1830. aasta juunis ja juulis sai Joseph Smithile ja teistele Kiriku liikmetele osaks sagedane tagakiusamine. Sel katsumusterohkel ajal tugevdas Issand Joseph Smithi ja Oliver Cowderyt ning andis neile Õpetuse ja Lepingute 24. osas kirjas oleva ilmutuse kaudu nende kohustustega seoses juhiseid. Samuti andis Issand Õpetuse ja Lepingute 26. osas juhise teha Kirikus kõike ühisel nõusolekul.
Joseph Smith ja Oliver Cowdery saavad nõu seoses oma kutsetega
Kirjutage enne tunni algust tahvlile järgmine küsimus: Mida te teete, kui elu on raske?
Paluge õpilastel mõelda raskele või masendavale ajale, mis nende elus on olnud, ja kuidas nad sellega hakkama said. Paluge paaril õpilasel oma kogemusi jagada. (Tuletage õpilastele meelde, et mõned kogemused on neist rääkimiseks liiga pühad või isiklikud.)
Selgitage, et prohvet Joseph Smithil tuli elus kogeda palju raskeid perioode. Paluge ühel õpilasel lugeda ette 24. osa päis. Paluge õpilastel teksti jälgida, et leida, millistes oludes see ja kaks järgnevat ilmutust saadi.
Selleks, et näitlikustada tagakiusamist, millega Joseph Smith ja teised tol ajal silmitsi seisid, võiksite paluda ühel õpilasel teha kokkuvõtte ajaloolisest taustast (vajadusel valmistage see info ette enne tundi ja andke õpilasele aega valmistuda):
1830. aasta juunis läks Joseph Smith koos paari kaaslasega New Yorgi osariiki Colesville’i, et külastada inimesi, kes olid huvitatud ristitud saamisest. Valmistudes järgmisel päeval (pühapäeval) toimuvaks ristimiseks, ehitati ühele ojale tamm, kuid vaenulik rahvajõuk lõhkus selle öösel ära. Esmaspäeva varahommikul ehitati tamm uuesti üles ja 13 inimest, teiste seas Emma Smith, said ristitud. Kui ristimistega oli lõpule jõutud, kogunes kokku viiekümnemeheline rahvajõuk, kes hakkas pühasid solvama ja ähvardas neile viga teha. Tol õhtul said pühad kokku, et need, kes varem sel päeval ristitud said, liikmeks kinnitada, kuid enne, kui kinnitamisteni jõuti, võeti Joseph vahi alla, süüdistatuna „märatsejaks olemises ja paikkonnas Mormoni Raamatu jutlustamisega kära tekitamises”. (Vt: History of the Church, 1. kd, lk 86–88.)
Teel kohtuprotsessile õnnestus Josephil talle saatjaks määratud kaastundliku konstaabli abil jõugu käest põgeneda. Pärast kohtuistungit ja süüdistustest vabanemist vahistas Josephi otsekohe uuesti teise maakonna konstaabel. Tol õhtul heitis Josephi üle nalja ja sõimas teda „hulk mehi”. Järgmisel hommikul ootas teda ees kohtuistung. Joseph mõisteti taas süüdistustest õigeks ning ta pääses koju minnes veel ühe rahvajõugu käest. (Vt: History of the Church, 1. kd, lk 88–96.)
Joseph Smith ja Oliver Cowdery püüdsid Colesville’is äsja ristitud liikmetega veel kord kokku saada, kuid peagi pärast nende saabumist oli ka rahvajõuk kokku tulnud. Joseph ja Oliver olid sunnitud pagema ja suutsid vaevu põgeneda, kui rahvajõuk neid öö läbi taga ajas (vt: History of the Church, 1. kd, lk 97). Joseph ütles sel katsumusterohkel ajal: „Vaatamata kogu meie vaenlaste raevule, leidsime me palju lohutust ja paljud asjad leidsid aset, et tugevdada meie usku ja rõõmustada südant.” (History of the Church, 1. kd, lk 101)
Paluge ühel õpilasel lugeda ette viimane lause Õpetuse ja Lepingute 24. osa päisest. Võiksite õpilastele soovitada see lause ära märkida. Paluge neil õppetunni ajal mõelda, kuidas võiks Issanda nõu Joseph Smithile ja Oliver Cowderyle raskel ajal ka neile abiks olla.
Kirjutage tahvlile pealkirjad:
Tugevdavad ja innustavad sõnad
Juhendavad sõnad
Paluge õpilastel paarides uurida Õpetus ja Lepingud 24:1–12. Paluge ühel paarilisel need salmid läbi lugeda ja otsida fraase, mis võisid prohvetit ja Oliver Cowderyt tugevdada ja innustada. Paluge teisel paarilisel lugeda salmid läbi ja otsida Issanda antud juhiseid. Kui aega on olnud piisavalt, paluge õpilastel oma paarilistele rääkida, mida nad leidsid. Paluge mõlemal paarilisel valida välja üks nende jaoks tähendusrikas fraas ja arutada muu hulgas, kuidas see konkreetne julgustus või juhis Issandalt võis Joseph Smithile ja Oliver Cowderyle abiks olla.
Kui kõik paarid on arutanud salme Õpetus ja Lepingud 24:1–12, paluge paaril õpilasel rääkida, mida nad õppisid. Kui õpilased oma arusaamadest räägivad, kirjutage tahvlil vastava pealkirja alla nende leitud julgustavad sõnad ja juhised.
Millist põhimõtet me võime salmist Õpetus ja Lepingud 24:8 õppida, mis aitab meid meie katsumustes? (Vajadusel selgitage, et katsumus põhjustab valu, muret või kannatusi. Õpilased võivad kasutada erinevat sõnastust, kuid veenduge, et nad tunnevad ära põhimõtte: kui oleme kannatlikud ja peame katsumustes vastu, on Issand meiega. Kirjutage see põhimõte tahvlile.)
Selleks, et aidata õpilastel sellest põhimõttest aru saada, paluge, et nad kirjutaksid vihikusse või pühakirjapäevikusse lühikese selgituse, mida tähendab nende arvates olla kannatlik ja vastu pidada. Paluge paaril õpilasel oma selgitus ette lugeda. Selgitage lisaks nende arusaamadele, et evangeeliumi kontekstis tähendab katsumustes vastupidamine Issandale ustavaks jäämist ja proovilepanekutele julgelt vastu panemist.
Miks võib katsumuste ajal olla raske kannatlik olla?
Millal te olete näinud, et inimesed olid katsumustes kannatlikud ja jäid ustavaks?
Kuidas näitas Issand neile inimestele, et Ta on nendega?
Selleks, et aidata õpilastel tunda ära tahvlile kirjutatud põhimõttega seotud tõde, paluge ühel õpilasel lugeda ette Õpetus ja Lepingud 24:10–12. Paluge õpilastel teksti jälgida, et leida, millise õnnistuse lubas Issand Oliver Cowderyle, kui ta jätkab ustavalt oma kutses kuulutada evangeeliumi.
Milliseid õnnistusi lubas Issand Oliverile, kui ta jätkab ustavalt selle tegemist, mida Issand on palunud? (Aidake õpilastel näha järgmisi lubadusi: „Ma olen lõpuni koos temaga” (s 10). „Minus saab ta austatuks” (s 11). „Ma annan temale sellise jõu, millist ei tunta inimlaste seas” (s 12).)
Kirjutage tahvlile: Kui ‥, siis ‥
Paluge õpilastel tunda ära „kui-siis” lause, mis väljendab salmides Õpetus ja Lepingud 24:10–12 õpetatud põhimõtet. (Õpilased võivad tunda ära erinevaid põhimõtteid, kuid rõhutage kindlasti järgmist: kui teeme ustavalt seda, mida Issand meilt palub, siis Ta tugevdab meid. Täitke tahvlil lüngad, et see põhimõte kirja panna.)
Kuidas on Issand teid tugevdanud, kui olete olnud Talle ustav?
Paluge õpilastel panna kirja, mida nad saavad teha, et olla elus raskustega kokku puutudes kannatlik ja jääda Issandale ustavaks. Võiksite rääkida, kuidas on Teid tugevdatud ja kuidas on Issand olnud Teiega, sest olete rasketel aegadel kannatlikult ustav olnud.
Issand annab Joseph Smithile ja Oliver Cowderyle juhiseid nende töö ja nende inimeste kohta, kes on nende vastu
Tehke kokkuvõte salmidest Õpetus ja Lepingud 24:13–19, selgitades, et Issand andis Joseph Smithile ja Oliver Cowderyle juhiseid seoses imedega, mida nad võivad Tema nimel teha. Samuti rääkis Ta neile, millist kaitset võivad nad saada, kui inimesed on nende vastu. Soovi korral selgitage, et Issand andis neile mõned juhised, mis erinevad tänapäeval misjonäridele antavatest juhistest. Näiteks andis Ta neile loa „raputad[a] tolm oma jalgadelt” tunnistuseks nende vastu, kes neid vastu ei võta (ÕL 24:15). Selline asi on mõeldud äärmuslikeks olukordadeks. Tänapäeval ei ole põhimisjonäridel volitust seda teha. Samuti kästi Joseph Smithil ja Oliver Cowderyl mitte „võtta ei kukrut ega pauna” (ÕL 24:18), mis tähendab, et nad reisisid rahata, lootes Kiriku liikmete ja teiste lahkusele, kes andsid neile süüa ja peavarju. Tänapäeval ei kästa põhimisjonäridel minna teenima kukru ja paunata.
Issand annab juhatust Joseph Smithile, Oliver Cowderyle ja John Whitmerile
Selgitage, et salmis Õpetus ja Lepingud 26:1 andis Issand Joseph Smithile, Oliver Cowderyle ja John Whitmerile täiendavat juhatust vaimsete ja füüsiliste tööde kohta, mida nad pidid tegema. Seejärel rõhutas Issand taas Kiriku juhtimise tähtsat põhimõtet. Selle põhimõtte tutvustamiseks paluge, et õpilased kujutaksid ette, et teises kirikus käiv sõber tuleb nendega koosolekule, kus toetatakse Kiriku ametnikke. Küsige, kuidas nad selgitavad oma sõbrale toetamise protsessi. (Võiksite paluda kahel õpilasel see protsess läbi mängida.)
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Õpetus ja Lepingud 26:2. Paluge õpilastel teksti jälgida ja leida toetamisega seotud fraas. Kui see salm on ette loetud, küsige õpilastelt, mida nad tähele panid. Võiksite soovitada, et nad märgiksid ära sõnad, mis väljendavad põhimõtet: kõik asjad tuleb Kirikus teha ühisel nõusolekul.
Mida „ühisel nõusolekul” teie arvates tähendab? (Vajadusel selgitage, et „ühisel nõusolekul” viitab sellele, et Kiriku liikmed kasutavad oma valikuvabadust, et väljendada oma tahet, et Kiriku juhtide ettepanekut kas toetada või mitte. Sakramendikoosolekutel ning vaia- ja üldkonverentsidel palutakse meil näidata nõusolekut, tõstes oma paremat kätt.
Mis vahe on toetamisel ühise nõusoleku väljendamisel ja hääletamisel?
Vajadusel selgitage, et Issanda kuningriigis ilmutab Issand sageli otsuseid oma valitud juhtidele. Siiski, mõnikord lubab Issand juhtidel teha otsuseid neile antud volituse kaudu. Püha Vaim kinnitab need otsused ja seejärel kasutavad Kiriku liikmed oma valikuvabadust, et näidata oma tahet neid otsuseid toetada. Ühise nõusoleku seadus rakendub Kiriku kutsetele, preesterlusse pühitsemistele ja ilmutustele. Me osaleme ühise nõusoleku seaduses iga kord, kui tõstame käe, et Kiriku koosolekul mõnda isikut või otsust toetada.
Selleks, et aidata õpilastel paremini aru saada, mida teiste toetamine tähendab, paluge ühel õpilasel lugeda ette president Gordon B. Hinckley järgnevad sõnad. Paluge õpilastel kuulata kolme asja, mida me lubame, kui ühisel nõusolekul teisi toetame.
Kujutis
President Gordon B. Hinckley
„Toetamine on midagi palju enamat kui rituaalne käetõstmine. See on pühendumine välja valituid toetada ja neile abiks olla.” (This Work Is Concerned with People. – Ensign, mai 1995, lk 51)
Mida me lubame teha, kui tõstame teiste toetuseks oma käe?
Küsige õpilastelt, kas neid on pühitsemise, ametisse asetamise või kutse puhul toetatud.
Mida te tundsite, kui teid toetati?
Kuidas me saame teisi president Hinckley kirjeldatud kolmel moel toetada? (Kirjutage õpilaste vastused tahvlile.)
Paluge õpilastel panna kirja kellegi nimi, keda nad on kätt tõstes toetanud (näiteks prohvet, apostlid, piiskop või noortejuhid). Paluge õpilastel kirjutada üles üks asi, mida nad saavad selle inimese paremaks toetamiseks teha. Jagage oma tunnistust õnnistustest, mis saavad meile osaks, kui toetame Kiriku juhte.
Salmis Õpetus ja Lepingud 24:13 mainitud imed on tunnustähed, mis Päästja sõnul järgivad neid, kes usuvad (vt Mk 16:17–18). President Spencer W. Kimball on õpetanud, et „kus oli [Issanda] preesterlus ja leidus usku, seal anti väe tunnustähed, mitte näitamiseks, vaid inimestele õnnistuseks” (President Kimball Speaks Out on Administration to the Sick. – New Era, okt 1981, lk 45). Meie päevil saavad usklikele osaks tervendamised ja imed, nagu see on alati olnud. Siiski, alati ei kuule me kõigist tervendamistest ja imedest, mis juhtuvad. Sellised kogemused on pühad. Paljudel kordadel tunnevad inimesed, kes nendest imedest osa saavad, õhutust hoida neid enda teada ja privaatsena.
Vanem James E. Talmage Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on õpetanud:
Kujutis
Vanem James E. Talmage
„Tseremoniaalne jalgadelt tolmupühkimine tunnistusena kellegi vastu sümboliseeris juutide arvates osaduse katkemist ja lahtiütlemist igasugusest vastutusest tagajärgede eest, mis selle tulemusel järgneda võivad. Sellest sai süüdistamise talitus ja tunnistus Issanda juhistest oma apostlitele. ‥ Praegusel ajajärgul on Issand samamoodi andnud oma volitatud teenijatele juhatust tunnistada sel moel nende vastu, kes sihilikult ja pahatahtlikult tõele vastu seisavad, kui seda volitusega esitatakse (vt ÕL 24:15; 60:15; 75:20; 84:92; 99:4). Kohustus tunnistada Issanda ees selle süüdistava sümboli kaudu on nii suur, et seda vahendit kasutatakse üksnes ebatavalisel ja äärmisel juhul, vastavalt Issanda Vaimu juhatusele.” (Jesus the Christ, 3. vlj, 1916, lk 345; vt ka Doctrine and Covenants Student Manual, 2. vlj, Church Educational System manual, 2001, lk 50)
Joseph Smithile, Oliver Cowderyle ja John Whitmerile antud ilmutuses ütles Issand, et „järgmis[el] konverentsi[l] ‥ tehakse teatavaks, mida te peate tegema” (ÕL 26:1). See ilmutus anti 1830. aasta juulis. 1830. aasta septembris peetud konverentsil määrati Joseph Smith „konverentsi häälega saama ja kirjutama ilmutusi ja käske sellele Kirikule” (Far West Record: Minutes of The Church of Jesus Christ of Latter-day Saints, 1830–1844, toim. Donald Q. Cannon ja Lyndon W. Cook, 1983, lk 3).
President Joseph Fielding Smith on õpetanud, millistes olukordades antakse mittetoetav hääl:
Kujutis
President Joseph Fielding Smith
„Mul ei ole õigust tõsta kätt ühegi mehe vastu, kes on määratud ükskõik millisele kohale selles Kirikus, lihtsalt sellepärast, et ta mulle ei meeldi või mõne isikliku lahkheli või tunde tõttu, mis mul võib olla, vaid ainult sel juhul, kui ta on süüdi halbades tegudes, Kiriku seadustest üleastumises, mistõttu ta ei sobi ametisse, mida ta on kutsutud pidama.” (Doctrines of Salvation, koost Bruce R. McConkie, 3. kd, 1954–1956, 3. kd, lk 124; vt ka Doctrine and Covenants Student Manual, 2. vlj, Church Educational System manual, 2001, lk 52)