51. õppetund

Õpetus ja Lepingud 45:1–15

Sissejuhatus

1831. aasta märtsis kasvas Kirik Kirtlandis jätkuvalt. Samuti jätkus vastuseis Kirikule. Prohvet Joseph Smith kirjutas: „Ajalehtedes avaldati palju valearuandeid, valesid ja rumalaid lugusid, ning need levisid igas suunas, et hoida inimesi seda tööd uurimast või usku vastu võtmast.” Sellel kasvu ja vastuseisu ajal sai Joseph Smith ilmutuse, mille kohta ta hiljem ütles, et see tuli „rõõmuks pühadele, kes heitlesid kõigega, mida eelarvamused ja pahelisus võis välja mõelda” (History of the Church, 1. kd, lk 158). See ilmutus, mis on nüüd kirjas Õpetuse ja Lepingute 45. osas, algas Päästja sõnadega Tema rolli kohta meie päästes. Tänane on esimene kolmest õppetunnist, mis keskendub Õpetuse ja Lepingute 45. osale.

Õpetamissoovitused

Tunnistuse jagamine

Te peaksite tunnistama konkreetsetest õpetustest, mida õppetunnis õpetate, mitte lihtsalt evangeeliumi tõdedest üldiselt. Pidage tunnistades meeles Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi liikme vanem Jeffrey R. Hollandi nõuannet: „Tunnistage kogu südamest! See on kõige tähtsam asi, mida te neile terve selle tunni jooksul ütlete. ‥ Kui tunnistame tõdedest, mida oleme õpetanud, kinnitab Jumal meie ja meie õpilaste südames Jeesuse Kristuse evangeeliumi sõnumit.” (Teaching and Learning in the Church. – Ensign, juuni 2007, lk 104–105)

Õpetus ja Lepingud 45:1–5

Jeesus Kristus rõhutab oma rolli Looja ja eestkostjana

Paluge õpilastel kujutada ette, et neil on vaja saada juhatust millegi kohta, mis on neile tähtis ja et mitu inimest tahab neile nõu anda.

• Millised omadused peavad inimesel olema, et te tahaksite tema nõu kuulda võtta? (Õpilaste vastused sellele küsimusele võivad olla erinevad. Vajadusel võiksite mainida, et tõenäoliselt kuulaksid nad kedagi, kes neist isiklikult hoolib ja kes on olnud edukas selles, mille kohta ta nõu annab.

Selgitage, et Õpetuse ja Lepingute 45. osas kirjas olev ilmutus anti ajal, mil viimse aja pühad ja teised kuulsid ning lugesid Kiriku kohta vastukäivaid sõnumeid. Paluge ühel õpilasel lugeda ette Õpetuse ja Lepingute 45. osa päis. Paluge klassil teksti jälgida, et saada teada, millise olukorraga pühad silmitsi seisid.

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Issanda kaks esimest sõna selles ilmutuses.

Tuletage õpilastele meelde, et võtke kuulda tähendab tähelepanelikult kuulama ja kuuletuma. Kui me tõesti Issandat kuulda võtame, siis me järgime Tema nõu ja kuuletume Tema käskudele. Selgitage, et selle ilmutuse alguses rääkis Issand mõnest oma rollist ja püüetest meile abiks olla. Neid sõnu lugedes võime leida põhjusi, miks Tema sõnu kuulda võtta. Innustage õpilasi leidma salmidest, mida nad täna uurivad, sõnu võtke kuulda ja kuulake.

Paluge õpilastel lugeda läbi Õpetus ja Lepingud 45:1, et leida, mida Jeesus Kristus enda kohta ütles. Paluge õpilastel rääkida, mida nad leidsid. Kui õpilased räägivad, kirjutage tahvlile järgmine õpetus: Jeesus Kristus lõi taevad ja maa.

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Õpetus ja Lepingud 45:2. Paluge klassil teksti jälgida, et leida põhjusi, miks Päästjat kuulda võtta.

• Miks me peaksime selle salmi kohaselt Päästjat kuulda võtma? (Vajadusel selgitage, et fraas „tunnil, mil te ei arva, on suvi möödas” viitab tõsiasjale, et suvi võib olla töötegemise ja ettevalmistamise aeg, et hooaja lõpus saaki koguda. See salm õpetab meile, et me peame praegu, kuni on aega oma hingede päästmiseks tööd teha, Päästjat kuulda võtma ja oma pattudest meelt parandama.)

Selgitage, et salmis Õpetus ja Lepingud 45:3 kasutatakse sõna eestkostja. Eestkostja on keegi, kes kostab kellegi teise eest. Mõnikord leiab see aset kohtus, kus eestkostja esitab kohtunikule tõendeid kellegi kasuks, keda süüdistatakse.

Valmistage enne tundi kolm silti:

Kirjutage siltide taha vastavalt:

Paluge kolmel õpilasel klassi ette tulla. Andke igale õpilasele silt. Paluge neil hoida silte üleval, näidates sõnu kohtunik, eestkostja ja kohtualune. Paluge õpilasel, kes hoiab silti eestkostja, astuda kahe teise õpilase vahele.

Paluge õpilastel kujutada ette kohtusaali, kus on kohtunik, eestkostja ning kohtualune, keda süüdistatakse kuriteos.

• Milline on kohtuniku roll?

• Kuidas võib eestkostja süüalusele abiks olla?

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Õpetus ja Lepingud 45:3. Paluge klassil teksti jälgida, et leida, mida see salm Päästja kohta õpetab.

• Kes on selles salmis kohtunik? (Kui õpilased sellele küsimusele vastavad, paluge õpilasel, kes hoiab silti kohtunik, oma silt ümber pöörata.) Kes on see kohtualune? (Paluge õpilasel, kes hoiab silti kohtualune, oma silt ümber pöörata.) Kes on eestkostja? (Paluge õpilasel, kes hoiab silti eestkostja, oma silt ümber pöörata. Seejärel kirjutage tahvlile järgmine õpetus: Jeesus Kristus on meie eestkostja Taevase Isa ees.)

• Miks meil on vaja Taevase Isa ees eestkostjat? (Me oleme süüdi patus. Jumala õigluse kohaselt ei saa ükski ebapuhas asi elada Tema juures. Seepärast on meil vaja eestkostjat, et paluda meie eest Isa ees ja aidata meid Temaga lepitada.)

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Õpetus ja Lepingud 45:4–5. Paluge õpilastel teksti jälgida, et leida, kuidas Jeesus Kristus Isa ees meie eest palub.

• Mida palub Jeesus Kristus 4. salmi kohaselt Taevasel Isal vaagida? (Päästja räägib oma patuta elust, kannatustest ja surmast.)

• Mida Päästja 5. salmi kohaselt Isal veel vaagida palub? (Meie usku Jeesusesse Kristusesse.)

Paluge õpilastel mõtiskleda, mil moel peab Jeesus Kristus olema nende eestkostja nende igapäevaelus. Andke neile aega panna vihikusse või pühakirjapäevikusse kirja oma tunded selle kohta, et Päästja on nende eestkostja. Samuti paluge neil panna kirja, kuidas nad suhtuvad sellesse, mida Ta tahaks, et nad teeksid, et näidata, et nad usuvad Tema nimesse.

Õpetus ja Lepingud 45:6–10

Päästja kuulutab, et Ta on maailma valgus ja elu ning et Ta on saatnud maailmale oma igavikulise lepingu

Jagage õpilased paaridesse ja paluge paarilistel lugeda koos läbi Õpetus ja Lepingud 45:6–10. Kui õpilastel on olnud lugemiseks piisavalt aega, esitage neile järgmised küsimused:

• Millised põhjused toob Päästja salmides 6 ja 7 välja, et me peaksime Talle kuuletuma? Mida tähendab teie jaoks, et Ta on „algus ja lõpp”? Mil moel toob Ta maailma valgust ja elu?

Kirjutage tahvlile järgnevad Päästja kohta käivad kirjeldused:

Jeesus Kristus on algus ja lõpp.

Jeesus Kristus on maailma valgus ja elu.

• Mida lubab Päästja salmi 8 kohaselt neile, kes Ta vastu võtavad?

Rõhutage, et 9. salmist loeme, et Jeesus Kristus on saatnud oma „igavese lepingu – olema maailmale valguseks ja olema lipuks [Tema] rahvale”. Ühes teises ilmutuses ütles Ta, et Tema igavene leping on „[Tema] evangeeliumi täius” (ÕL 66:2).

• Mida tähendab teie arvates otsida evangeeliumi?

• Mil viisil on evangeelium valguseks maailmale? Mil moel on evangeelium käitumisnormiks neile meie hulgast, kes on teinud Issandaga lepinguid?

Õpetus ja Lepingud 45:11–15

Päästja kuulutab, et Ta on Eenoki Jumal

Näidake pilti „Siioni linn on ära võetud” (Evangeeliumi kunstiraamat, 2009, nr 6; vt ka LDS.org). Selgitage, et kunstnik on siin kujutanud Eenokit ja tema rahvast. Seejärel paluge ühel õpilasel lugeda ette Õpetus ja Lepingud 45:11. Rõhutage, et selles salmis ütleb Issand, et mõni inimene kutsub Teda „Eenoki ‥ Jumalaks”.

Paluge õpilastel teistele rääkida, mida nad prohvet Eenokist teavad. Vajadusel edastage järgmine info: Eenok elas enne Noa aega. Eenoki ajal valitses maa peal pahelisus, kuid tema juhtis õigemeelsete inimeste kogukonda, kes elasid linnas, mille nimi oli Siion. Siioni elanikud „võeti [lõpuks] ära maa pealt” (ÕL 45:12) ja nad võeti taevasse, sest nad olid õigemeelsed (vt Ms 7:69).

Tehke kokkuvõte salmidest Õpetus ja Lepingud 45:12–14, selgitades, et Issand võttis Siioni linna rahva enda juurde ja et Ta hoiab neid „kuni saabub õigemeelsuse päev”. Siis naasevad Eenok ja ta rahvas maa peale, et kohtuda ustavate viimse aja pühadega Uues Jeruusalemmas, mida kutsutakse ka Siioniks (vt Ms 7:62–64). Kõik prohvetid on seda päeva oodanud. Inimeste pahelisuse tõttu maa peal pole see päev veel saabunud, kuid need, kes on seda oodanud, näevad seda ühel päeval.

Paluge õpilastel korrata üle tahvlile kirjutatud avaldused, mis kirjeldavad mõnda Jeesuse Kristuse rolli ja omadust. Paluge õpilastel nende avalduste üle mõtiskleda ja valida välja üks omadus, mis on nende jaoks eriti tähendusrikas. Kui aega on olnud piisavalt, paluge paaril õpilasel rääkida, millise rolli või omaduse nad valisid ja selgitada, miks on see nende jaoks tähtis. Kui õpilased on oma mõtteid jaganud, kirjutage tahvlile põhimõte: kui õpime Jeesuse Kristuse rollidest ja omadustest, suureneb meie soov Teda järgida.

• Mida te olete Päästja kohta täna õppinud, mis tekitab teis soovi Talle kuuletuda?

Soovi korral jagage oma mõtteid ühest Päästja rollist või omadusest ning kuidas selle rolli või omaduse teadmine tekitab Teis soovi Teda järgida. Lõpetuseks võiksite tunnistada Jeesuse Kristuse kuulda võtmise ning Tema nõule ja käskudele kuuletumise õnnistustest.

Kommentaarid ja taustinfo

Õpetus ja Lepingud 45:3–5. Jeesus Kristus on meie eestkostja

Juhataja Boyd K. Packer Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist selgitas Päästja rolli vahemehena:

„Igaüks meist on oma elus võtnud vaimset laenu. Ühel päeval konto suletakse ja nõutakse laenu tagasimaksmist. Kuigi praegu võime asjasse suhtuda kergekäeliselt, siis kui see päev saabub ja kui laenu katteks tagatise sissenõudmine on lähedal, vaatame rahutus agoonias otsivalt ringi, püüdes leida kedagi, kes meid aitaks.

Ja vastavalt igaviku seadusele ei saa me halastust rakendada muidu, kui keegi, kes on võimeline, nõustub võtma enda peale meie võla ja tasuma nõutud summa ning kehtestama tingimused meie lunastamiseks.

Kui ei ole vahemeest, kui meil pole sõpra, peab kogu õigluse koorem leevendamatult ja kaastundeta tingimata meie peale langema. Meilt nõutakse viimse veeringuni täit vaevatasu iga üleastumise eest, olgu see kuitahes vähetähtis või kuitahes sügav.

Teadke siiski: tõde, hiilgav tõde kuulutab, et see Vahemees on olemas.

„Sest Jumal on üks, ka vahemees üks Jumala ja inimeste vahel, inimene Kristus Jeesus” (1Tm 2:5).” (The Mediator. – Ensign, mai 1977, lk 55–56)

Juhataja Packer rõhutas, et Issand tegutseb meie eestkostjana Isa ees meie igapäevaelus:

„Millegipärast me arvame, et Kristuse lepitust rakendatakse ainult sureliku elu lõpus, et lunastada langemisest, vaimsest surmast. See on midagi palju enamat. See on alati kohal olev vägi, mis aitab meid ka igapäevaelus. Kui meid piinab süütunne või äestab või vaevab südamevalu, saab Tema meid terveks teha. Kuigi me ei mõista veel täielikult, kuidas sündis Kristuse lepitus, võime me siiski kogeda „Jumala rahu, mis on ülem kõigest mõistusest” (Fl 4:7).” (The Touch of the Master’s Hand. – Ensign, mai 2001, lk 23)

Vanem D. Todd Christofferson Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on kirjeldanud oma tundeid seoses sellega, kuidas Päästja tema eest palub ja seeläbi võimaldab juurdepääsu Taevase Isa juurde:

„Minu jaoks on väga oluline, et ma võin igal ajal ja igas olukorras palve kaudu läheneda armu troonile, et minu Taevaisa kuuleb minu anumist, et minu Eestkostja, Tema, kes on patuta, kelle verd valati, seisab minu eest. (Vt ÕL 45:3–5.) Selline ligipääs Jumalale on mulle suureks toeks, ja ta annab selle kõikidele oma lastele, sest ta tõepoolest ei tee inimestel vahet, ja see, kes palub, see ka saab.” (I Know in Whom I Have Trusted. – Ensign, mai 1993, lk 83)

Õpetus ja Lepingud 45:11–12. „Eenok ‥ võeti ära maa pealt”

Prohvet Joseph Smith on täheldanud:

„Nüüd Jumal hoidis selle Eenoki endale, et ta ei peaks sel ajal surema ning määras tema teenima terrestrilisi kehasid, kelle kohta on väga vähe ilmutatud.” (History of the Church, 4. kd, lk 209)

Teisel juhul on prohvet lisanud:

„Ta [Issand] valis Eenoki, keda Ta juhatas ja kellele andis oma seaduse, ja samuti inimestele, kes olid koos temaga. Ja kuna maailm üldiselt ei järgi Jumala käske, olles kõndinud Jumalaga, võttis Ta Eenoki ja tema kiriku ning taeva preesterluse või valitsuse ära.” (History of the Church, 5. kd, lk 64)