48. õppetund: Õpetus ja Lepingud 42:30–42

48. õppetund

Õpetus ja Lepingud 42:30–42

Sissejuhatus

1831. aasta alguses asus enamik New Yorgi osariigis elavaid pühasid, kaasa arvatud Joseph Smith, ümber Ohio osariiki, et ühineda seal suure rühma hiljuti ristitud pühadega. Kiriku juhid otsisid Issandalt seoses Kiriku kasvuga juhatust. Prohvet Joseph Smith sai kaheteistkümne vanema juuresolekul ilmutuse, mis on nüüd kirjas salmides Õpetus ja Lepingud 42:1–73. Selles ilmutuses kehtestas Issand ajalikud, majanduslikud ja vaimsed seadused, juhatades Kiriku liikmeid aitama vaeseid, rahastama Kiriku erinevaid ettevõtmisi ning olema abiks teistele pühadele, kes tulid Ohio osariiki.

Õpetamissoovitused

Õpetus ja Lepingud 42:30–42

Issand kehtestab pühitsemise seaduse

Kasuta enne tunni algust kleeplinti või markerit ja tõmba joon kuuele joogiklaasile. Tõmba kõigil klaasidel joon erinevale kõrgusele. Võta klaasid tundi kaasa. Muretse kann, kus on piisavalt vett, et täita kõik klaasid neile märgitud jooneni. (Võiksite lisada veele värvainet, et õpilastele oleks vesi paremini näha.)

Asetage tunni alguses lauale kann. Selgitage, et vesi sümboliseerib kogukonna vara ja vahendeid.

Selgitage, et 1831. aasta veebruaris vajasid Kiriku liikmed Ohio osariigis Kirtlandis abi, et kanda hoolt vaeste eest, toetada uusasukaid, kes pidid Ohiosse kolimiseks palju ohverdama, ning aidata rahastada Kiriku tehinguid.

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Õpetus ja Lepingud 42:30. Paluge klassil teksti jälgida ja leida, mida Issand vaeste kohta ilmutas.

Mida tähendab teie arvates „pead meeles vaeseid”?

Juhtige tähelepanu sellele, et Issand käskis pühadel pühitseda oma vara vaeste toetuseks. Kirjutage tahvlile sõna pühitsema. Paluge õpilastel mõtiskleda järgmise küsimuse üle:

Mida tähendab teie arvates pühitsema?

Kirjutage tahvlile sõna pühitsema definitsioon, mille on andnud vanem D. Todd Christofferson Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist. Võiksite õpilastele soovitada see definitsioon 30. salmi kõrvale pühakirjalehekülje servale kirjutada.

„Pühitsemine on millegi kõrvalepanemine või millegi püha loovutamine pühaks otstarbeks.” (Pilguheit pühale elule. – 2010. a sügisene üldkonverents)

Kuidas on teie arvates see definitsioon seotud sellega, et midagi antakse ära, et aidata abivajajaid?
Kuidas võtaksite kokku Issanda käsu seoses vaestega salmis 30? (Kuigi õpilased võivad kasutada erinevat sõnastust, peaksid nende vastused väljendama õpetust: Issand käsib meil kanda hoolt vaeste ja abivajajate eest. Soovi korral võite paluda õpilastel osana arutelust vaadata üle salmid Õpetus ja Lepingud 38:16, 34–36.)

Selgitage, et Õpetuse ja Lepingute 42. osas on kirjas pühitsemise seaduseks kutsutud seaduse põhimõtted. Selleks, et aidata õpilasel neid peamisi põhimõtteid mõista, paluge ühel neist lugeda ette Esimesest Presidentkonnast president Marion G. Romney selgitus:

„Pühitsemise seaduse peamine põhimõte on see, et kõik, mis meil on, kuulub Issandale; seega võib Issand nõuda meilt ükskõik mida meie varast või kogu vara, sest see kuulub Talle. ‥ (ÕL 104:14–17, 54–57).” (J. Reuben Clark noorem, Conference Report, okt 1942, lk 55) (Living the Principles of the Law of Consecration. – Ensign, veebr 1979, lk 3)

NB! Järgnev näitlik õppetund on lihtsustatud näide pühitsemise seadusest, nagu see kehtis Kirikus umbes 1833. aastani. Siis tegi Kirik muudatusi. Pühitsemise seadust rakendati mitmes faasis ja järgnevatel aastatel tehti selles mitu muudatust.

Paluge kuuel õpilasel klassi ette tulla. Andke igaühele neist tühi klaas. Täitke klaasid kannus oleva veega. Valage ühte klaasi klaasile märgitud jooneni, kolme klaasi üle märgitud joone ja kahte klaasi märgitud joonest vähem vett. Selgitage, et klaasidele märgitud jooned sümboliseerivad eri perede vajadusi ja õigemeelseid soove. Klaasid, kus vesi ei ulatu jooneni, sümboliseerivad peresid, kellel pole oma vajaduste katteks piisavalt raha ega asju.

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Õpetus ja Lepingud 42:31. Paluge klassil teksti jälgida, et leida, mida pidid pühad pühitsemise seaduse järgi elamiseks kõigepealt tegema.

Mis oli nende pühade jaoks esimene samm pühitsemise seaduse järgi elamises? (Nende vara tuli „asetada ‥ kiriku piiskopi ja tema nõuandjate ‥ette”. Teisisõnu, nad pidid näitama valmisolekut pühitseda oma raha ja vara Kirikule.)
Keda piiskop esindab? (Issandat.)

Kujutamaks seda, kuidas Kiriku liikmed pühitsevad oma vara Kirikule, paluge kuuel õpilasel valada kogu klaasides olev vesi kannu tagasi. Paluge ühel õpilasel lugeda ette Õpetus ja Lepingud 42:32 ning teistel tähele panna, kes on Issanda sõnul volitatud õpetama ja Tema Kirikut üles ehitama.

Selgitage, et iga pere tegi koostööd piiskopiga ja neile sai osaks niinimetatud „majapidamisomand” (ÕL 42:72). See tähendab, et iga pere hoolde anti Issanda vara ja vahendid. Saadud vara ja vahendid olid perede eraomandid ja nad pidid nende hoolde antud vahendite kasutamisel ise otsuseid langetama. Issanda vara ja vahendite majapidajana kandsid nad neile antu eest Tema ees vastutust.

Valage kannust kõikidesse klaasidesse vett, nii et see ulatuks klaasile märgitud jooneni.

Selleks, et aidata õpilastel mõista, kuidas piiskop määrab peredele vahendeid, paluge ühel õpilasel lugeda ette Õpetus ja Lepingud 51:3. Paluge klassil teksti jälgida, et saada teada, kuidas määras piiskop (antud juhul Edward Partridge) kindlaks iga pere osa. Võiksite õpilastele soovitada, et nad salmi Õpetus ja Lepingud 51:3 oma pühakirjas salmi Õpetus ja Lepingud 42:33 kõrvale kirjutaksid.

Kuidas määras piiskop kindlaks iga pere osa? (Osade määramisel võeti aluseks iga pere olukord, soovid ja vajadused.)

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Õpetus ja Lepingud 82:17. Paluge klassil teksti jälgida, et leida, mille alusel hindab Issand inimese soove ja vajadusi. Võiksite paluda, et õpilased viite ÕL 82:17 oma pühakirjas salmi Õpetus ja Lepingud 42:33 kõrvale kirjutaksid.

Mida nõudis Issand selle salmi kohaselt inimestelt, kes andsid piiskopile teada oma soovidest ja vajadustest? (Need pidid olema õiglased ehk teisisõnu ausad.)

Näidake õpilastele kannu jäänud vett. Paluge ühel õpilasel lugeda ette Õpetus ja Lepingud 42:33–36. Paluge õpilastel teksti jälgida, et leida, mida käskis Issand pühadel teha pühitsetud varaga, mis pärast selle majapidajatele jaotamist üle jäi.

Mida käskis Issand pühadel teha vara ülejäägiga? (Nad pidid kasutama seda vaeste aitamiseks, Kiriku hoonete rahastamiseks ja abi vajavate Kiriku liikmete aitamiseks.) Mida sümboliseerib teie arvates nendes salmides kann? (Varaaita.)
Kuidas aitab pühitsemine vaeste ja abivajajate eest hoolt kanda?
Kuidas võib pühitsemise seadus olla Kirikule õnnistuseks?
Mis võib pühitsemise seaduse järgi elamisel raske olla?

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Õpetus ja Lepingud 42:38. Paluge klassil teksti jälgida ja leida, millist põhimõtet Issand teistele heategemise kohta õpetab.

Millist põhimõtet Issand teistele heategemise kohta õpetas? (Õpilased peaksid vastama, et kui teeme teistele head, teeme head Issandale. Kirjutage see põhimõte tahvlile.)
Kuidas võis see tõde aidata pühadel nõustuda oma omandit pühitsema? Kuidas saab selle meelespidamine teile abiks olla?
Millal olete tundnud, et teenisite Issandat, kui tegite midagi teiste aitamiseks?

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Õpetus ja Lepingud 42:40–42. Paluge klassil teksti jälgida, et leida, millised iseloomujooned peavad inimesel pühitsemise seaduse järgi elamiseks olema. (Selleks, et aidata õpilastel mõista, kuidas käib 40. salm nende elu kohta, võiksite vajadusel selgitada, et Issand ei oota, et valmistaksime endale ise riided. Siiski, Ta tahab, et meie väljanägemine oleks hoolitsetud ja puhas.)

Miks võib laisal inimesel pühitsemise seaduse järgi elamine raske olla?

Jaotage õpilased kahestesse või kolmestesse rühmadesse. Selgitage, et kuigi meil ei ole kästud elada pühitsemise seaduse järgi nii, nagu algusaegade pühadel, kehtib see seadus ka tänapäeval. Paluge igal rühmal lugeda ette president Spencer W. Kimballi sõnad ja kuulata, mida tähendab pühitsemise seaduse järgi elamine meie jaoks tänapäeval. Seejärel paluge iga rühma liikmetel arutada, kuidas nad vastaksid järgnevatele küsimustele. (Võiksite õpilastele soovitada need sõnad pühakirjas 30. salmi kõrvale leheservale kirjutada.)

„Pühitsemine tähendab oma aja, annete ja vahendite andmist abivajajate eest hoolitsemiseks – olgu vaimselt või ajaliselt – ja Issanda kuningriigi ehitamiseks” (Welfare Services: The Gospel in Action. – Ensign, nov 1977, lk 78).

Millist abi (lisaks rahale) võivad inimesed teie ümber vajada?
Kui palju aega ning milliseid andeid ja vahendeid saaksite teie kasutada abivajajate aitamiseks?
Kuidas on teid õnnistatud tänu kellelegi, kes kasutas oma aega, andeid või vahendeid, et teid aidata?

Tunnistage lõpetuseks õppetunnis arutatud põhimõtetest.

Kommentaarid ja taustinfo

Õpetus ja Lepingud 42:30–34. Pühitsemise seadus

President Joseph Fielding Smith on selgitanud: „Ühinenud Vennaskond ehk pühitsemise seadus ei pea võimalikuks, et laisk saab süüa töötegija leiba. Kuigi kõik kõike ühiselt jagavad ja kellelgi pole teisest rohkem, peavad siiski kõik teenima ja kõigi ühiseks hüvanguks töötama.” (Church History and Modern Revelation, 2. vlj, 1953, 1. kd, lk 205)

Õpetus ja Lepingud 42:30–34. Issanda pühitsemise seaduse võrdlus sotsialistlike programmidega

Mõned on vihjanud, et pühitsemise seaduse järgi elamine ja ühinenud vennaskonna süsteem on kõigest usulist laadi sotsialism või kommunism. Teised väidavad, et see oli kas Joseph Smithi aegse majandusfilosoofia arendus või uue religiooni sisesed eksperimendid. Sellised oletused on valed. Hiljem on president Marion G. Romney Esimesest Presidentkonnast toonud välja ühinenud vennaskonna korra:

1. Ühinenud vennaskonna nurgakiviks on usk Jumalasse ja Tema vastuvõtmine maa Issandana ja Ühinenud Vennaskonna loojana. ‥

2. Ühinenud vennaskond tegutseb inimeste vabatahtlikkuse alusel, kes pühitsevad kogu oma vara Jumala Kirikule. ‥

3. ‥ Ühinenud vennaskond tegutseb eraomandi ja isikliku juhtimise põhimõttel. ‥

4. Ühinenud vennaskond ei ole poliitiline ühendus. ‥

5. Ühinenud vennaskonna eelduseks on õigemeelne rahvas. ‥

Ühinenud vennaskond ülendab vaeseid ja alandab rikkaid. Selle käigus saavad mõlemad pühitsetud. Vaesed, kes on vabastatud ahelatest ja alandavatest omandipiirangutest, saavad vabade inimestena saavutada kogu oma potentsiaali, nii ajaliku kui ka vaimse. Rikkad, kes pühitsevad ja annavad vaeste heaks ära oma ülejäägid, mitte sunni tõttu, vaid vabatahtlikult oma valikuvabaduse ajel, näitavad oma kaasinimeste vastu seda ligimesearmastust, mille kohta Mormon ütles „Kristuse puhas armastus” (Mn 7:47). (Conference Report, apr 1966, lk 97)

President J. Reuben Clark noorem Esimesest Presidentkonnast on öelnud: „Ühinenud vennaskonnast ei ole päriselt aru saadud. ‥ See ei olnud ühiskondlik süsteem. ‥ Ühinenud Vennaskond ja kommunism ei ole sünonüümid.” (Conference Report, okt 1943, lk 11)

President Romney on selgitanud, et me peame võtma isikliku vastutuse hoolitseda vaeste ja abivajajate eest: „Tänapäeva maailm on hädas Issanda plaani võltsingutega. Me ei tohi lasta end valele teele juhatada, eeldades, et me suudame loobuda oma kohustusest vaeste ja abivajajate ees, pannes selle kohustuse valitsusele või teistele avalik-õiguslikele asutustele. Ainult vabatahtlikult andes, rohkest armastusest meie ligimeste vastu, võime mõista, mis asi on ligimesearmastus, mida Mormon iseloomustas kui „Kristuse puhas[t] armastus[t]” (Mn 7:47).” (Caring for the Poor and Needy. – Ensign, jaan 1973, lk 98)

President Clark on rääkinud valitsuse toetustest:

„Suurel hulgal toetuste jagamine on tekitanud sadades tuhandetes, kui mitte miljonites inimestes laiskusearmastuse, tunde, et maailm peaks neid ülal pidama. See on loonud mõne kõige hukatuslikuma poliitilise õpetuse kasvulava, mis on kunagi kanda kinnitanud, ‥ ja ma arvan, et see võib viia meid tõsise poliitilise probleemini.” (Tsiteeritud teosest Marion G. Romney. Church Welfare Services’ Basic Principles. – Ensign, mai 1976, lk 121)

„Ühiskond ei pea pakkuma kellelegi elu täis jõudeolekut, olenemata inimese east. Ma ei ole kunagi näinud pühakirjades ühtki rida, mis kutsuks seda tegema või isegi selle heaks kiidaks. Minevikus pole ükski vaba ühiskond olnud suuteline toetama suuri rühmi, kes elavad jõude ja jääksid vabaks.” (Conference Report, apr 1938, lk 107)

Õpetus ja Lepingud 42:30–34, 54–55. Ammused kogukondlikud süsteemid, mis eelnesid pühitsemise seaduse ilmutusele

Joseph Smithi päevil proovisid mõned inimrühmad moodustada kogukondi, kus kogu vara ja vahendid olid nende ühisomandis. Enne pühitsemise seaduse ilmutamist moodustasid mõned Kiriku liikmed Ohio osariigis sellise rühma. Mõnikord tõi see endaga kaasa probleeme:

„Kui [Joseph Smith] Ohio osariiki jõudis, avastas [ta] ligi viiekümne inimese suuruse rühma, mis oli loonud kooperatiivi selle järgi, kuidas nad mõistsid Apostlite tegude raamatut, kus kirjeldati, kuidas algusaegade pühadel oli kõik ühine (vt Ap 2:44–45; 4:32). See rühm, tuntud kui „perekond” koosnes Kiriku liikmetest, kes elasid Kirtlandi küla lähedal Isaac Morley talus. Kui John Whitmer jaanuari keskel sinna jõudis, täheldas ta, et nende tegevus põhjustas palju probleeme. Näiteks võttis Heman Bassett Levi Hancocki taskukella ja müüs selle maha. Kui temalt küsiti, miks ta seda tegi, vastas Heman: „Oi, ma mõtlesin, et see kuulus perekonnale.” Levi vastas, et talle pere sellised teod ei meeldi ja ta ei kavatse seda kauem kannatada. (Levi W. Hancock. Levi Hancock Journal. – VAP-i ajalooosakond, Salt Lake City, lk 81)

Prohvet Joseph ‥ tundis vajadust organiseerida täiuslikum süsteem, et Kiriku kasvavaid majanduslikke vajadusi rahuldada. Kiriku erinevate ettevõtmiste rahastamiseks, nagu ilmutuste ja misjonäride brošüüride kirjastamiseks, oli vaja sissetulekut. ‥ Oli vaja raha, kaupu ja vara, et aidata vaeseid ja sisserännanuid, kes kannatasid väga, et Ohiosse koguneda, seega pöördus Joseph Issanda poole.” (Church History in the Fulness of Times, 2. vlj, Kiriku haridussüsteemi ajakiri, 2003, lk 95)

Õpetuse ja Lepingute 42. osas kirjas olev ilmutus, kus ilmutatakse Issanda pühitsemise seadus, oli üks mitmest ilmutusest, mille Joseph selle järelpärimise vastusena sai.

Õpetus ja Lepingud 42:34, 55. Piiskopi varaait

„1831. aastal ilmutas Issand prohvet Joseph Smithile, et Kiriku liikmed peaksid „jagama oma varandust vaestega; ‥ ja see tuleb asetada ‥ piiskopi ette, ja ‥ hoida minu varaaidas, et aidata vaeseid ja abivajajaid” (ÕL 42:31–32, 34).

Rohkem kui 180 aastat hiljem jätkavad piiskopi varaaidad üle maailma piiskoppide toetamist kutses „ol[la] ustav, püsi[da] ametis, mille [Issand neile] määranud [on]; abista[da] nõrku, tõsta käsi, mis on rippu vajunud, ja tugevda[da] nõrkenud põlvi” (ÕL 81:5).

Olgu see siis hoone, kuhu on koguduses varutud toitu ja muid varusid, või vahendid, mida piiskop saab teiste abistamiseks kasutada. Piiskopi varaaita kasutatakse selleks, et abivajajate eest hoolitseda.

Kiriku käsiraamatus „Heaolu ja enesega toimetuleku peamised põhimõtted” (2009) on kirjas: „Issanda varaait on iga piiskopi jaoks ja igas koguduses. Vastupidiselt tavatarkusele ei piirdu Issanda varaait jagamist ootavaid toidu- ja tarbekaupu täis hoone või laoga.”

Seal, kus ehitisena ei ole varaaita olemas, saavad piiskopid osta vajalikke esmatarbekaupu kohalikust poest, kasutades selleks paastuannetusi.” (Bishops’ Storehouse Opens the Windows of Heaven. – Church News and Events, 20. mai 2011, LDS.org)