Ühel Kirtlandi kõrgema nõukogu koosolekul 24. veebruaril 1834 soovisid Parley P. Pratt ja Lyman Wight nõukogult juhiseid, kuidas pühad Missouris võiksid saada ajutist abi ning saada tagasi oma maad Jacksoni maakonnas. Samal päeval sai prohvet Joseph Smith ilmutuse, mis on kirjas Õpetuse ja Lepingute 103. osas, kus Issand lubas, et Siioni maa lunastatakse. Issand andis Kiriku juhtidele juhatust koguda Missouri pühade abistamiseks varusid ja mehi. Seda rühma hakati tundma Siioni leerina.
Paluge õpilastel mõelda sellele, kuidas Issanda vaenlased püüavad takistada nende vaimset arengut.
Miks on teie arvates Issanda vaenlased võimelised takistama osa Issanda rahva vaimset arengut?
Kui õpilased Õpetuse ja Lepingute 103. osa uurivad ja arutavad, innustage neid otsima põhimõtteid, mis aitaksid neil sellisest vaenlasest lahti saada.
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Õpetuse ja Lepingute 103. osa päis. Paluge õpilastel teksti jälgida, et leida, miks olid Parley P. Pratt ja Lyman Wight tulnud Missouri osariigist Ohio osariiki Kirtlandi.
Miks tulid vend Pratt ja vend Wight Kirtlandi?
Selgitage, et Joseph Smith sai Õpetuse ja Lepingute 103. osas kirjas oleva ilmutuse samal päeval, kui need kaks juhti tema ja kõrgema nõukoguga Kirtlandis kohtusid.
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Õpetus ja Lepingud 103:1–4. Paluge õpilastel leida kaks põhjust, miks Issand lubas oma vaenlastel pühasid Missouris taga kiusata.
Millised on 3. ja 4. salmi kohaselt kaks põhjust, miks lubas Issand oma vaenlastel pühasid Missouris taga kiusata? (Üheks põhjuseks oli lasta tagakiusajatel „täita oma süütegude mõõ[t], et nende karikas saaks täis”, teisisõnu, et õigustada Tema kohtumõistmist paheliste üle. Teiseks põhjuseks oli nuhelda pühasid, kes ei olnud kuulekad.)
Miks oli 4. salmi kohaselt vaja pühasid nuhelda? Mida tähendab teie arvates fraas „nad ei võtnud täielikult kuulda”? (Nad ei olnud Issandale täiesti kuulekad.)
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Õpetus ja Lepingud 103:5–7. Paluge õpilastel leida, mida Issand õpetas, et pühad peavad tegema, et oma vaenlastest võitu saada.
Milliseid õnnistusi pühad saaksid, kui järgiksid Issanda nõu „sellestsamast tunnist alates”? (Nad hakkaksid „sellestsamast tunnist” saama võitu oma vaenlastest.)
Mida õpetavad need salmid selle kohta, kuidas meie võime saada võitu maailma mõjudest? (Õpilased võivad kasutada erinevat sõnastust, kuid nad peaksid väljendama põhimõtet: kui me hakkame järgima Issanda nõu, saame me jõudu maailmast võitu saada.)
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Õpetus ja Lepingud 103:8–10. Paluge õpilastel teksti jälgida, et leida, mis juhtub Issanda hoiatuse kohaselt, kui me otsustame, et ei kuuletu Tema sõnadele.
Millised on mõned tagajärjed, kui me otsustame, et ei kuuletu Issanda sõnadele? (Õpilased võivad tunda ära erinevaid põhimõtteid, näiteks: kui me ei kuuletu Issanda käskudele, saab maailm meist võitu. Kui me ei võta täitmiseks kõiki Issanda sõnu, siis kaotame võimaluse olla teistele valguseks.)
Miks võiks keegi, kes Issandale ei kuuletu või kuuletub vaid osaliselt, olla teie arvates võimetu Issanda vaenlastest võitu saama?
Millised on mõned näited, kuidas keegi on saanud võitu Issanda vaenlasest, püüdes kuuletuda Issanda sõnadele? (Võimalikud näited: inimesed, kes on kuulekuse kaudu saanud Issandalt jõudu saada jagu mõnest sõltuvusest või kes elavad nüüd evangeeliumi järgi, kuigi elasid enne, nagu on maailmale kohane.)
Võiksite selgitada, et isegi kui me ei ole kõikidele Issanda sõnadele täiuslikult kuulekad, kuid püüame Talle hoolega kuuletuda ning parandame siiralt meelt, kui meil mõni asi ei õnnestu, aitab Issand meil Tema vaenlastest võitu saada.
Paluge õpilastel panna vihikusse või pühakirjapäevikusse kirja üks põhimõte, mida nad saavad järgida „sellestsamast tunnist alates”, et Issanda nõu paremini kuulda võtta.
Tehke kokkuvõte salmidest Õpetuse ja Lepingute 103:11–21, selgitades, et Issand lubas, et pühade kannatustele järgneb Siioni lunastamine Tema väega. Samas, kui pühad oma pärisosad rüvetavad, võetakse need neilt ära.
Valmistage enne tundi silt, kus on kirjas VAJATAKSE VABATAHTLIKKE! Riputage see kuhugi, kus õpilased seda näevad. Lisaks kirjutage paberile teadaanne:
Vajatakse vabatahtlikke! Missouri osariigis Jacksoni maakonnas sunnib halastamatu märatsev rahvajõuk teie kaaspühi oma maadelt lahkuma. Ühinege, et tuua neile pühadele rahu ja aidata neid kaitsta, kui nad saavad tagasi ja säilitavad oma maad Siionis. Lahkumine Ohio osariigist Kirtlandist 1. mail 1834.
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Õpetus ja Lepingud 103:21–23. Paluge õpilastel teksti jälgida, et leida, mida käskis Issand Kiriku juhtidel teha, et Siioni maad lunastada. Paluge õpilastel rääkida, mida nad leidsid.
Paluge ühel õpilasel seista sildi juurde, kus on kirjas VAJATAKSE VABATAHTLIKKE! Andke talle enne tundi kirjutatud teadaanne ja paluge see ette lugeda. Seejärel esitage õpilastele järgnevad küsimused:
Kas arvate, et oleksite olnud nõus pühadele Jacksoni maakonda appi minema? Miks või miks mitte?
Selgitage, et rühm mehi, kelle Joseph Smith Missourisse juhtis, said tuntuks Siioni leerina. (Vajadusel selgitage, et leer on ühesuguste arusaamade ja tõekspidamistega (teistele vastanduv) rühmitus. (Vt märksõna „Leer”. – Eesti keele seletav sõnaraamat, 2009)) Siioni leeri liikmetel oli kaks põhieesmärki. Esmalt pidid nad viima Missouri pühadele varusid, et pakkuda pühadele abi ning võimaldada neil oma kodud tagasi saada ja maad juurde osta. Teiseks, kui Missouri osariigi kaitsevägi oli pühad tagasi Jacksoni maakonda saatnud, pidid Siioni leeri liikmed Missouri osariigi kuberneri Daniel Dunklini volitusel sinna jääma, et aidata seal korda ja rahu tagada.
Kui te oleksite olnud tol ajal Kiriku liikmed, siis millised mured oleksid võinud teil olla vabatahtlikult Siioni leeriga ühinemise kohta?
Kuidas võiks selles salmis antud tõotus mõjutada teie otsust vabatahtlikuks minna?
Selgitage, et Siioni leeriga liitumine tähendas pere ja töökohustuste mahajätmist, et marssida kurnavates tingimustes, vaenulikes ja ohtlikes oludes umbes 1500 km. Paluge ühel õpilasel lugeda ette Õpetus ja Lepingud 103:27–28. Paluge õpilastel teksti jälgida, et leida, mida ütles Issand neile, kes kavatsesid Siioni leeriga ühineda. Paluge õpilastel leitu kohta aru anda.
Mida tähendab teie arvates fraas „jätma oma elu minu pärast”?
Kuidas kutsub Issand nende salmide kohaselt kedagi, kes on valmis jätma Issanda pärast oma elu? (Kui õpilased on vastanud, kirjutage tahvlile: Jeesuse Kristuse jüngrid on valmis jätma oma elu Tema pärast.)
Juhtige tähelepanu sellele, et Siioni leeri pühadel oli reaalne võimalus elu kaotada. Kuigi me ei pruugi olla silmitsi sama ohuga, võib see tõde käia ikkagi ka meie kohta. Paluge ühel õpilasel lugeda ette Esimese Presidentkonna liikme president James E. Fausti sõnad. Paluge õpilastel kuulata ja leida, kuidas me kõik saame jätta oma elu Issanda eest.
Kujutis
President James E. Faust
„Enamikult meilt ei nõuta ‥ Kiriku eest suremist, vaid selle eest elamist. Paljude jaoks võib igapäevane kristlik elu olla isegi raskem, kui oma elu andmine.”(Jüngripõli. – 2006. a sügisene üldkonverents)
Miks võib teie arvates olla isegi raskem Issanda nimel elada kui Tema nimel surra?
Paluge õpilastel lugeda läbi Õpetus ja Lepingud 103:30–34 ja leida, kui palju vabatahtlikke soovis Issand Siioni leeri.
Kui palju vabatahtlikke Issand soovis? (500) Mis oli miinimum, mida Issand nõudis? (100)
Selgitage, et kõrgema nõukogu koosoleku lõpus, kus Kiriku juhid arutasid Missouri pühade olukorda, teatas prohvet Joseph Smith, et ta läheb Siionisse, et aidata seda lunastada. Kohalviibinutest pakkus end vabatahtlikuks veel 30 kuni 40 meest. Seejärel määras Issand 8 meest Kiriku kogudusi läbi käima, et värvata Siioni leeri vabatahtlikke ning paluda toetada Missouri pühasid toidu ja rahaga (vt ÕL 103:37–40). Siioni leeriga ühines umbes 200 inimest, sealhulgas mõned naised ja lapsed.
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Õpetus ja Lepingud 103:35–36. Paluge õpilastel leida, mida pidid pühad tegema, et olla Siioni lunastamisel edukad.
Millist põhimõtet saame me nendes salmides antud Issanda lubaduse kohaselt õppida selle kohta, kuidas võime saada kogu võidu ja hiilguse? (Õpilased peaksid tundma ära põhimõtte: kogu võit ja hiilgus tuleb meile usinuse, ustavuse ja usu palvete kaudu.)
Tunnistage, et me saame võidu Issanda vaenlaste üle, kui püüame usinalt ja ustavalt kuuletuda Issanda sõnadele. Innustage õpilasi „sellestsamast tunnist alates” rakendama seda, mida nad oma vihikusse või pühakirjapäevikusse kirja panid.
Kui pühad talusid aastatel 1833 ja 1834 mormoonide vastaste vihavaenu, otsisid Kiriku juhid korduvalt abi riigi- ja föderaalvalitsuse juhtidelt, teiste hulgas ka Missouri kubernerilt Daniel Dunklinilt. Kuberner Dunklin pakkus pühade palvekirjade peale vähest abi. 1833. aasta oktoobris andis ta Kiriku liikmetele nõu otsida hüvitust ja kaitset Jacksoni maakonna kohtute kaudu. Ta lubas, et kui see ei õnnestu, kasutab ta seaduse täitmiseks teisi vahendeid. Kuberner Dunklini nõuanne osutus ebaefektiivseks ja ebapraktiliseks, kuna nende seas, kes püüdsid mormoone lahkuma sundida, olid mitmed Jacksoni maakonna kohtuametnikud. (Vt: Church History in the Fulness of Times Student Manual, 2. vlj (Church Educational System manual), 2003, lk 134–135.)
1833. aasta hilissügisel sunniti pühasid jõuga Jacksoni maakonnast lahkuma. Enamik neist leidis ajutise peavarju naabruses asuvas Clay maakonnas, ülejäänud leidsid elukoha teistes lähedalasuvates maakondades. Järgmisel kevadel, kui Siioni leer oli koos ja alustas marssi Missourisse, esitasid Kiriku juhid taas palvekirja kuberner Dunklinile, et saada kinnitust, et ta pakuks tuge, et aidata pühadel oma kodud ja vara tagasi saada ning Jacksoni maakonnas rahus elada. Kuberner tunnistas, et pühasid oli ebaõiglaselt kohelnud, ja mõistis, et on vaja riigi poolt saadetud relvastatud jõude, et mormoonidele nende maad tagastada ja kaitsta neid, kuni kohtud otsustavad sellega seotud õiguslikud küsimused. (Vt: Church History in the Fulness of Times, lk 135–137, 146.)
Kuid 1834. aasta juunis muutis kuberner Dunklin oma seisukohta. Ta väitis, et kaitseväe kohalekutsumine lükkab osariigi tõenäoliselt avalikku sõtta. Abi pakkumise asemel andis ta pühadele nõu verevalamise vältimiseks oma õigustest loobuda, maad maha müüa ja mujale elama kolida. Samuti soovitas ta neil taas kohtute poole pöörduda. Need soovitused olid Kiriku juhtidele vastuvõetamatud ja purustasid nende lootused, et pühadel lubatakse oma kodudesse rahumeelselt tagasi pöörduda. (Vt: Church History in the Fulness of Times, lk 146–147.)
Lõppkokkuvõttes ei tähenda Siioni lunastamine mitte üksnes seda, et Siioni maa saadakse uuesti oma valdusesse. Siion on nii füüsiline koht kui ka ühiskond, mis koosneb teatud tüüpi inimestest. Enne kui Siioni maa tagasi võidetakse ja Siioni linn ehitatakse, peab Issanda rahvas saama pühitsetud.
Vanem D. Todd Christofferson Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on selgitanud:
Kujutis
Vanem D. Todd Christofferson
Siion on Siion selle kodanike iseloomu, omaduste ja ustavuse pärast. Pidage meeles, „Ja Issand nimetas oma rahva Siioniks, sest neil oli üks süda ja üks meel ning nad elasid õigemeelsuses; ja nende seas ei olnud ühtegi vaest” (Ms 7:18). Kui me tahame luua Siioni oma kodudes, kogudustes ja vaiades üle kogu maailma, siis peame tõusma selle käitumisnormi tasemele. Meil on vaja 1) saada südamelt üheks ja meelelt üheks, 2) saada üksikisikuliselt ja kollektiivselt pühaks rahvaks ja 3) hoolida vaeste ja puudusekannatajate eest nii tõhusalt, et meie seas ei oleks enam vaesust. Me ei saa oodata, kuni Siion tuleb, et asjad siis nii oleksid – Siion tuleb ainult sel juhul, kui asjad on nii.” (Tulge Siionisse. – 2008. a sügisene üldkonverents)
Siioni leeri eesmärgiks ei olnud sõjalise jõuga pühade maad Jacksoni maakonnas tagasi võita, kuigi mõned liikmed laagris nii arvasid. Mehi valmistati ette sõdima, kui keegi nende elu ohustab, kuid Issandal pole vaja lunastada Siionit inimese jõuga.
President Joseph Fielding Smith on kirjutanud Siioni lunastamise väest:
Kujutis
President Joseph Fielding Smith
„Siioni lunastamine peab tulema väega. Mitte relva väel ja verevalamisega, vaid Issanda väel.” (Church History and Modern Revelation, 1953, 1. kd, lk 484)
Issand viitas oma väe rollile Siioni lunastamisel, kui Ta ütles, et pühad „juh[itakse] orjusest välja väega ja väljasirutatud käsivarrega”. (ÕL 103:17) „Väljasirutatud käsivar[s]” on sümboolne väljend selle kohta, et Jumal kasutab oma väge (sümboolselt käsivart) oma rahva huvides. Pühad saavutavad Siioni lunastamisel võidu üksnes Jumala väel ja nad saavad seda väge kõikidele Tema sõnadele kuuletudes.
Vanem Franklin D. Richards Seitsmekümnest on selgitanud, mis juhtub, kui me jätame Päästja pärast oma elu:
Kujutis
vanem Franklin D. Richards
„On selge, et paljud suured õnnistused põhinevad kuuletumisel ohverdamise igavesele seadusele.
Päästja ütles: „Ärgu ükski kartku jätta oma elu minu pärast; sest see, kes jätab oma elu minu pärast, leiab selle taas.” (ÕL 103:27.)
Selline elu andmise suur ohverdus saab tasutud sellega, et see inimene leiab taas oma elu, „tõepoolest igavese elu” (ÕL 98:13).” (Conference Report, apr 1967, lk 75)