See on teine neljast õppetunnist Õpetuse ja Lepingute 88. osa kohta. Selles õppetunnis käsitlemisele tulev ilmutuse osa anti ülempreestrite konverentsil Ohio osariigis Kirtlandis 27. ja 28. detsembril 1832. Selles osas on kirjas Jeesuse Kristuse selgitus, kuidas Jumal valitseb oma loodut, ja kutse tulla Tema ligi.
Päästja ilmutab, et kõiki asju valitsetakse jumaliku seadusega
Näidake pilti tähtedest, näiteks „Kõik on Issanda loodud” (Evangeeliumi kunstiraamat, 2009, nr 2; vt ka LDS.org) või joonistage tahvlile mõned taevatähed.
Kujutis
tähed kosmoses
Kas olete kunagi vaadelnud tähti ning mõelnud Jumalale ja Tema loodule? Milliste küsimuste või mõtete üle olete taevast silmitsedes mõtisklenud?
Juhtige tähelepanu sellele, et Jumala tohutu loomingu üle juureldes tunnevad inimesed end sageli väikese ja tähtsusetuna. Nad võivad mõtiskleda, kas Jumal on neist üldse teadlik. Rääkige õpilastele, et kui nad täna tunnis käsitletavate salmide üle arutlevad, siis nad näevad, et isegi kui Jumal valitseb taevastes tohutu hulga loodu üle, on Ta teadlik meist kõigist ja tahab tulla meie ligi.
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Õpetus ja Lepingud 88:41. Paluge õpilastel teksti jälgida, et leida, kuidas see salm näitab, et Jumalal on vägi valitseda kogu oma loodu üle ja siiski on Ta meist kõigist teadlik.
Kuidas see salm näitab, et Jumalal on vägi olla teadlik meist ja meie vajadustest?
Paluge mõnel teisel õpilasel lugeda ette Õpetus ja Lepingud 88:42–45. Paluge klassil tähele panna, kuidas Jumal oma loodut valitseb.
Kuidas Jumal oma loodut valitseb? (Oma seaduste abil.)
Paluge õpilastel mõelda millelegi Jumala loodule, mis neid hämmastab. Paluge paaril õpilasel oma mõtteid jagada. Näiteks võiksite näidata mõnda eset või pilti, mis kujutab midagi Jumala loodut, ja selgitada, miks see loodu Teid hämmastab.
Paluge õpilastel lugeda läbi Õpetus ja Lepingud 88:46–47, et leida, mida me näeme, kui vaatame Jumala loodut.
Mida me näeme, kui silmitseme kas või vähimat Jumala loomingust? (Õpilased võivad kasutada erinevat sõnastust, kuid nende vastustes peaks kajastuma põhimõte: kui me vaatame Jumala loodut, näeme Tema ülevust ja väge. Kirjutage see põhimõte tahvlile.)
Kuidas mõjutab Jumala loodu, mida te näete taevastes ja maa peal, teie tunnistust Jumalast?
Paluge õpilastel lugeda läbi Õpetus ja Lepingud 88:48–50. Kui aega on olnud piisavalt, paluge ühel neist teha oma sõnadega nendest salmidest kokkuvõte.
Issand räägib tähendamissõna põllul töötavatest meestest ja isanda külastustest kordamööda igaühe juurde
Selgitage, et Õpetuse ja Lepingute 88:51–60 on kirjas tähendamissõna, mis aitab meil mõista Jumala kokkupuudet Tema loodud kuningriikide või maailmadega. Paluge ühel õpilasel lugeda ette Õpetus ja Lepingud 88:51–55. Paluge õpilastel teksti jälgida, et leida, mida käskis isand tähendamissõnas igal oma teenijal teha ja mida ta igale oma teenijale lubas.
Mida käskis isand oma teenijatel teha? Mida ta oma teenijatele lubas? (Ta käskis neil oma põllul tööd teha. Ta lubas, et külastab kordamööda kõiki teenijaid.)
Tehke kokkuvõte salmidest Õpetus ja Lepingud 88:56–60, selgitades, et selles tähendamissõnas külastas põllu isand igat oma teenijat, kui nende kord kätte jõudis. Iga teenija „sai ‥ oma isanda palge valgust, igaüks omal tunnil” (ÕL 88:58).
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Õpetus ja Lepingud 88:61. Paluge õpilastel teksti jälgida, et leida, mida õpetatakse selles tähendamissõnas meile selle kohta, kuidas Jumal Tema loodud kuningriikidega läbi käib.
Mida õpetatakse selles tähendamissõnas selle kohta, kuidas Jumal Tema loodud kuningriikidega läbi käib? (Aidake õpilastel mõista õpetust: Jumal külastab igat oma kuningriiki ja nende elanikke Talle sobival ajal. Kirjutage see õpetus tahvlile.)
Jumal lubab tulla meie ligi, kui me tuleme Tema ligi
Juhtige tähelepanu sellele, et Issand tuli oma kuningriiki siin maa peal ja et Ta tuleb taas ja valitseb tuhandeaastase rahuriigi ajal. Issand õpetab salmides Õpetus ja Lepingud 88:62–69, mida me saame teha, et Ta praegu meie ligi tuleks. Paluge õpilastel mõtiskleda küsimuste üle:
Kui lähedasena te ennast Issandale tunnete? Kas tahaksite tunda end Talle lähemal?
Paluge õpilastel lugeda läbi Õpetus ja Lepingud 88:62–63, et leida, mida me saame teha, et kutsuda Issandat meie ligi tulema.
Millist põhimõtet need salmid Issanda ligi tulemise kohta õpetavad? (Kui õpilased vastavad, kirjutage tahvlile põhimõte: kui me tuleme Issanda ligi, siis tuleb Tema meie ligi.)
Millised sõnad 63. salmis õpetavad sellest, kuidas me saame Issanda ligi tulla? (Otsige, paluge ja koputage.)
Juhtige tähelepanu sellele, et sõnad otsige, paluge ja koputage on tegusõnad.
Millised teod on aidanud sul otsida, paluda ja koputada, selleks et Issandale ligemale tulla?
Selleks, et aidata õpilastel mõista, kuidas nad saavad Issandale ligemale tulla, paluge ühel õpilasel lugeda ette president Spencer W. Kimballi sõnad:
Kujutis
President Spencer W. Kimball
„Ma leian, et kui mu suhted jumalusega muutuvad põgusaks ning kui tundub, et ükski jumalik kõrv ei kuula ja ükski jumalik hääl ei räägi, olen ma kaugel, kaugel eemal. Kui sukeldun pühakirjadesse, väheneb see vahemaa ja vaimsus naaseb.” (Teachings of Presidents of the Church: Spencer W. Kimball, 2006, lk 67)
Selleks, et aidata õpilastel paremini mõista, kuidas Taevane Isa nende palvetele vastab, lugege ette Õpetus ja Lepingud 88:64–65. Paluge õpilastel teksti jälgida, et leida, mida Päästja meile lubab, kui me Tema nimel Isa poole palvetame.
Mida Päästja õpetab nendes salmides meile selle kohta, kuidas Taevane Isa meie palvetele vastab? (Aidake õpilastel tunda ära järgmine põhimõte: Taevane Isa vastab meie palvetele nii, nagu Ta teab, et meie jaoks on parim. Kirjutage see põhimõte tahvlile.)
Selleks, et aidata õpilastel seda põhimõtet mõista, võiksite anda neile koopia Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi liikme vanem Richard G. Scotti sõnadest. Paluge ühel õpilasel need sõnad ette lugeda ja teistel jälgida ning leida, mida me peaksime tegema, kui Taevane Isa vastab meie palvetele moel, mis erineb sellest, mida meie lootsime või ootasime.
Kujutis
Vanem Richard G. Scott
„See on nii raske, kui siirale palvele mõne teie suure soovi kohta ei vastata nii, nagu teie tahate. Seda on raske mõista, miks see, kui te rakendate kuulekalt elades sügavat ja siirast usku, ei garanteeri soovitud tulemust. ‥ Mõnikord on raske märgata, mis teile aja jooksul parim või kasulik on. Teie elu on kergem, kui te nõustute, et sellest, mida Jumal teie elus teeb, on teile kasu igavikus.” (Taevase palveanni kasutamine. – 2007. a kevadine üldkonverents)
Võiksite paluda paaril õpilasel jagada kogemusi sellest, kui Taevane Isa on vastanud nende palvele nii, nagu oli nende jaoks parim. Soovi korral rääkige ka oma kogemusest.
Selgitage, et salmist Õpetus ja Lepingud 88:66 saame me teada, et üks viis, kuidas Jumal meiega suhtleb, on „nagu hüüdja hääl kõnnumaal”. Paluge õpilastel lugeda läbi Õpetus ja Lepingud 88:66, et leida, kuidas Jumala hääl meieni jõuab.
Kuidas on Jumala hääl nende salmide kohaselt „nagu hüüdja hääl kõnnumaal”?
Millal olete tundnud, et Jumal on olnud teie ligidal, kuigi te pole Teda näinud?
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Õpetus ja Lepingud 88:67–69. Paluge õpilastel teksti jälgida ja leida veel viise, kuidas me saame Issandale ligemale tulla. Paluge õpilastel rääkida, mida nad leidsid.
Kirjutage tahvlile lõpetamata lause: kui ma pean silmas üksnes Jumala hiilgust, siis ‥
Paluge õpilastel see lause 67. salmist õpitu kohaselt lõpetada. See põhimõte võiks kõlada järgmiselt: kui ma pean silmas üksnes Jumala hiilgust, siis mind täidetakse valgusega. Võiksite õpilastele soovitada see põhimõte salmis Õpetus ja Lepingud 88:67 ära märkida.
Mida tähendab teie arvates, et teie silmad „pea[vad] silmas üksnes [Issanda] hiilgust”? (Kui õpilased sellele küsimusele vastavad, võivad nad mainida erinevaid konkreetseid näiteid. Veenduge, et nad mõistavad, et üldiselt tähendab see fraas täielikku pühendumist Jumala tööle ja eesmärkidele.)
Mõelge inimestele, keda te teate, kes näivad olevat täidetud Issanda valgusega. Kuidas Issanda valgus nendest välja paistab?
Mida me peame 68. salmi kohaselt tegema, et meie meel peaks silmas üksnes Jumala hiilgust? (Soovi korral selgitage, et fraas „pühitsege endid” viitab meie vajadusele olla patust puhtaks tehtud. Me saame pühitsetuks Jeesuse Kristuse lepituse ja Püha Vaimu mõju kaudu, kui parandame meelt pattudest, saame preesterluse talitused ja peame kinni lepingutest.)
Paluge õpilastel lugeda uuesti läbi tahvlile kirjutatud õpetused ja põhimõtted. Seejärel paluge neil ette kujutada, et nad silmitsevad tähti sõbraga, kelle arvates pole Jumal temast teadlik. Paluge õpilastel vihikusse või pühakirjapäevikusse kirja panna, mida nad sõbrale ütleksid, kasutades tahvlil olevaid põhimõtteid. Kui aega on olnud piisavalt, paluge mõnel neist kirjapandut jagada. Paluge ühel õpilasel lugeda ette Esimese Presidentkonna liikme president Dieter F. Uchtdorfi sõnad. Te võiksite jagada ka oma tunnistust Jumala mõjust Teie elus, kui olete püüdnud Talle ligemale tulla.
Kujutis
President Dieter F. Uchtdorf
„Mu kallid vennad ja õed ‥ vahel võime end tunda koguni tähtsusetu, nähtamatu, üksildase või unustatuna. Pidage siiski alati meeles – Tema jaoks olete te olulised! ‥
Jumal ei näe teid lihtsalt väikesel planeedil lühikest aega elava surelikuna – Te olete Tema lapsed! Ta näeb teid sellisena, kelleks te suudate saada ja peaksite saama. Ta tahab, et te teaksite, et olete Talle olulised.” (Te olete Talle olulised. – 2011. a sügisene üldkonverents)
President Dieter F. Uchtdorf Esimesest Presidentkonnast on õpetanud, et kui me tuleme Jumala ligi, täidetakse meie hing valgusega:
Kujutis
President Dieter F. Uchtdorf
„Kui ligineme Jumalale, muutume pühamaks. Pühamaks muutudes saame võitu uskmatusest ja meie hingi õnnistatakse Tema valgusega. Kui taevane valgus on meie elus, juhatab see meid pimedusest välja suurema valguse poole. Selle valguse juhatusel võib eesriie taeva ja maa vahel muutuda õhemaks, andes teed sõnulseletamatutele Püha Vaimu teenimistele.” (Jumala armastus. – 2009. sügisene üldkonverents)
Pühakirjajuhis defineeritakse pühitsemine kui „protsess, mille käigus vabanetakse patust ning saadakse puhtaks ja pühaks Jeesuse Kristuse lepituse kaudu (Ms 6:59–60)”. Märksõna „pühitsemine” all tuuakse pühakirjajuhis ära järgmised viited: 2Ts 2:13; Hb 10:10; 13:12; Al 13:10–12; Hl 3:33–35; 3Ne 27:20; ÕL 20:31; 76:41; 88:68. (Vt märksõna „Pühitsema”. − Pühakirjajuht.)
Vanem J. Thomas Fyans Seitsmekümnest on selgitanud, mida tähendab end pühitseda:
Kujutis
Vanem J. Thomas Fyans
„Pühakirju uurides saame edasisi juhiseid seoses sellega, kuidas Issanda ligi tulla: „Seepärast, pühitsege endid, et teie meeled võiksid olla pühendunud üksnes Jumalale, ja tulevad päevad, mil te saate teda näha, sest ta paljastab oma palge teile; ja see saab olema tema enda ajal ja tema enda viisil ning vastavalt tema enda tahtele.” (ÕL 88:68; rõhutus lisatud). Pühitsemine tähendab pühaks tegema – saama vabaks patust, puhastuma. Me teeme seda, et olla kooskõlas Tema Vaimuga.
Meile antakse juhis, mis tuletab meile regulaarselt meelde seda, kuidas saame patust puhtaks jääda ja kuidas Tema Vaim saab olla koos meiega. Me kuuleme seda iga kord, kui võtame sakramenti. Kuulake hoolikalt sõnu: „Oo Jumal, Igavene Isa, me palume sind sinu Poja, Jeesuse Kristuse nimel õnnistada ja pühitseda see leib kõikide nende hingedele, kes söövad seda; et nad sööksid sinu Poja keha mälestuseks ja tunnistaksid sinule, oo Jumal, Igavene Isa, et nad on nõus võtma enda peale sinu Poja nime ja teda alati meeles pidama ja kinni pidama tema käskudest, mis ta on andnud neile, et tema Vaim oleks alati nendega. Aamen.” (Mn 4:3; ka ÕL 20:77; rõhutus lisatud.)” (Draw Near unto Me. – Ensign, nov 1985, lk 90)