Seminarid ja instituudid
133. õppetund: Õpetus ja Lepingud 124:84–145; 125–126


133. õppetund

Õpetus ja Lepingud 124:84–145; 125–126

Sissejuhatus

See on viimane kolmest Õpetuse ja Lepingute 124. osa käsitlevast õppetunnist. Õppetunnis arutatakse samuti Õpetuse ja Lepingute 125. ja 126. osa. Salmides Õpetus ja Lepingud 124:84–145 andis Issand juhiseid konkreetsetele Kiriku liikmetele ja nimetas need, kes pidid teenima erinevates juhtivates preesterluse kutsetes. 1841. aasta märtsis sai prohvet Joseph Smith Õpetuse ja Lepingute 125. osas kirjas oleva ilmutuse, kus Issand tegi ilmsiks oma tahte seoses pühade kogunemisega Iowa territooriumile. 9. juulil 1841 sai prohvet Õpetuse ja Lepingute 126. osas kirjas oleva ilmutuse, milles Issand ütles Brigham Youngile, et ta ei pea enam misjonitel teenimiseks oma pere juurest lahkuma.

Õpetamissoovitused

Õpetus ja Lepingud 124:84–122

Issand annab nõu konkreetsetele inimestele

Enne tundi kirjutage paberile põhimõte: kui me võtame kuulda prohvetite nõu, läheb meil hästi. Pange paber ümbrikusse ja kirjutage sellele kuidas me saame õnnistusi nüüd ja igavesti.

Näidake õpilastele tunni alguses ümbrikku. Öelge neile, et see sisaldab juhiseid, kuidas me saame olla praegu õnnelikud, vältida selles elus asjatuid muresid ja saada teisi õnnistusi. Selgitage, et need juhised kehtivad nende kõigi kohta hoolimata individuaalsetest olukordadest. Paluge õpilastel mõtiskleda küsimuste üle:

  • Kui tähtis on teie jaoks saada teada, millised juhised on ümbrikus?

  • Kui te saaksite need juhised, kui täpselt te neid siis järgiksite?

Joonistage enne tunni algust tahvlile tabel. Viidake tabelile ja selgitage, et salmides Õpetuse ja Lepingute 124:84–118 andis Issand konkreetsetele Kiriku liikmetele juhiseid, mille järgimise korral lubati suuri õnnistusi. Paluge igal õpilasel lugeda läbi kaks või enam tahvlil kirjas olevat pühakirjakohta. Paluge neil leida, mis on nendele inimestele antud nõuannetes ühist.

William Law (ÕL 124:89–90)

Hyrum Smith (ÕL 124:94–96)

Amos Davies (ÕL 124:111–114)

Robert Foster (ÕL 124:115–118)

Kui õpilastel on olnud lugemiseks piisavalt aega, küsige:

  • Millist sarnasust te neile meestele antud juhistes märkasite? (Igas pühakirjakohas oli kirjas juhis järgida prohvet Joseph Smithi nõuandeid.)

Paluge õpilastel loetud salmid üle vaadata ja leida õnnistused, mida Issand lubas, kui need mehed Temalt saadud nõu järgivad. Paluge õpilastel rääkida, mida nad leidsid. Kirjutage nende vastused tahvlile.

  • Kuidas te võtaksite kokku Issanda antud lubadused neile meestele, kui nad prohvetit kuulda võtavad?

Paluge ühel õpilasel ümbrik avada ja paberile kirjutatud põhimõte ette lugeda.

  • Kuidas on iga lubatud õnnistus, mis on tahvlil, seotud fraasiga „läheb meil hästi”?

Paluge õpilastel loetleda, milliseid konkreetseid nõuandeid on Kiriku president sellel aastal andnud. Paluge ühel õpilasel teiste vastused tahvlile kirjutada.

  • Millal on teid õnnistatud, kuna võtsite kuulda prohvetite nõuandeid? (Soovi korral jagage ka mõnda enda kogemust.)

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Õpetus ja Lepingud 124:84. Paluge õpilastel teksti jälgida, et leida, mida tegi Kiriku liige Almon Babbitt Issanda sõnul selle asemel, et Esimese Presidentkonna juhiseid järgida.

  • Mida tegi Almon Babbitt 84. salmi kohaselt selle asemel, et Esimese Presidentkonna juhiseid järgida? (Ta püüdis maksma panna omaenda nõu. Võiksite selgitada, et ilmselt tekkis tal soov veenda mõningaid inimesi, et nad ei läheks Nauvoosse ja jääksid selle asemel elama Kirtlandi [vt: History of the Church, 4. kd, lk 476].)

  • Tooge mõned näited sellest, kuidas inimesed võivad tänapäeval püüda oma nõu maksma panna.

Paluge õpilastel mõtiskleda selle üle, kuidas nad vastasid tunni alguses küsimusele, milline on nende soov saada teada ja järgida ümbrikus olevaid juhiseid. Paluge neil panna kirja konkreetne eesmärk, kuidas elavate prohvetite nõuandeid paremini kuulda võtta, et lubatud õnnistused võiksid neile osaks saada.

Tehke kokkuvõte salmidest Õpetus ja Lepingud 124:119–122, selgitades, et Issand andis Kirikule lisajuhiseid seoses Nauvoo Maja ehitamisega, millest pidi saama Kirikule kuuluv hotell.

Õpetus ja Lepingud 124:123–145

Issand nimetab need, kes peavad teenima erinevates juhtivates preesterluse kutsetes

Paluge õpilastel kirjutada tahvlile mõned juhtivad preesterluse kutsed Kirikus.

Selgitage, et salmides Õpetus ja Lepingud 124:123–145 nimetas Issand konkreetsed inimesed, kes pidid teenima erinevates juhtivates preesterluse kutsetes. Paluge pooltel õpilastel lugeda läbi salmid 123–132 ja teisel poolel salmid 133–142, et leida juhtivaid preesterluse kutseid, mida Issand mainis. Paluge õpilastel rääkida, mida nad leidsid, ja lisada tahvlil olevatele juhtivatele preesterluse kutsetele need, mida seal varem kirjas polnud.

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Õpetus ja Lepingud 124:143. Paluge õpilastel teksti jälgida, et leida põhjused, miks kutsub Issand preesterluse juhte ja annab preesterluse võtmeid.

  • Miks kutsub Issand preesterluse juhte ja annab preesterluse võtmeid? (Õpilased võivad kasutada erinevat sõnastust, kuid nad peaksid tooma välja põhimõtte: Issand kutsub preesterluse juhid, et nad valitseksid teenimistöö üle ja aitaksid täiustada pühasid.)

Paluge õpilastel mõtiskleda selle üle, kuidas nende preesterluse juhid on aidanud neid püüetes Jeesust Kristust paremini järgida ja saada rohkem Tema-sarnaseks. Soovi korral paluge paaril õpilasel oma kogemusi jagada.

Õpetus ja Lepingud 125

Issand juhatab pühasid kogunema Tema määratud paikadesse

Selgitage, et pärast seda, kui pühad 1838.–1839. aasta talvel Missouri osariigist välja aeti, jõudsid nad oma rännakul Illinoisi ja Iowa osariiki, kus nad kummalegi poole Mississippi jõge elama asusid. Tehke kokkuvõte Õpetuse ja Lepingute 125. osas kirjas olevast ilmutusest, selgitades, et see saadi 1841. a märtsis ja selles tehakse ilmsiks Issanda tahe seoses Iowa territooriumil elavate pühade ja nendega, kes kavatsesid sinna kolida. Selles ilmutuses käskis Issand pühadel kokku koguneda ja ehitada üles kohad, mis Issand prohvet Joseph Smithi kaudu teada annab, muuhulgas linna Iowas, millele tuleb panna nimeks Sarahemla. Kirik oli ostnud Iowas rohkem maad kui Illinoisis, millest võib järeldada, et Kiriku juhtidel polnud plaanis, et kõik pühad oleksid jäänud elama Nauvoosse.

Õpetus ja Lepingud 126

Brigham Young ei pea enam oma pere juurest lahkuma, et veel mõnel misjonil teenida

Paluge õpilastel ette kujutada, mis tunne oleks lahkuda oma pere juurest, et viis järgmist suve Issanda nimel misjonil teenida, ja saada seejärel kutse kaheks aastaks mõnda välisriiki misjonile minna.

  • Mis tunne teil oleks oma pere juurest nii mitu korda lahkuda?

  • Mida te lahkumisest arvaksite, kui vastutus pere vajaduste rahuldamise eest oleks teie kanda?

Rääkige õpilastele, et kui Brigham Young 1832. a aprillis Kirikuga liitus, teenis ta järgnenud üheksa aasta jooksul mitmel misjonil. Tema esimene misjon leidis aset ristimisele järgnenud talvel. Viiel ülejäänud misjonil, kaasa arvatud Siioni leeris, teenis ta igal suvel 1833. aastast kuni 1837. aastani. Need misjonid kestsid kolm kuni viis kuud. 8. juulil 1838 kutsuti Brigham Young koos teiste apostlitega misjonile Suurbritanniasse. Nad järgisid Issanda juhiseid lahkuda misjonile Missouri osariigist Far Westist 26. aprillil 1839 (vt ÕL 118). Brigham Young ja teised apostlid veetsid mõned järgmised kuud Iowa ja Illinoisi osariikides, et Suurbritanniasse minekuks paremini valmistuda. 1839. a suvel tabas seda piirkonda malaariaepideemia ja ka nemad haigestusid.

Lugege ette Brigham Youngi meenutus. Paluge õpilastel panna tähele tema suhtumist Issanda teenimisse, vaatamata sellele, et ta oli nii haige, et ei suutnud lahkudes isegi kõrvalise abita vankrisse saada.

President Brigham Young

„Olin otsustanud minna Inglismaale või surra seda teha üritades. Minu kindel otsus oli teha elu ja päästmise evangeeliumis seda, mida minult nõuti, või surra seda teha üritades.” (Teachings of Presidents of the Church: Brigham Young, 1997, lk 5)

Selgitage, et Brigham Youngi misjonil teenimine nõudis ka tema perelt ohverdusi. Paluge ühel õpilasel lugeda ette kokkuvõte Brigham Youngi pere olukorrast, kui ta lahkus misjonile Suurbritanniasse.

Brigham Young lahkus Iowa osariigist Montrose’ist Suurbritanniasse 14. septembril 1839, vaid 10 päeva pärast seda, kui tema naine Mary Ann oli sünnitanud nende neljanda lapse. Ka Mary Ann oli haigestunud malaariasse. See oli nende abielu ajal viies kord, kui ta Brighami misjonile saatis. Kuna nad eelnenud aastal oma kodust Missouris minema aeti ja enamiku omandist kaotasid, olid nad äärmiselt vaesed. Brighamil õnnestus jätta Mary Annile pere tarbeks vaid 2 dollarit ja 72 senti. Brigham ja Mary Ann usaldasid, et Issand kannab nende eest hoolt, ja lootsid Issandalt saadud lubadusele, et apostlite perede vajaduste eest hoolitsetakse, kui apostlid misjonil on. (Vt Leonard J. Arrington. Brigham Young: American Moses, 1985, lk 74–75, 413, 420.)

Selgitage, et olles juhatanud Kiriku misjonitööd Suurbritannias, saabus Brigham Young 1. juulil 1841 Illinoisi osariiki Nauvoosse. Kaheksa päeva hiljem sai prohvet Joseph Smith Õpetuse ja Lepingute 126. osas kirjas oleva ilmutuse.

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Õpetus ja Lepingud 126:1–3. Paluge teistel teksti jälgida, et selgitada välja, mida rääkis Issand Brighamile tema teenimisest. Paluge õpilastel rääkida, mida nad leidsid. (Vajadusel selgitage, et sõna vaev viitab usinale tööle pika ajaperioodi jooksul.)

Selgitage, et isegi kui Issand ei vajanud enam, et Brigham Young oma pere juurest lahkuks, teenis ta hiljem mõnel lühiajalisel misjonil. Paluge õpilastel tunda 1. ja 2. salmis ära põhimõte, kus õpetatakse, mis leiab aset, kui me Issandat usinasti teenime. (Õpilased võivad kasutada erinevat sõnastust, kuid nad peaksid tundma ära põhimõtte: kui me Issanda heaks usinasti töötame, võtab Ta meie õigemeelse ohverduse vastu.) Võiksite õpilastele soovitada, et nad selle põhimõtte pühakirjas lehe servale kirjutaksid.)

  • Millal te olete tundnud, et Issand on teie teenimisega rahule jäänud?

Paluge õpilastel mõelda, millised on nende võimalused Issandat teenida. Innustage neid järgima selliste juhtide eeskuju nagu Brigham Young, et võimaluste avanedes usinalt tööd teha. Jagage tunnistust, et Issand võtab vastu oma usinate teenijate õigemeelsed ohverdused Tema töö tegemisel.

Kommentaarid ja taustinfo

Õpetus ja Lepingud 124:84–86. Almon Babbitt

Almon Babbitt oli Siioni leeri liige ja ta määrati 28. veebruaril 1835 Esimese Seitsmekümne Kvoorumi liikmeks. Almon oli varem eiranud Kiriku juhtide nõuandeid ja juhtinud teisi omaenda otsuseid järgima.

Salmis Õpetus ja Lepingud 124:84 kasutas Issand Almon Babbitti käitumise kirjeldamiseks kuldvasika analoogiat (vt 2. Mooses 32). Almon andis ise nõu, mida pühad peaksid Esimese Presidentkonna kaudu antud Issanda nõuande asemel järgima.

Õpetus ja Lepingud 126:1. Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi misjon Suurbritanniasse

„1840. aasta aprillis, kui teised apostlid Briti saartele jõudsid, kogus Brigham Young, kes oli võtnud enda peale Kiriku juhtimise Briti misjonil, vennad kokku Prestonisse Kiriku üldkonverentsile. ‥ Esimese asjana viidi läbi Willard Richardsi [kes oli teeninud misjonijuhatuses) asetamine apostliks 1838. aastal saadud ilmutuse kohaselt [vt ÕL 118:6]. ‥ Nüüd oli Briti saartel kaheksa Kaheteistkümne Kvoorumi liiget, nimelt Brigham Young, Heber C. Kimball, Parley P. Pratt, Orson Pratt, John Taylor, Wilford Woodruff, George A. Smith ja Willard Richards. Kaks apostlit, William Smith ja John E. Page, ei täitnud oma misjonit Suurbritannias. Orson Hyde saabus hiljem ja teenis koos oma vendadega Inglismaal mitu kuud ja seejärel läks ta Palestiinasse, et pühitseda see maa juutide tagasipöördumiseks. Üks koht Kaheteistkümne hulgas jäi sel ajal endiselt täitmata.” (Church History in the Fulness of Times Student Manual, 2. kd (Church Educational System manual), 2003, lk 231)

Juhtides misjonitöö laienemist üle kogu Briti saarte, näitas Brigham Young üles suurt vaimset ja juhtimisalast võimekust. Brigham Youngi ja teiste apostlite juhatusel sai Kirikule Suurbritannias osaks fenomenaalne kasv. Ajaks, mil enamik apostleid 1841. aasta aprilli lõpus Inglismaalt lahkus, oli Kirikuga liitunud 7000–8000 inimest, kellest ligikaudu 1000 olid mõned kuud varem Nauvoosse emigreerunud.

„See misjon oli Kaheteistkümne Apostli Kvoorumile tähtis koolitus- ja küpsuse saavutamise aeg. Brigham Youngil õnnestus tugevdada juhioskusi, mida teda peagi Nauvoos rakendama kutsuti. ‥ Suurbritannias kogetud katsumuste ja ohverduste kaudu, aga ka ühise eesmärgi nimel töötades olid need kaksteist niivõrd üksmeelsed, et see andis Kirikule järgnevateks aastateks tugeva juhtkonna.” (Church History in the Fulness of Times, lk 234)

Õpetus ja Lepingud 126:3. Brigham Young hoolitseb oma perekonna eest

Suurbritanniast koju naastes järgis Brigham Young Issanda käsku „võtta erilise hoole alla oma perekond” (ÕL 126:3). Ta võttis iga päev aega, et oma lapsi juhendada ja nendega palvetada. Lapsed mäletasid teda kui õrna ja armastavat isa.

Brigham Young oli 40-aastane, kui Õpetuse ja Lepingute 126. osas olev ilmutus saadi, kuid järgmine lugu näitab tema pikaajalist pühendumist oma perekonnale.

„23-aastaselt abiellus ta Miriam Angeline Worksiga. Noorele abielupaarile sündis kaks tütart. Brigham teenis perele raha, valmistades ja parandades toole, laudu ja kappe ning paigaldades aknaid, uksi, treppe ja kaminasimsse. ‥

Kui Miriam tuberkuloosi haigestus, võttis Brigham lisaks oma töödele ka paljud naise tööd oma õlgadele. Kui naine pidi üha rohkem voodisse jääma, valmistas ta pidevalt perele hommikusööki, pani tütred riidesse, koristas maja ning „kandis oma naise kamina ääres olevasse kiiktooli ja jättis ta sinna, kuni õhtul koju saabus”, õhtusööki valmistas, lapsed voodisse pani ja koduseid majapidamistöid tegi [Susa Young Gates ja Leah D. Widtsoe. The Life Story of Brigham Young, 1930, lk 5]. Tema noorusaja ja varajaste abieluaastate kogemus laste ja kodu eest hoolitsemisel õpetas talle palju perega koos töötamisest ja majapidamisest. Aastaid hiljem andis ta pühadele nendes asjades nõu ja uhkeldas naljatlevalt, et ta võib „enamikule kogukonna naistele majapidamistöödes silmad ette teha” [Deseret News, 12. aug, 1857, lk 4]” (Teachings of Presidents of the Church: Brigham Young, 1997, lk 2).

„Lisaks sellele, et Brigham Young sai veeta pärast seda ilmutust [ÕL 126] oma perega rohkem aega, kui tal oli mitmel varasemal aastal õnnestunud, oli ta ka enamiku ajast (kolmekümne kuuest Josephi viimasest elukuust kakskümmend kaheksa) prohvet Joseph Smithi lähedal.

Kuna Issand teadis Brigham Youngi ja Kiriku tulevikku, siis näib olevat selge, et Ta hoidis Brighamit Josephi lähedal, et ta saaks õppida seda, mida tal oli vaja teada, et juhtida Kirikut pärast Josephi surma.” (Doctrine and Covenants Student Manual, 2. tr, (Church Educational System manual), 2001, lk 313)

Kuigi Brighamil ei palutud enam oma pere juurest lahkuda, et veel misjonitel teenida, teenis ta enne prohveti surma mitmel lühimisjonil.