24. õppetund

Õpetus ja Lepingud 19:1–22

Sissejuhatus

1829. aasta juunis palkas Joseph Smith 3000 USA dollari eest trükkali Egbert B. Grandini trükkima 5000 eksemplari Mormoni Raamatut. Kuid Grandin ei alustanud trükkimist ega ostnud isegi metalltähti, kui tasu töö eest polnud garanteeritud. Õpetuse ja Lepingute 19. osas kirjas olevas ilmutuses, mis anti tõenäoliselt 1829. aasta suvel, käskis Issand Martin Harrisel „[eraldada] osa oma varast [ja maksta] ära võlg, mis sul on lepingust trükkaliga” (ÕL 19:34–35). Pannud osa oma talust panti, garanteeris Martin Harris isiklikult, et trükkimise eest saab tasutud ka juhul, kui Mormoni Raamatu müügist kulusid ei kaeta.

President Joseph Fielding Smith ütles selle ilmutuse ja selle lepitust kajastavate õpetuste kirjelduseks: „Üks tähtsamaid ilmutusi, mis käesoleval evangeeliumi ajajärgul on antud; vaid mõni on sellest tähtsam.” (Church History and Modern Revelation, 2 kd, 1953, 1. kd, lk 85)

Õpetamissoovitused

Õpetus ja Lepingud 19:1–3

Päästja kuulutab, et Ta täitis Isa tahte

Tunni alguses paluge, et õpilased mõtleksid mõnele asjale, mida neil on teha palutud, või mida neilt võidakse millalgi paluda, kuna nad on Kiriku liikmed. Kirjutage nende vastused tahvlile. Seejärel paluge õpilastel vaadata nimekirja tahvlil ja valida välja asjad, mis võivad mõnele tunduda rasked. (Näiteks maksta kümnist, teenida misjonil või teha meeleparandust.)

• Miks võib nende asjade tegemine olla mõne inimese jaoks raske?

Selleks, et aidata õpilastel mõista Õpetuse ja Lepingute 19. osa ajaloolist tausta, lugege ette õppetunni sissejuhatus.

Paluge õpilastel lugeda läbi salmid Õpetus ja Lepingud 19:1–3, et leida Päästja kohta käivad tõed. Paluge õpilastel rääkida, mida nad leidsid. Veenduge, et õpilased toovad arutelu käigus välja järgmised õpetused: Jeesus Kristus täitis oma Isa tahte. Jeesus Kristus mõistab meie üle kohut meie tegude järgi. Joonistage järgmine tabel tahvlile, kasutades neid kahte tõde veergude pealkirjadena. Paluge õpilastel tabel vihikusse või pühakirjapäevikusse joonistada ning see tunni ajal ära täita. Jätke tahvlile piisavalt ruumi, et õppetunni jooksul tabel täita.

Jeesus Kristus täitis Isa tahte.	Jeesus Kristus mõistab meie üle kohut meie tegude järgi.

• Kuidas võis Päästja kohta nende tõdede teadmine aidata Martin Harrisel tunda rahu seoses oma otsusega müüa maha suur osa oma talust?

Õpetus ja Lepingud 19:4–12

Jeesus Kristus selgitab, mis on igavene ja lõputu karistus

Kirjutage tabelis veeru pealkirja „Jeesus Kristus mõistab kohut meie tegude järgi” alla viide Õpetus ja Lepingud 19:4–12. Paluge õpilastel lugeda läbi Õpetus ja Lepingud 19:4, et leida kohtumõistmise kohta käiv tõde, millega peaksime kõik arvestama. Paluge neil rääkida, mida nad leidsid. Õpilased võivad kasutada erinevat sõnastust, kuid veenduge, et nad tunnevad ära tõe: kõik inimesed peavad meelt parandama või kannatama. Paluge ühel õpilasel see õpetus tahvlil viite Õpetus ja Lepingud 19:4–12 alla kirjutada.

Selgitage, et Õpetus ja Lepingud 19:5 sisaldab Päästja selgitust, et Ta ei tühista oma kohtuotsuseid. See tähendab, et need, kes meelt ei paranda, peavad oma pattude eest maksmiseks kannatama. Paluge ühel õpilasel lugeda ette Õpetus ja Lepingud 19:5. Paluge õpilastel teksti jälgida, et panna tähele, kuidas kirjeldas Päästja nende seisundit, kes meelt ei paranda ja kelle peale langevad seetõttu Tema kohtuotsused.

• Milline saab olema nende kogemus, kes meelt ei paranda?

• Kuidas motiveerib salm Õpetus ja Lepingud 19:5 meid meelt parandama?

Kirjutage järgnev fraas tahvlile lause „Kõik inimesed peavad meelt parandama või kannatama” alla: lõputu või igavene karistus.

• Millele te mõtlete, kui kuulete fraasi „lõputu või igavene karistus”?

Paluge õpilastel lugeda läbi Õpetus ja Lepingud 19:6–12, et leida, kuidas määratleb Issand lõputut või igavest karistust. Kui õpilased on vastanud, kustutage tahvlilt sõnad lõputu või igavene ning asendage need sõnaga Jumala.

• Mida te mõtlete kui loete või kuulete fraasi „Jumala karistus”?

Vajadusel selgitage, et pühakirjades ei viita mõisted lõputu karistus ja igavene karistus aja pikkusele, mil inimestel tuleb oma pattude pärast kannatada. Päästja ütles: „Sest vaata, mina olen lõputu, ja karistus, mis on antud minu käest, on lõputu karistus, sest Lõputu on minu nimi” (ÕL 19:10). Seetõttu, kui Ta viitab lõputule karistusele või igavesele karistusele, räägib Ta karistusest, mida Ta rakendab vastavalt jumalikule seadusele ja õigluse nõuetele.

Õpetus ja Lepingud 19:13–22

Päästja räägib, kuidas Ta patu pärast kannatas

Kirjutage tabelis pealkirja „Jeesus Kristus mõistab kohut meie tegude järgi” alla viide Õpetus ja Lepingud 19:13–17. Selgitage, et salmides 13–17 on kirjas hoiatus Kiriku liikmetele. Paluge õpilastel lugeda läbi Õpetus ja Lepingud 19:13–17, et leida, millised tagajärjed ootavad neid, kes otsustavad, et ei paranda meelt.

• Mis juhtub nendega, kes oma pattudest meelt ei paranda? (Õpilased peaksid tooma välja põhimõtte: need, kes otsustavad, et ei paranda meelt, kannatavad, et kanda karistust oma pattude eest. Kirjutage see tõde tahvlil viite Õpetus ja Lepingud 19:13–17 alla.

Kirjutage tabelis pealkirja „Jeesus Kristus mõistab kohut meie tegude järgi” alla viide Õpetus ja Lepingud 19:16–19. Paluge ühel õpilasel lugeda ette Õpetus ja Lepingud 19:16–19. Paluge õpilastel teksti jälgida, et leida, millise põhjuse tõi Päästja välja, miks Ta meie pattude eest kannatas.

• Millise põhjuse tõi Päästja välja selle kohta, miks Ta meie pattude eest kannatas? (Õpilased võivad kasutada erinevat sõnastust, kuid nad peaksid tundma ära õpetuse: Päästja kannatas meie pattude eest, et me võiksime meelt parandada ega peaks kannatama, nagu Tema.)

• Mis teeb nende salmide kohaselt võimalikuks selle, et meie patud andestatakse? (Kui õpilased vastavad, kirjutage tabelis viite Õpetus ja Lepingud 19:16–19 alla: Jeesuse Kristuse kannatus ja Tema lepitav veri rahuldas õigluse nõuded. Seetõttu saab neile, kes meelt parandavad, osaks halastus.)

• Kuidas mõjutab täna senini välja toodud tõdede teadmine teie otsust meelt parandada?

Selleks, et aidata õpilastel mõista valikuid, mis meil kõigil tuleb teha – kas meelt parandada või kannatada, et kanda karistust oma pattude eest –, paluge ühel õpilasel lugeda ette Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi vanema Neal A. Maxwelli sõnad:

„Lõpuks tuleb meil valida kas Kristuse eluviis või Tema kannatamisviis! Me peame kas „kannatama just nagu mina” (ÕL 19:16–17) või võitma, „nagu [Temagi on] ‥ võitnud” (Ilm 3:21).” (Overcome ‥ Even As I Also Overcame. – Ensign, mai 1987, lk 72)

Kirjutage tabelis pealkirja „Jeesus Kristus täitis Isa tahte” alla viide Õpetus ja Lepingud 19:15, 18–19.

Selgitage, et enamiku ülestähendusi Jeesuse Kristuse kannatuste kohta on teinud Tema asemel keegi teine (vt Mt 26:36–39; Lk 22:39–44). Õpetuse ja Lepingute 19. osas on kirjas Päästja enda aruanne Tema kannatuste kohta. Paluge õpilastel lugeda läbi Õpetus ja Lepingud 19:15, 18–19, et leida, kuidas kirjeldas Päästja kannatusi, mida Ta lepituse käigus koges. Võiksite õpilastele soovitada, et nad leitu ära märgiksid. Kirjutage õpilaste vastused tahvlile viite Õpetus ja Lepingud 19:15, 18–19 alla. Lõplik tabel näeb välja järgmine:

Jeesus Kristus täitis Isa tahte.	Jeesus Kristus mõistab meie üle kohut meie tegude järgi.
ÕL 19:15, 18–19 Päästja kannatus oli kibe, terav ja raske kanda. Päästja kannatus pani Ta valust värisema ja veritsema igast poorist. Jeesus Kristus kannatas nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Päästja palvetas, et Teda säästetaks kibeda karika joomisest. Päästja täitis Isa tahte ja „[Ta] lõpetas oma ettevalmistused inimlaste heaks” (ÕL 19:19).	ÕL 19:4–12 Kõik inimesed peavad meelt parandama või kannatama. Jumala karistus ÕL 19:13–17 Need, kes otsustavad, et ei paranda meelt, kannatavad, et kanda karistust oma pattude eest. ÕL 19:16–19 Jeesuse Kristuse kannatus ja Tema lepitav veri rahuldavad õigluse nõuded. Seetõttu saab neile, kes meelt parandavad, osaks halastus.

• Mida te arvate sellest, et Päästja kandis karistust teie pattude eest?

• Kuidas oleks võinud teadmine Päästja kannatustest aidata Martin Harrist, kui ta mõtles asjadele nagu käsikirja 116 lehekülje kaotamine või osast oma varast loobumine, et rahastada Mormoni Raamatu trükkimist?

• Millal on teadmine Päästja lepitusest aidanud teil millegi raskega silmitsi seista? (Tuletage õpilastele meelde, et mõned kogemused on neist rääkimiseks liiga pühad või isiklikud.)

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Õpetus ja Lepingud 19:20. Paluge õpilastel teksti jälgida, et leida fraasid, mis viitavad ajale, mil Martin Harris oma pattude pärast kannatas.

• Mida te arvate, miks viib Vaimu eemaldumine kannatamiseni?

Paluge õpilastel lugeda läbi Õpetus ja Lepingud 19:13, 15, 20, et leida, milline käsk antakse igas salmis ja millised hoiatused salmides 15 ja 20.

• Kuidas on see tõendiks Issanda armastusest, kui Ta käsib meil meelt parandada?

Paluge õpilastel vihikusse või pühakirjapäevikusse kirja panna oma tunnistus ühe õpetuse või põhimõtte kohta, mida nad salmidest Õpetus ja Lepingud 19:1–22 õppisid.

Kommentaarid ja taustinfo

Õpetuse ja Lepingute 19. osa päis. „Jumala ja mitte inimese käsk Martin Harrisele”

1830. aasta märtsis, mitu kuud pärast seda, kui Joseph Smith sai tõenäoliselt ilmutuse, mis on kirjas Õpetuse ja Lepingute 19. osas, oli Joseph Knight vanem tunnistajaks Joseph Smithi ja Martin Harrise mõttevahetusele seoses Mormoni Raamatu müügiga:

„„Raamatud ei osteta, sest keegi ei taha neid.[”] Joseph ütles: „Ma arvan, et neid ostetakse hästi.” Tema ütles: „Ma tahan käsku [või ilmutust Issandalt].” „Miks,” ütles Joseph, „täida, mida oled saanud.” „Aga,” ütles ta, „mul peab olema käsk.” ‥ Ta nõudis kolm või neli korda, et ta peab saama käsu.” (Dean Jessee. Joseph Knight’s Recollection of Early Mormon History. – BYU Studies, 17. aastakäik, nr 1, 1976, lk 37)

Joseph Smithi juhis „täida, mida oled saanud” näib viitavat ilmutusele Õpetuse ja Lepingute 19. osas, milles Jumal oli juba andnud Martin Harrisele käsu „[anda oma varast] heldelt Mormoni Raamatu trükkimise jaoks” (ÕL 19:26).

Õpetus ja Lepingud 19:2,19. „Olles ‥ lõpetanud tema tahte, kelle oma ma olen”

Vanem Neal A. Maxwell Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on õpetanud, et „oma tahte alistamine on tegelikult ainus unikaalselt isiklik asi, mis meil on Jumala altarile panna. Paljud teised asjad, mida me anname, on tegelikult need, mis Tema on juba meile andnud või laenanud. Kui meie teiega aga lõpuks iseend allutame, lastes omaenda tahtel neelduda Jumala tahtes, alles siis anname me tõepoolest midagi temale. See on ainus omand, mis on tõeliselt meie anda!” (Swallowed Up in the Will of the Father. – Ensign, nov 1995, lk 24)

Vanem Jeffrey R. Holland Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on selgitanud, et Päästja oli alati valmis allutama end Isa tahtele:

„Asi, mida Kristus paistab kõige rohkem soovivat oma missioonist rõhutada, rohkem kui isiklikke voorusi ja suurepäraseid jutlusi ning isegi rohkem kui tervendamist, on see, et Ta allutas oma tahte Isa tahtele.” (Therefore, What? – KHS-i usuõpetajatele 8. aug 2000 peetud kõnest, lk 8, LDS.org)

Õpetus ja Lepingud 19:6, 11–12. „Lõputu piin” ja „igavene karistus”

President J. Reuben Clark Esimesest Presidentkonnast on avardanud arusaamu seoses „Jumala karistusega”:

„Kui Issand tuleb andma meile meie tasu ‥ ja meie karistust, tunnen ma, et siis annab [Päästja] vähima karistuse, mis on meie üleastumise puhul õigustatud. Usun, et tema õiglus hõlmab kogu Tema piiritut armastust, õnnistusi, halastust, headust ja arusaamist. ‥

Ja teisest küljest usun, et kui asi puutub tasude andmisesse meie hea käitumise eest, annab ta meile maksimumi, mis on võimalik anda, võttes arvesse meie tehtud süütegu.” (As Ye Sow ‥ . – Brigham Young University Speeches of the Year, 3. mai 1955, lk 7)

President Joseph Fielding Smith on selgitanud lõputu piina ja igavese karistuse tähendust:

„Me õpime Õpetusest ja Lepingutest, et igavene karistus või lõputu karistus ei tähenda, et süüdimõistetud inimene kannab seda karistust igavesti. ‥ Kui inimene kannab karistust oma eksimuste eest ja alandlikult meelt parandab, võttes vastu evangeeliumi, tuleb ta vangimajast välja ja talle määratakse tema väärilisuse ja teenete järgi teatud hiilguse tase.” (Doctrines of Salvation, koost Bruce R. McConkie, 3 kd, 1954–1956, 2. kd, lk 160)

Vanem James E. Talmage Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on andnud täiendavaid arusaamu igavese karistuse tähenduse kohta:

„„Igavene karistus” ‥ ei tähenda, et iga kannataja või patustaja peaks pidama vastu ja kannatama igavesti ja igikestvalt. Ühtegi inimest ei hoita põrgus kauem, kui on vaja selleks, et teha ta millegi parema kõlblikuks. Sinnamaale jõudes vanglauksed avanevad ja need, kes teda paremasse seisusesse vastu võtavad, tunnevad selle üle rõõmu.” (Conference Report, apr 1930, lk 97; vt ka Doctrine and Covenants Student Manual, 2. vlj, Church Educational System manual, 2001, lk 37)

Õpetus ja Lepingud 19:20. „Kui ma võtsin ära oma Vaimu”

Fraas „kui ma võtsin ära oma Vaimu” võis olla viide sellele, mida Martin Harris koges, kui ta oli kaotanud ära Mormoni Raamatu käsikirja 116 lehekülge. Lucy Mack Smith, Josephi ema, meenutas, et kui Martin Harris ütles Joseph Smithile, et käsikiri on kadunud, siis ta „kisendanud sügavas ahastuses häälega: „Oh, ma olen kaotanud oma hinge! Ma olen kaotanud oma hinge!”” (History of Joseph Smith by His Mother, toim. Preston Nibley, 1958, lk 128)

Patu eest võib kannatada nii surelikkuses kui ka pärast surma. Kui me patustame, siis Püha Vaim eemaldub, jättes meid ilma Tema kohaloleku trööstist ja pühitsevast väest. Kui Ta on eemal, saame „maitsta” Päästja kogetud kannatusi, kui Ta meie pattude eest kannatas. Meeleparanduse protsess võimaldab meil lepitada ennast meie Taevase Isaga ja nautida taas Püha Vaimu kaaslust koos kõigi sinna juurde käivate õnnistustega.

President Henry B. Eyring Esimesest Presidentkonnast on selgitanud, kuidas on seotud Püha Vaimu kaaslus ja vajadus meelt parandada:

„Kui teil on Püha Vaimu tundmisega raskusi, võiksite targalt mõtiskleda selle üle, kas on midagi, millest peaksite tegema meeleparandust, et saada andestust.” (Gifts of the Spirit for Hard Times. – Ensign või Liahona, juuni 2007, lk 23)