Õpetus ja Lepingud 72–74

Sissejuhatus

Kiriku laienemine Missouri osariiki ja piiskop Edward Partridge’i ümberasumine tekitas vajaduse kutsuda Ohio osariigis teenima uus piiskop. 1831. aasta 4. detsembril sai prohvet Joseph Smith kolm ilmutust, mis on kirjas Õpetuse ja Lepingute 72. osas. Nendes ilmutustes tehti teatavaks Newel K. Whitney kutsumine uueks piiskopiks Ohios, ilmutati mõned piiskop Whitney kohustused ja anti juhiseid Siionisse kogunemiseks. 1832. aasta jaanuaris antud ilmutuses, mis on kirjas Õpetuse ja Lepingute 73. osas, andis Issand Joseph Smithile ja Sidney Rigdonile juhatust jätkata oma tööd Piibli tõlkega. Õpetuse ja Lepingute 74. osas kirjas olev ilmutus saadi 1830. aastal, enne Kiriku taastamist. See sisaldab Issanda selgitust pühakirjasalmile 1. korintlastele 7:14, mida mõni inimene kasutas selleks, et õigustada imikute ristimist.

Õpetamissoovitused

Õpetus ja Lepingud 72:1–8

Issand kutsub Newel K. Whitney piiskopiks Ohio osariigis

Küsige õpilastelt, millised Kiriku kutsed on nende arvates väga rasked.

Kas teile on kunagi antud kutse või on teil palutud teha Kirikus midagi keerulist, mis tekitas teis tunde, et see on liiga raske või et te ei tule sellega toime? Kui jah, siis miks?

Paluge õpilastel uurida iseseisvalt salme Õpetus ja Lepingud 72:1–2, et leida, millise kutse järgi oli Kirikul vajadus tekkinud. (Vajadusel selgitage, et fraas „selles Issanda viinamäe osas” viitas Ohio osariigile.)

Millise kutse järele oli Ohio osariigis vajadus tekkinud?

Selleks, et aidata õpilastel mõista, miks oli Ohios vaja uut piiskoppi, paluge neil meenutada, kes oli kutsutud Kiriku esimeseks piiskopiks (Edward Partridge; vt ÕL 41:9). Selgitage, et seoses Kiriku laienemisega Missouri osariiki ja piiskop Edward Partridge’i ümberasumisega Independence’isse (üle 1500 kilomeetri Kirtlandist) kuulutas Issand, et Ohio osariigis vajatakse uut piiskoppi. Paluge paaril õpilasel lugeda kordamööda ette Õpetus ja Lepingud 72:3–6. Paluge klassil teksti jälgida ja leida fraase, mis selgitavad, miks vajasid pühad Ohios piiskoppi.

Miks vajasid pühad Ohios 3. ja 5. salmi kohaselt piiskoppi? (Et nad saaksid oma majapidajaameti kohta piiskopile aru anda.)
Kuidas sarnaneb see sellega, kuidas me tänapäeval oma piiskopile või koguduse juhatajale aru anname?

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Õpetus ja Lepingud 72:7–8. Paluge õpilastel teksti jälgida, et leida, kes kutsuti Ohios uueks piiskopiks ja kes valis tema seda kutset täitma.

Kes kutsuti Ohios uueks piiskopiks?
Kes valis Newel K. Whitney uueks piiskopiks?
Mida me saame 8. salmist õppida selle kohta, kuidas Issanda Kirikus kutsetes teenitakse? (Õpilaste vastused peaksid sisaldama õpetust: kutsed teenida Jeesuse Kristuse Kirikus tulevad Päästjalt.)

Paluge õpilastel mõtiskleda, kuidas nad end tunneksid, kui neid kutsutaks raskesse Kiriku kutsesse. Paluge ühel õpilasel lugeda ette lugu, mille jutustas Newel K. Whitney pojapoeg vanem Orson F. Whitney Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist. Paluge õpilastel kuulata, mida vend Whitney tundis, kui ta kutsuti teenima piiskopina ja mida ta sai teada selle kohta, kust tema kutse pärines.

„Mõte selle tähtsa kohustuse (piiskopi ameti) enda peale võtmisest oli peaaegu rohkem, kui [Newel K. Whitney] suutis kanda. ‥ [Ta] umbusaldas ‥ oma võimeid ning [tundis], et ei suuda seda kõrget ja püha usaldusülesannet täita. Kimbatuses pöördus ta prohveti poole:

„Ma ei näe endas piiskoppi, vend Joseph; aga kui sa ütled, et see on Issanda tahe, siis ma teen proovi.”

„Sul pole vaja üksnes minu sõnu uskuda,” vastas prohvet lahkesti, „mine ja küsi Isalt järele.”

Newel ‥ otsustas teha, nagu [prohvet] oli nõu andnud. ‥ Tema alandlikule ja südamest tulnud palvele vastati. Öövaikuses üksi oma toas olles kuulis ta häält taevast: „Sinu jõud peitub minus.” Sõnu oli vähe ja need olid lihtsad, kuid ilmatu tähendusega. Tema kahtlused hajusid nagu kaste enne koitu. Ta otsis kohe prohveti üles, ütles talle, et ta on veendunud ja nõus võtma vastu ametit, millesse teda oli kutsutud.” (The Aaronic Priesthood. – Contributor jaan 1885, lk 126)

Mis aitas Newel K. Whitneyl olla valmis vastu võtma kutset teenida piiskopina?
Mida me saame tema kogemusest õppida, mis aitaks meid, kui Kiriku kutse või ülesanne tundub liiga raskena?
Kuidas võib see, kui mõistame, et kutsed teenida Kirikus tulevad Päästjalt, aidata meil oma kutseid vastu võtta ja püüda neid usinasti täita?

Võiksite jagada kogemust, mis on tugevdanud teie tunnistust sellest, et kutsed teenida Issanda Kirikus tulevad Temalt.

Õpetus ja Lepingud 72:9–26

Issand selgitab piiskopi kohustusi

Kirjutage tahvlile tõde: Kiriku ilmalikud ja vaimsed asjad on kogudustes piiskoppide ja kogudusejuhatajate korraldada. (Soovi korral selgitage, et ilmalikud viitab füüsilise eluga seotud asjadele. Näiteks tegelevad piiskopid ja kogudusejuhatajad Kiriku maavalduste, Kiriku fondide ja piiskopi varaaidas olevate varude jagamisega.)

Tehke kokkuvõte salmidest Õpetus ja Lepingud 72:9–26, selgitades, et need salmid kirjeldavad mõningaid piiskop Whitney kohustusi. Selgitage, et Issanda esitatud piiskopi kohustused selles ilmutuses olid seotud peamiselt piiskopi rolliga vastavalt pühitsemise seadusele. Tol ajal ei olnud Kirik jaotatud kogudusteks, mida juhatavad piiskopid, nagu see on tänapäeval. Tol ajal oli ainult kaks piiskoppi: piiskop Whitney oli pühade piiskop Ohios ja piiskop Partridge oli pühade piiskop Missouris.

Õpetus ja Lepingud 73

Issand juhatab Joseph Smithi ja Sidney Rigdonit Piibli tõlkimist jätkama

Tehke kokkuvõte salmidest Õpetus ja Lepingud 73:1–2, selgitades, et Issand juhatas, et need vanemad, kes olid evangeeliumi jutlustanud, pidid jätkama seda järgmise konverentsini, mis pidi toimuma kahe nädala pärast. Prohvet Joseph Smith ja Sidney Rigdon olid jutlustanud, et aidata võidelda Ezra Boothi kirjade avaldamise tulemusena levitatud Kirikut puudutava valeinfo vastu. Paluge ühel õpilasel lugeda ette Õpetus ja Lepingud 73:3–4. Paluge õpilastel teksti jälgida, et leida, millele käskis Issand Joseph Smithil ja Sidney Rigdonil pärast konverentsi keskenduda.

Millele palus Issand Joseph Smithil ja Sidney Rigdonil oma püüdlustes keskenduda? Millele viitas Issand, rääkides tõlkimisest? (Piibli läbivaatamisele.)

Õpetus ja Lepingud 74

Issand selgitab salmi 1. korintlastele 7:14 tähendust

Paluge õpilastel kujutada ette, et nad teenivad Kirikus põhimisjonäridena. Rääkides ühe Kirikuga tutvuva abielupaariga, saate te teada, et neil oli poeg, kes suri vaid mõne kuu vanusena. Selle abielupaari kirikujuht ütles neile, et see laps ei saa taevasse, kuna ta jäi enne surma ristimata. Vanemad on tohutult kurvad, et nad lapse kaotasid, ja kuna nad usuvad, et nende beebi ei saa päästetud.

Paluge õpilastel mõelda, mida nad selles olukorras ütleksid ja andke neile teada, et nad saavad oma vastustest hiljem rääkida.

Selgitage, et Õpetuse ja Lepingute 74. osas on kirjas Issanda selgitus salmile 1. korintlastele 7:14. Paluge ühel õpilasel lugeda ette Õpetus ja Lepingud 74:1, kus on kirjas apostel Pauluse sõnad salmist 1. korintlastele 7:14. Rääkige õpilastele, et kirjakoha 1. korintlastele seda salmi kasutati, et toetada beebide ristimise tava. (Samuti võiksite selgitada, et sõna uskmatu 1. salmis viitab juutidele, kes ei olnud Jeesuse Kristuse evangeeliumi vastu võtnud. Paulus ei öelnud, et inimest saab päästa tema abikaasa õigemeelsuse kaudu, vaid et ühe abikaasa usule pöördumisel võib olla perele pühitsev mõju.)

Paluge paaril õpilasel lugeda kordamööda ette Õpetus ja Lepingud 74:2–6. Paluge õpilastel teksti jälgida, et panna tähele apostel Pauluse ajal tekkinud probleeme, kus üks abikaasadest võttis omaks Jeesuse Kristuse evangeeliumi ja teine abikaasa elas ikka Moosese seaduse järgi.

Milliseid raskusi sellistes abieludes kogeti? (Abikaasad vaidlesid, kas nende last õpetatakse uskuma ja järgima Jeesuse Kristuse evangeeliumi või Moosese seadust (vt 3. salm). Lapsed, kes olid üles kasvatatud kuulekana Moosese seadusele, ei uskunud täiskasvanuks saades Jeesuse Kristuse evangeeliumi (vt 4. salm).)
Kuidas võivad abikaasade erinevad usulised tõekspidamised mõjutada nende peret?

Selgitage, et Jeesuse Kristuse lepitus täitis Moosese seaduse ja ümberlõikamist ei nõutud enam. Kuid juudid, kes järgisid Moosese seadust, uskusid sellest hoolimata, et poisslaps ei ole puhas, kui ta pole ümber lõigatud. Selline tõekspidamine tekitas probleeme peredes, kus üks vanematest uskus Jeesuse Kristuse evangeeliumisse ja teine Moosese seadusesse. Tänapäeval võivad sarnased vastuolud usulistes tõekspidamistes ja tavades leida aset peredes, kus üks abikaasa on Kiriku liige, teine mitte.

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Õpetus ja Lepingud 74:7. Paluge õpilastel teksti jälgida ja leida, mida Issand väikeste laste kohta õpetas.

Mida õpetas Issand väikeste laste kohta? (Õpilased võivad kasutada erinevat sõnastust, kuid nende vastustes peaks kajastuma põhimõte: väikesed lapsed on pühad, sest nad on pühitsetud Jeesuse Kristuse lepituse kaudu. Soovi korral võiksite paluda, et õpilased selle tõe pühakirjas ära märgiksid.)

Meenutage õpilastele õppetunni alguses seoses misjonitööga esitatud küsimust. Paluge õpilastel kirjutada Moroni 8:8–12 ja ÕL 29:46–50 ristviitena salmi Õpetus ja Lepingud 74:7 kõrvale. Paluge õpilastel lugeda koos kaaslasega läbi Moroni 8:8–12 ning Õpetus ja Lepingud 29:46–50 ning seejärel arutada küsimust:

Mida te õpetaksite abielupaarile, kes arvab, et nende surnud laps ei saanud taevasse, kasutades seda, mida õppisite salmidest Õpetus ja Lepingud 74:7 ning Moroni 8:8–12 väikeste laste päästmise kohta?

Paluge ühel-kahel paaril selgitada, mida nad õpetaksid. Tunnistage lõpetuseks Päästja lepituse väest lunastada väikesed lapsed.

Kommentaarid ja taustinfo

Õpetus ja Lepingud 72:13. Piiskop Whitney teenis piiskop Partridge’i juhtimise all

Piiskop Edward Partridge kutsuti Kiriku esimeseks piiskopiks. Piiskop Newel K. Whitney teenis piiskop Partridge’i juhtimise all. President Joseph Fielding Smith on selgitanud:

„Kirtlandis olev piiskop [Newel K. Whitney] pidi majapidajate aruanded [andma üle] Siioni piiskopile [Edward Partridge’ile], kus ülestähendusi pidi alaliselt hoitama. Selle kohustuse tõttu kutsuti Newel K. Whitney tegutsema piiskopina. Ta pidi pidama Issanda varaaita Kirtlandis ja saama raha sellest viinamäe osast ning võtma aruande vanematelt, nagu teda oli kästud, et rahuldada nende soove, kõigi nende, kel tuleb maksta selle eest, mida nad saavad, kuivõrd neil on, millega maksta. See saadud raha tuli pühitseda Kiriku heaks, vaestele ja abivajajatele. Ja kui on keegi, kellel ei ole millegagi maksta, siis tehtagu aruanne ja „antagu üle Siioni piiskopile, kes maksab võla sellest, mida Issand tema kätte annab.”” (Church History and Modern Revelation, 2 kd, 1953, 1. kd, lk 270) (Vt ka: Doctrine and Covenants Student Manual, 2. tr, Church Educational System manual, 2001, lk 152–153.)

Õpetus ja Lepingud 72:9–26. Pühitsemise seadus Ohios ja piiskop Whitney kohustused

Ohios ei elatud kunagi täielikult, kogu kogukonnana, pühitsemise seaduse järgi. Selle järgi püüti elada Colesville’i pühadega Ohio osariigis Thompsonis, kuid see ebaõnnestus mitmel põhjusel, muu hulgas ka seepärast, et Leman Copley loobus lubadusest, et Colesville’i pühad võivad elada tema maadel (vt ÕL 54). Siiski olid pühitsemise seaduse põhimõtted ja nende järgi elamine endiselt päevakorral. Mõned liikmed pidasid majapidajaametit ja kohapeal olid olemas varaaidad, et hoolitseda vaeste ja abivajajate, aga ka Kiriku ajalike vajaduste eest. Piiskop Newel K. Whitney pidi neil pühitsemise seaduse aspektidel ning teistel Kiriku ajalikel asjadel Ohios silma peal hoidma ning neid korraldama. Selle ülesande alla kuulus ka Kiriku maavalduste majandamine selles piirkonnas.

Üheks piiskop Whitney peamiseks kohustuseks oli aidata hoolitseda vaeste ja abivajajate eest. Üks viis, kuidas ta seda tegi, oli abivajajatele toidu kogumise eesmärgil paastukoosolekuid pidavate pühade antud toidu laiali jaotamine. Oma kutses kasutas piiskop Whitney oma ärimeheoskusi ning ohverdas paljud oma ajalikud vahendid Kirikule ja teiste eest hoolitsemiseks. Ta teenis piiskopi ametis ustavalt kuni oma elu lõpuni, ligi 19 aastat, teenides ka Kiriku juhtiva piiskopina, kelleks alguses oli Edward Partridge.

Õpetus ja Lepingud 72:20–22. Kirjastusfirma

1831. aasta novembris Ohio osariigis Hiramis toimunud konverentsi järel kutsuti kuus meest pühitsema oma aega ja püüdeid, et tegelda Kiriku väljaannete, sealhulgas pühakirjade, kirjastamise, trükkimise ja levitamisega (vt Õpetus ja Lepingud 70:3–4). Kirjastusfirmana tunti järgmist gruppi mehi: Joseph Smith, Martin Harris, Oliver Cowdery, John Whitmer, Sidney Rigdon ja William W. Phelps. Issand andis neile meestele volituse paluda piiskopilt abi (vt ÕL 72:20) lootuses, et see kirjastusäri toob lõpuks piisavalt palju sisse, et saada iseseisvaks. Kirjastusfirma liikmeid tuli toetada nende äritehingute kaudu, samas kui kogu kasumi ülejääk pühitseti taas Issanda varaaita (vt ÕL 70:5–8). Kuigi Kirjastusfirma tegutses vaid mõne aasta, oli sellest maailmale märkimisväärne kasu, kuna avaldati „Käskude Raamat” ning selle järelkäija Õpetus ja Lepingud, samuti Kiriku ajalehti, näiteks Evening and the Morning Star. (Vt: Documents, Vol 2: July 1831–June 1833, 2. kd dokumentide seeriast „The Joseph Smith Papers”, 2013, lk xxv–xxvi.)

Õpetus ja Lepingud 74:4–6. Valed tavad

Vanem Richard G. Scott Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on andnud nõu, mida teha tavadega, mis ei ole Jeesuse Kristuse evangeeliumiga kooskõlas:

„Etnilisest, kultuurilisest või rahvuslikust pärandist lugupidamine võib olla väga tore ja kasulik, kuid see võib samuti alal hoida teatud tegevusi, millest pühendunud viimse aja pühad peaksid loobuma. ‥

[President Howard W. Hunter on öelnud]: „Ma soovitan seada esikohale Jeesuse Kristuse Kiriku liikmeks olemise. Kaaluge, mida keegi teine palub teil teha, olgu see siis kas pereliige või lähedased, teie kultuuripärandi või tavadega seotu – võrrelge kõike Päästja õpetustega. Kui leiate nendest õpetustest kõrvalekaldeid, loobuge sellest ja ärge neid järgige. See ei tee teid õnnelikuks” (Counsel to Students and Faculty. Church College of New Zealand, 12. nov 1990).” (Removing Barriers to Happiness. – Ensign, mai 1998, lk 85)