121. õppetund: Kirik kolib Põhja-Missourisse

121. õppetund

Kirik kolib Põhja-Missourisse

Sissejuhatus

Prohvet Joseph Smith ja teised juhid juhtisid Kiriku läbi 1837. ja 1838. aasta raskete aegade. Majandusliku kitsikuse, ahnuse, vigadeotsimise ja tagakiusamise tõttu taganes Ohio osariigis Kirtlandis ja Missouri osariigi põhjaosas usust umbes 10 kuni 15 protsenti pühadest, teiste seas ka mõned tuntud Kiriku juhid. Ustavad pühad Ohio osariigis asusid teele, et liituda teistega Missouri osariigi põhjaosas. See õppetund aitab õpilastel mõista ajaloosündmusi ja neist õppida ning annab ülevaate tol ajaperioodil saadud ilmutustest.

Õpetamissoovitused

Usust taganemine ja Far Westi linn

Usust taganemise ja tagakiusamise ajal kolisid ustavad pühad Missouri osariigi põhjaossa

Kirjutage enne tunni algust tahvlile küsimus: kas raskused ja katsumused aitavad meie usul tugevneda või muutub meie usk sel ajal nõrgemaks? Samuti võiksite tahvlile joonistada kaardi, millel on näidatud Kirtland Ohio osariigis ja asundused Missouri põhjaosas.

Tunni alguses paluge õpilastel vastata tahvlil olevale küsimusele. Kui õpilased on oma arusaamu jaganud, selgitage, et 1837. ja 1838. aasta katsumuste perioodil seisid paljud pühad silmitsi sama küsimusega. Selgitage, et selles õppetunnis õpivad õpilased nendest rasketest sündmustest ja sellest, kuidas pühad nendele reageerisid. Paluge õpilastel mõtiskleda, kuidas reaktsioon katsumustele võib meie usku Jeesusesse Kristusesse kas tugevdada või nõrgendada.

Samuti võiksite õpilastele selgitada, et see õppetund võib aidata neil mõista, millised olid ajaloolised olud ilmutuste ajal, mida nad uurivad Õpetuse ja Lepingute osades 113–123.

Näidake kaardil Missouri osariiki. Selgitage, et kui pühad aeti Missouri osariigist Jacksoni maakonnast 1833. aastal välja, võtsid naabermaakonna Clay elanikud paljud pühad sõbralikult vastu ja pakkusid neile abi, eeldades, et nad jäävad sinna vaid ajutiselt. Kui aga pühad olid peaaegu kolm aastat seal elanud, hakkasid samad elanikud neile peale käima, et nad maakonnast lahkuksid.

Näidake kaardil Kirtlandi Ohios. Selgitage, et 1837. aastal, kui Kirtlandi templi pühitsemisest oli möödunud aasta, oli pühadel katsumusi, mis panid nende usu proovile. Pajud pühad taganesid usust ja lahkusid Kirikust, sealhulgas mõned tuntud Kiriku juhid.

Jagage õpilased kahte rühma. Andke kummalegi rühmale üks ajalooline kokkuvõte. (Suure klassi korral moodustage õpilastest neli või kuus rühma ja andke igale rühmale üks kokkuvõte. See võimaldab rohkematel õpilastel arutelus osaleda.) Paluge igal rühmal lugeda kokkuvõte koos läbi ja arutada selle lõpus olevaid küsimusi. Määrake igas rühmas üks õpilane, kes arutelu juhib ja aitab rühmal panna kirja põhimõtte, mida hiljem klassiga jagada.

1. ajalooline kokkuvõte – usust taganemine Kirtlandis

1837. a kogesid pühad Ohios Kirtlandis finantsprobleeme. Et aidata pühadel finantsasjadega paremini toime tulla, rajasid Joseph Smith ja teised Kiriku juhid firma, mis sarnanes pangaga, ja kutsusid seda Kirtlandi Hoiuühistuks. Tolleaegsele suure majanduslanguse tõttu läksid paljud pangad kogu Ameerika Ühendriikides pankrotti. Ka Kirtlandi Hoiuühistu läks 1837. a sügisel pankrotti. Kakssada panga investorit kaotasid peaaegu kõik, kõige rohkem kaotas Joseph Smith. Kuigi Kirtlandi Hoiuühistu ei olnud Kiriku rahastatud, pidasid mõned pühad seda Kiriku või prohveti pangaks ning süüdistasid oma finantsprobleemides Joseph Smithi. Mõned hakkasid isegi ütlema, et ta on langenud prohvet. Kuid vaatamata panga pankrotistumisele jäid paljud teised raha kaotanud liikmed usus püsima ja prohvetile ustavaks. (Vt: Church History in the Fulness of Times Student Manual. 2. tr, (Church Educational System manual), 2003, lk 171–173.)

Usust taganemise vaim ja vigade leidmine levis paljude pühade seas. Brigham Young kirjeldas ühte juhtumit, mil osad Kiriku juhid ja pühad kohtusid, et Joseph Smithist lahti öelda ja määrata uus prohvet:

„Osa kaheteistkümnest, Mormoni Raamatu tunnistajad ja teised Kiriku juhtide seast pidasid templi ülakorruse toas nõukogu. Sooviti välja selgitada, kuidas prohvet Joseph ametist kõrvaldada ja David Whitmer Kiriku presidendiks määrata. ‥ Tõusin ja ütlesin neile selgelt ja veenvalt, et Joseph on prohvet ja ma tean seda, ning et kuigi nad võivad teda kiruda ja laimata nii palju, kui neile meeldib, ei saa nad hävitada prohvetit, kelle Jumal on ametisse asetanud. Nad saavad hävitada üksnes omaenda volituse, lõigata läbi kütked, mis seovad neid prohveti ja Jumalaga, ja lasta endal vajuda põrgusse.” (Manuscript History of Brigham Young, 1801–1844, toim Elden Jay Watson, 1968, lk 15–16)

1838. a juunis lahkus 200 või 300 usust taganenut Kirikust. Nende seas oli neli apostlit, kolm Mormoni Raamatu tunnistajat ja Esimese Presidentkonna liige. (vt: Church History in the Fulness of Times, lk 177). Enamik pühasid käitus selles usu proovilepanekus aga Brigham Youngi sarnaselt. Nad said jõudu Issandalt ja püsisid oma tunnistusele ustavana. Paljud neist, kes sel usust taganemise perioodil Kirikust lahkusid, naasid hiljem ja palusid, et neid Issanda Kirikusse tagasi võetaks. Nende seas olid Oliver Cowdery, Martin Harris, Luke Johnson ja Frederick G. Williams.

Mõned usust taganenud proovisid nende katsumuste ajal Kirtlandis Joseph Smithi tappa. Saades Vaimult hoiatust, lahkus ta koos Sidney Rigdoniga 12. jaanuari öösel 1838. Vaenlased ajasid neid mitu päeva taga, kuid Issand kaitses neid. Nad saabusid koos peredega Missourisse Far Westi 14. märtsil 1838.

Arutlege rühmas järgmiste küsimuste üle:

Milliseid põhimõtteid võime me nendest ajaloosündmustest õppida?
Mida te oleksite teinud, et sel vigadeotsimise ajal prohvetile ustavaks jääda?
Millal on katsumuses usuga vastupidamine tugevdanud teie usku Päästjasse?
Kuidas on prohveti järgimine teile vaimset kaitset pakkunud?

2. ajalooline kokkuvõte – Põhja-Missouri juhtkond

1836. aasta suvel, kui Clay maakonna elanikud avaldasid pühadele survet, et nad otsiksid püsivama kodu, ostsid John Whitmer ja William W. Phelps, kaks nõuandjat Missouri vaia juhatuses, Missouri osariigi põhjaosas Far Westi nimelises paigas Kiriku rahade eest maad. Kuid kui nad maatükke saabuvatele pühadele pakkusid, müüsid nad neid väikese kasumiga, mille endale jätsid. Olles sellest ja teistest süütegudest häiritud, tagandas Missouri kõrgem nõukogu vaiajuhatuse ametist.

Joseph Smith nõustus nõukogu tegevusega, mille peale William W. Phelps solvus. 1838. aasta novembris kirjutas vend Phelps alla prohvetivastasele vandetunnistusele. Selle vandetunnistuse abil vahistati Joseph Smith ja teised ning pandi talveks Liberty vanglasse. Vend Phelps heideti peagi pärast seda Kirikust välja.

Vanglas said Joseph Smithile ja tema kaaslastele osaks tohutud kannatused nii vangistusega kaasnenud ebainimlike olude tõttu kui ka teadete pärast, et pühasid nende kodudest välja aetakse ja väärkoheldakse. Märatsevad rahvajõugud hävitasid Missouri osariigis pühade vara ja elusid, pannes muuhulgas toime 17 inimese massimõrva Jacob Hauni veskis, ilma et kuberner neid oleks takistanud.

William W. Phelpsile põhjustasid tema teod hingepiina ja ta kirjutas aasta hiljem Joseph Smithile kirja, paludes temalt andeks. Prohvet vastas talle:

„See on tõsi, et me oleme sinu käitumise tõttu palju kannatanud. ‥

Ometi joodi karikas tühjaks, meie Isa tahe läks täide, aga me oleme ikka veel elus, mille eest me täname Issandat. ‥

Uskudes, et sinu ülestunnistus on tõeline ja su meeleparandus ehtne, annan sulle rõõmuga taas kord osaduses parema käe ja tunnen rõõmu kadunu tagasitulekust. ‥

Tule, kallis vend, on sõda lõppenud.

Kes sõbrad varem, taas sõbrad nüüd.” ((Teachings of Presidents of the Church: Joseph Smith, 2007)

Arutlege rühmas järgmiste küsimuste üle:

Miks on raske andestada sõbrale, kes on teid reetnud ja teile kannatusi põhjustanud?
Millist põhimõtet õpetab meile Joseph Smithi eeskuju?
Milliseid tõdesid me sellest kogemusest veel õpime?

Kui rühmadel on olnud aega neid ajaloo kokkuvõtteid lugeda ja arutada, paluge neil klassiga jagada, mida nad ajaloost teada said ja milliseid põhimõtteid ära tundsid. Kui nad õpetavad, paluge neil põhimõtted tahvlile kirjutada. Need põhimõtted võivad olla: kui me otsustame reageerida katsumustele pigem usu kui kahtlustega, võib meie tunnistus tugevneda; kui me toetame prohvetit ja järgime tema nõuandeid, tunneme vaimset turvatunnet, mis meid Jumalaga seob (vt 1. ajalooline kokkuvõte). Kui me teistele andestame, saab Issand meie suhted taastada (vt 2. ajalooline kokkuvõte).

Kui õpilased on põhimõtted ära tundnud, küsige lisaküsimusi, mis aitavad neil neid tõdesid mõista ja tunnetada nende tähtsust. Võimalikud küsimused:

Miks on oluline, et me seda põhimõtet meeles peaksime?
Kuidas te seda tõde sõbrale selgitaksite?
Millal olete seda põhimõtet ise kogenud või näinud selle kohta mõnda näidet?

Selleks, et aidata õpilastel õpitud tõdesid rakendada, paluge neil valida välja üks-kaks põhimõtet, mida rühmad esile tõid. Seejärel paluge neil vastata vihikus või pühakirjapäevikus küsimusele:

Mida ma teen täna õpitud põhimõtte või põhimõtete tõttu teisiti?

Sündmused, mis viisid pühade Põhja-Missourist väljaajamiseni

Paluge õpilastel tõsta käsi, kui nad on kunagi näinud, kuidas mõne Kiriku liikme valik on kellelegi teisele Kirikust negatiivse mulje jätnud. (Ärge paluge neil neid kogemusi jagada.) Võiksid paluda õpilastel mõtiskleda ka selle üle, kuidas on nende teod mõjutanud teiste muljet Kirikust.

Miks on tähtis, et mõtleksime, kuidas mõjutavad meie teod või sõnad teiste arvamust Kirikust?

Selgitage, et 1838. aastal suurendasid mõnede Kiriku liikmete teod ja sõnad osade Missouri osariigi elanike niigi negatiivseid tundeid viimse aja pühade vastu. Andke õpilastele ajalooline kokkuvõte ja paluge ühel õpilasel see ette lugeda. Paluge õpilastel teksti jälgida, et leida, mida mõned pühad ütlesid või tegid, mis Kirikule ja selle liikmetele kahju tegi. Võiksite paluda, et õpilane teeks iga lõigu järel lugemises pausi. Iga pausi ajal küsige õpilastelt:

Mida mõned Kiriku liikmed ütlesid või tegid, mis tekitas Kiriku suhtes negatiivset reaktsiooni?

1837. ja 1838. aastal hakkasid mõned vaenulikud liikmed ja Kirikust välja heidetud inimesed Kiriku ja selle juhtide vastu kohtuvaidlusi tooma, et Kirikut ahistada. Mõnede pühade kannatus hakkas seoses nende lahkulöönutega katkema. 1838. a juunis pidas Sidney Rigdon tulihingelise kõne, mida tuntakse kui „Soola jutlust”. Ta viitas salmile Matteuse 5:13 ja ütles, et kui sool tuimub, siis ei kõlba see enam millekski ja tuleb välja visata, vihjates, et need, kes olid Kirikust lahkunud, tuleks pühade seast välja heita. Lisaks sellele allkirjastasid 84 Kiriku liiget dokumendi, millega kästi usust taganenutel maakonnast lahkuda. Kaks nädalat hiljem, 4. juulil, pidas Sidney Rigdon kõne, milles ta lubas, et pühad kaitsevad endid isegi siis, kui asi läheb „hävitussõjani”. Kuigi mõlemad kõned paistsid olevat vastuolus Issanda juhisega „taotleda rahu” (ÕL 105:38), avaldati mõlemad kõned ja need põhjustasid suurt meelehärmi nende seas, kes ei olnud viimse aja pühad. (Vt: Church History in the Fulness of Times, lk 191–192.)

1838. aasta 6. augustil püüdis rühm pühasid Missouri osariigis Gallatini linnas hääletada, kui rühm missourilasi nad kõrvale lükkas ja kohalik mees üht püha lõi. Pühad võitlesid vastu ja mõlemal poolel sai mitu meest viga. See juhtum viis lisakokkupõrgete ja ähvardusteni ning suurendas veel enam viimse aja pühade ja nende naabrite vahelisi arusaamatusi Missouri osariigis.

Sel ajal lasi uskupöördunu Sampson Avard inimestel, kes temaga liitusid, vanduda salavandeid ja moodustas salaliitlaste grupi nimega Daanlased. Avard käskis neil Missouri elanikke röövida ja rüüstata, öeldes, et see aitab Jumala kuningriiki ehitada. Avard veenis oma järgijaid, et tema juhised tulevad Esimeselt Presidentkonnalt. Tõde tuli hiljem ilmsiks ja Avard heideti Kirikust välja. Avardi teod tegid Kiriku reputatsioonile suurt kahju ja viisid prohveti vangistamiseni Liberty vanglasse.

1838. a oktoobris toimus lahing mõne Kiriku liikme ja Missouri maakaitseväelaste vahel, milles hukkus mehi kummalgi poolel. Liialdatud aruanded sellest lahingust jõudsid Missouri osariigi kuberneri Lilburn W. Boggsini, kes andis välja käsu, mida tuntakse hävituskäsuna: „Mormoone peab kohtlema kui vaenlasi ja tuleb ära hävitada või osariigist välja ajada, kui see avalikkuse huvides vajalikuks osutub.” (tsiteeritud teosest „History of the Church”, 3:175) Peagi olid Far Westi linna ümber piiranud maakaitseväed, keda oli viis korda rohkem kui pühade vägesid. Joseph Smith ja teised Kiriku juhid viidi Liberty vanglasse, kuhu nad jäid kogu talveks. Ülejäänud pühad sunniti osariigist lahkuma.

Miks on tähtis, et me mõistaksime, et osa tagakiusamisest, mida pühad kannatasid tulenes Kiriku liikmete tegudest?
Mida me saame nendest sündmustest õppida selle kohta, kuidas meie endi teod ja sõnad võivad teisi mõjutada? (Kui õpilased vastavad, rõhutage järgmist põhimõtet: meie teod ja sõnad võivad mõjutada teiste arvamust Jeesuse Kristuse Kirikust. Võiksite paluda, et õpilased loeksid läbi Alma 39:11.)

Paluge paaril õpilasel jagada oma kogemusi, mil nad on näinud, kuidas kellegi sõnad või teod tekitasid kelleski Kiriku kohta positiivset arvamust.

Juhtige lõpetuseks taas tähelepanu küsimusele, mille enne tundi tahvlile kirjutasite. Paluge õpilastel rääkida, mida nad täna õppisid selle kohta, kuidas reakstsioon katsumustele võib meie usku kas tugevdada või nõrgendada. Jagage oma tunnistust rasketel aegadel evangeeliumile ustavaks jäämise väest.

Kommentaarid ja taustinfo

Usust taganemise ajajärgu kirjeldus Kirtlandis

1837. aastal mõjutasid osa Kiriku liikmed Kirtlandis tumedad jõud:

„Tol ajal juurdus Kiriku liikmete seas sügavalt maade ja varadega hangeldamise vaim, mis oli kogu riigis laialt levinud. Selle vaimu viljad olid paheline hangeldamine, vigade otsimine, ühtsuse kadumine, erimeelsused ja usust taganemine, mis tuli kiirelt päevavalgele ja tundus, nagu oleksid kõik maa ja põrgu väed ühendanud erilisel viisil oma jõud, et Kirik lõplikult oma võimusesse haarata ja lõplikult hävitada.” (History of the Church, 2. kd, lk 487)

Eliza R. Snow, kes tol ajal Kirtlandis elas ja hiljem Abiühingu teise juhatajana teenis, kirjeldas seda ajajärku Kirtlandis:

„Paljud, kes olid olnud alandlikud ja ustavad iga ülesande täitmisel, valmis minema ja tulema iga preesterluse kutse peale, muutusid oma vaimus ülbeks ja südamelt uhkeks. Kui pühad võtsid omaks maailma armastuse ja vaimu, lahkus Issanda Vaim nende südamest ja nad täitusid uhkuse ja vihaga nende vastu, kes jäid ausameelseks.” (Biography and Family Record of Lorenzo Snow, 1884, lk 20)

Brigham Young kirjeldas 1837. aastal Kirikus valitsevat õhkkonda ja oma püüdeid prohvet Joseph Smithi kaitsta:

„Tol ajal võtsid hangeldamise, rahulolematuse ja usust taganemise vaimu omaks paljud Kaheteistkümnest ning see mõjutas kõiki Kiriku kvoorumeid. See ilmnes nii laialdaselt, et kõigil oli raske näha selgelt rada, mida mööda minna.

‥ See oli kriis, kus tundus, et maa ja põrgu ühinevad, et hävitada prohvet ja Jumala Kirik. Paljude Kiriku kõige tugevamate meeste põlved vankusid.

Sel pimeduse piiramise ajal, seisin ma Josephi lähedal ning püüdsin kogu mulle Jumalalt antud tarkuse ja väega kõigest jõust tegutseda, et Jumala teenijat toetada ja tuua ühtsust Kiriku kvoorumtesse.” (Manuscript History of Brigham Young 1801–1844, toim. Elden Jay Watson, 1968, lk 15, 16–17)

Tegurid, mis aitasid kaasa finantsprobleemidele Kirtlandis

1837. aastal puges ahnus osade Kirtlandi Kiriku liikmete ja isegi mõne väljapaistva Kiriku juhi südamesse. Kuld- ja hõberaha oli kasinalt. Kasutati mitmete piirkonnas asuvate pankade paberraha. Et aidata pühadel rahaasjadega paremini toime tulla, asutasid prohvet Joseph Smith ja teised Kiriku juhid pangalaadse ettevõtte, Kirtlandi Hoiuühistu. Paljud liikmed ostsid uue panga aktsiaid. Mõne kuu jooksul pärast seda, kui ühistu uksed avas, algas New Yorgis ja levis läände finantskriis, mida hiljem hakati kutsuma 1837. aasta paanikaks; kriisi tagajärjel sattusid raskustesse sajad pangad, teiste hulgas ka Kirtlandi Hoiuühistu.

Oli ka teisi tegureid, mis põhjustasid Kirtlandi Hoiuühistu ebastabiilsust. Paljud teised pangad keeldusid vastu võtmast hoiuühistu pangatähti kui ametlikke rahatšekke ja mormoonidevastased ajalehed kuulutasid need pangatähed väärtusetuks. Veelgi enam, kuna ühistu kapitaliks oli peamiselt maa, polnud palju kõva valuutat, nagu kulda ja hõbedat, mida oleks olnud vaja suurema hulga paberraha katteks. Kiriku vaenlased said enda kätte piisavalt pangatähti, et nõuda pangalt rohkem kõva valuutat kui neil oli, mis sundis ühistut peatama kõigest paar nädalat pärast esimeste pangatähtede väljastamist oma klientidele kullas ja hõbedas maksmise. Seetõttu süüdistati Joseph Smithi ja Sidney Rigdonit Ohio osariigi pangaseaduse rikkumises ja nad viidi kohtu ette. Kummalegi määrati 1000 dollarit trahvi.

Joseph Smith tegi kõik võimaliku, et veenda investoreid panga toetuseks rohkem raha andma, kuid lõpuks andis ta panga juhtimise teistele üle. Siiski ei õnnestunud probleemi lahendada. Kogenematute ja ebaausate juhtidega jätkus panga edasine allakäik. Warren Parrish, panga teller ja Josephi isiklik kirjutaja, varastas üle 20 000 dollari.

Samuti põhjustas Kirikule majanduslprobleeme Kirtlandis üha kasvav hangeldamise vaim. Kuna pangalt laenati palju katteta raha, sattusid paljud inimesed võlgadesse, et osta maad, mida nad lootsid suure kasumiga maha müüa.

1837. aasta sügiseks oli Kirtlandi Hoiuühistu uksed sulgenud. Sajad inimesed jäid ilma peaaegu kõikidest oma investeeringutest, kusjuures kõige suuremaid kaotusi kannatas Joseph Smith. Kuna paljud pidasid hoiuühistut Kiriku pangaks või prohveti pangaks, süüdistas osa pühasid Joseph Smithi oma rahalistes raskustes ja hakkasid teda isegi langenud prohvetiks kutsuma. Teised, kes raha kaotasid, jäid ustavaks ja prohvetile truuks. (Vt: Church History in the Fulness of Times Student Manual., (Church Educational System manual), 2003, lk 171–173.)