid ümber ajada. Siis Jehoova viha süttis põlema Ussa vastu ning Jumal lõi tema eksimuse pärast sinna maha ja ta suri seal Jumala laeka juures.” (2Sm 6:6–7; vt s-d 1–11). Laegas oli Jumala kohaloleku sümbol, Tema hiilgus ja ausära. Kui laegas esimest korda Iisraelile anti, pandi see kogudusetelgis pühamast pühamasse kohta ja isegi preester ei tohtinud sellele läheneda. Üksnes ülempreester, Kristuse asemik, võis sellele läheneda ja alles pärast seda, kui oli läbinud üksikasjaliku isikliku puhastusrituaali ja oma pattude lepitamise. ‥
Kui head Ussa kavatsused ka polnud, lähenes ta sellele lihtsalt, millele tuli läheneda range korra kohaselt. Ta ei uskunud Jumala väesse. Ta oletas, et laegas on ohus, unustades, et see oli Jumala, kel on kogu vägi, füüsiline sümbol. Me ei saa arvata, et päästame oma püüdlustega Jumala ja Tema kuningriigi.
Ussa solvang seisnes tõsiasjas, et ta oli puudutanud laegast jumalavallatute tunnetega, kuigi heade kavatsustega, nimelt soovis ta takistada seda veeremast ja vankrilt maha kukkumast. Laeka, jumaliku hiilguse trooni ja nähtamatu Issanda kohalolu nähtava tõendi puudutamine oli püha Jumala ülevuse vastane üleastumine. Ussa oli seetõttu näide kõigist, kes heade kavatsustega, inimlikult rääkides, kuid siiski pühitsemata meelega sekkusid Jumala kuningriigi asjadesse, arvates, et need on ohus ja lootuses need päästa.” (O. V. Gerlach).” (Keil and Delitzsch, Commentary, 2. raamat: Joshua, Judges, Ruth, 1 and 2 Samuel, „Second Book of Samuel”, lk 333.)” (Doctrine and Covenants Student Manual, 2. tr, [Church Educational System manual, 2001], lk 188)
Issand viitas sellele vahejuhtumile tänapäeva ilmutuses, et õpetada põhimõtet, et me ei peaks võtma endale vastutust anda juhiseid („panna [oma käsi] Jumala laeka külge”) oma preesterluse juhtidele või teistele, keda Jumal on kutsunud ja välja valinud (vt ÕL 85:8). Siiski on neid, kes kardavad, et laegas vangub, ja arvavad, et muudavad selle vankumatuks. Mõni Kiriku liige võib näha probleeme ja olla häiritud sellest, kuidas nende juhid või teised neid probleeme lahendavad. Nad võivad tunda, et isegi kui neil pole volitust seda teha, on neil vaja parandada koguduse või isegi Kiriku kurssi. Siiski ei õigusta parimadki kavatsused sellist vahelesegamist Issanda Kirikule.
President David O. McKay on õpetanud:
Kujutis
President David O. McKay
„Meie jaoks on veidi ohtlik minna väljapoole oma vastutusala ja püüda volitust omamata teiste püüdeid juhtida. Teil on meeles Ussa juhtum, kes sirutas välja oma käe, et panna see laeka külge. (Vt 1Aj 13:7–10.) Talle tundus, et kui härjad komistasid, oli õigustatud, et ta sirutab oma käe, et puudutada seda lepingu sümbolit. Tänapäeval me mõtleme, et tema karistus oli väga karm. Olgu sellega, kuidas on, see juhtum sisaldab elulist õppetundi. Vaadakem enda ümber ringi, et näha, kui kiiresti inimene, kel on kiusatus volitust omamata kätt laeka külge panna, vaimselt sureb. Nende hinged muutuvad kibestunuks, nende meeled moonduvad, nende hinnangud ei ole objektiivsed ja nende vaim on masendunud. Selline haletsusväärne seisund on inimesel, kes jätab hooletusse oma enda kohustused, veetes aega teistes vigu otsides.” (Conference Report, april 1936, lk 60)