Teekond läbi Iowa; Õpetus ja Lepingud 136:1–18.

Sissejuhatus

1846. aasta veebruaris hakkasid pühad Nauvoost lahkuma ja läbi Iowa territooriumi läände rändama. 1847. aasta jaanuaris sai Brigham Young Nebraska osariigis Winter Quartersis ilmutuse, mis on kirjas Õpetuse ja Lepingute 136. osas. Õppetunnis käsitletakse salme Õpetuse ja Lepingute 136:1–18, kus on kirjas Issanda nõuanne, kuidas pühad pidid organiseeruma ja valmistuma läänderännakut jätkama.

Õpetamissoovitused

Viimse aja pühad läbivad Iowa osariigi ja rajavad peakorteri Winter Quartersisse

Siduge ühel õpilasel silmad kinni ja viige ta klassi ühte otsa. Seejärel tõstke klassis mõned esemed teise kohta, tekitades heli, et õpilane saaks aru, et esemeid liigutati. Paluge kinniseotud silmadega õpilasel valida kaasõpilane, kes ütleb talle juhiseid, aidates tal ruumi teise otsa jõuda. Kui õpilane on oma valiku teinud, küsige:

Miks sa valisid selle inimese?
Kuidas mõjutab teise inimese usaldamine seda, kui täpselt me nende juhiseid järgime?

Paluge abistaval õpilasel anda juhiseid, et kinniseotud silmadega õpilane saaks turvaliselt ruumi ühest otsast teise kõndida. Seejärel paluge õpilastel oma kohtadele naasta.

Paluge ühel õpilasel lugeda ette järgnev lõik pühade väljarände kohta Nauvoost. Paluge õpilastel kuulata, mil moel võis pühade kogemus sarnaneda õpilase kogemusega, keda klassi ühest otsast teise minekul juhatati.

1846. aasta veebruaris hakkasid pühad kohalike rahvajõukude vägivallaähvarduste tõukel Nauvoost lahkuma ja läbi Iowa osariigi läände rändama. „Nauvoost lahkumine näitas pühade usku. Nad lahkusid, teadmata täpselt, kuhu nad lähevad või millal saabuvad kohta, kus end sisse seada. Nad teadsid vaid, et nende vaenlased nad Illinoisi osariigist välja ajasid ning et nende juhid olid saanud ilmutuse leida pelgupaik kusagil Kaljumäestikus.” (Church History in the Fulness of Times Student Manual, 2. vlj (Church Educational System manual), 2003, lk 309)

Mil moel sarnanes pühade kogemus õpilase kogemusega, keda klassi ühest otsast teise minekul juhatati? (Mõlemad lootsid ilmutusele ja juhatusele kelleltki, keda nad usaldasid, et sihtkohta jõudmiseks abi saada.)
Mida me võime pühade kogemusest Nauvoost lahkumisel õppida? (Õpilased võivad kasutada erinevat sõnastust, kuid nad peaksid tooma välja põhimõtte: me rakendame usku, kui järgime Kiriku juhtide nõu ja juhatust.)

Paluge ühel õpilasel lugeda ette William Claytoni lugu. Paluge õpilastel kuulata näiteid vend Claytoni usust.

„William Claytonit kutsuti ühte esimestest rühmadest, mis pidid Nauvoost lahkuma, ning ta jättis oma naise Diantha, kes oli viimast kuud esimese lapse ootel, tema vanematega. Mudastel teedel rühkimine ning külmas telkimine sõid ta närve, kui ta samal ajal Diantha heaolu pärast muret tundis. Kaks kuud hiljem ei teadnud ta ikka veel, kas sünnitus oli hästi läinud, kuid sai lõpuks rõõmsa uudise, et sündinud oli „terve priske poiss”. Peaaegu kohe pärast uudise kuulmist istus William maha ning kirjutas laulu, mis oli erilise tähendusega mitte üksnes temale, vaid mis sai inspireerivaks ning tänu väljendavaks lauluks Kiriku liikmetele mitmete põlvkondade vältel. See laul on „Tulge, kõik pühad”.”(Our Heritage: A Brief History of The Church of Jesus Christ of Latter-day Saints, 1996, lk 71)

Paluge õpilastel laulda laulu „Tulge kõik pühad” kolme esimest salmi (Kiriku lauluraamat). (Või võtke ühe või mõne õpilasega enne tundi ühendust, et paluda neil valmistuda selle laulu kolme esimese salmi laulmiseks.) Paluge enne laulmist, et õpilased vaataksid või kuulaksid, millised fraasid kirjeldavad pühade usku Jeesusesse Kristusesse ja usaldust oma juhtide vastu.

Kui kolm salmi on lauldud, küsige:

Kuidas näitlikustab see kirikulaul pühade usku Jeesusesse Kristusesse ja nende usaldust oma juhtide vastu?

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Orson ja Catherine Spenceri ülestähendus. Paluge klassil kuulata näiteid Spencerite usust ja usaldusest.

„Pärast Nauvoost lahkumist uppus niigi õrn ja habras [Catherine] kiiresti üha kogunevatesse raskustesse. Muretsev abikaasa kirjutas naise vanematele anuva kirja ja palus neil võtta Catherine oma koju, kuni pühad elukoha leiavad. Vastuseks saabus: „Öelgu ta lahti oma alandavast usust ja ta võib tagasi tulla, kuid mitte eales enne, kui on seda teinud.”

Kui kiri Catherine’ile ette loeti, palus ta oma abikaasal tuua Piibli, avada Ruti raamat ning lugeda esimesest peatükist kuueteistkümnendat ja seitsmeteistkümnendat salmi: „Ära käi mulle peale, et ma sind maha jätaksin ja pöörduksin tagasi su juurest, sest kuhu sina lähed, sinna lähen ka mina, ja kuhu sina jääd, sinna jään minagi! Sinu rahvas on minu rahvas ja sinu Jumal on minu Jumal!”” (Memoirs of John R. Young: Utah Pioneer 1847, 1920, lk 17–18) Peagi pärast seda Catherine Spencer suri.

Paluge õpilastel laulda neljas salm laulust „Tulge, kõik pühad”. Paluge neil mõelda, kuidas on selle salmi sõnad seotud Catherine Spenceriga. Pärast selle salmi laulmist, küsige:

Kuidas on selle salmi sõnad seotud Catherine Spenceriga?

Paluge õpilastel seada eesmärk rakendada usku Jeesusesse Kristusesse ja järgida veelgi rohkem Kiriku juhtide nõu ja juhatust.

Paluge õpilastel võtta lahti kaart nr 6 („Kiriku liikumine läände”) pühakirja osast „Kiriku ajaloo kronoloogia, kaardid ja fotod” ning leida üles Nauvoo ja Winter Quarters. Selgitage, et suurte vihmasadude ja puudulike varude tõttu kulus pühadel, kes lahkusid Nauvoost 1846. a veebruaris, neli kuud, et teha 500-kilomeetrine rännak läbi Iowa osariigi. Rühma liikumistempo aeglustus nende olukorra ja selle tõttu, et nad pidid 500 täisjõus viimse aja pühast meest sõjaväeteenistusse saatma. Need mehed, kes said tuntuks mormoonide pataljonina, olid võtnud kuulda juhataja Brigham Youngi üleskutset astuda Ameerika Ühendriikide armeesse, et teenida raha aitamaks vaeseid Kiriku liikmeid rännakul läände. Sellest ohverdusest oli mitmel viisil abi, kuid see jättis paljud pered teekonna jooksul abikaasade ja isadeta. Võttes arvesse aeglast tempot, otsustasid Kiriku juhid mitte jätkata teed Kaljumäestiku suunas enne 1847. aasta kevadet. Nad andsid pühadele nõu end talveks sisse seada. Üks suurimaid asundusi, Winter Quarters, rajati Missouri jõest läände, praegusesse Nebraska osariiki.

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Winter Quartersi ja teiste ajutiste asunduste kirjeldus:

Paljud pühad elasid palkmajades ning pajuvitstest ja mullast valmistatud muldonnides. Paljude inimeste elupaik ei pakkunud külma ilma eest piisavat kaitset. Haigused – malaaria, kopsupõletik, tuberkuloos, koolera ja skorbuut – tõid endaga palju kannatusi ja surma. Esimese talve lõpuks oli laagrites surnud üle seitsmesaja inimese. (Vt: Our Heritage, lk 71–72; Church History in the Fulness of Times Student Manual, lk 319–320.)

Kui te oleksite olnud koos pühadega Winter Quartersis, mida te oleksite tundnud, mõistes, et peate kõndima veel sadu kilomeetrid?

Õpetus ja Lepingud 136:1–18

Issand annab pühadele nõu end organiseerida ja valmistuda läände viiva teekonna jätkamiseks

Paluge õpilastel vaadata üle Õpetuse ja Lepingute 136. osa päis, et leida, kus see ilmutus anti ja kes selle sai. Paluge neil rääkida, mida nad teada said.

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Õpetus ja Lepingud 136:1.

Kuidas oleks teie arvates aidanud pühasid teadmine, et Issand neile endiselt oma tahet ilmutab? (Võimalikud vastused: see ilmutus aitas neil teada, et Issand on neist teadlik, et Ta aitab neil jätkata teekonda läände ja et Ta räägib juhataja Brigham Youngi kaudu, samamoodi nagu ta rääkis prohvet Joseph Smith kaudu.)

Paluge paaril õpilasel lugeda kordamööda ette Õpetus ja Lepingud 136:2–5. Paluge õpilastel teksti jälgida, et selgitada välja, mida käskis Issand pühadel teha läände rändamiseks valmistumisel.

Kuidas tuli rühmad organiseerida?
Miks võis teie arvates olla kasu sellest, et pühad organiseeriti rühmadesse, kellele olid määratud juhid? Kuidas see sarnaneb sellele, kuidas Kirik on tänapäeval organiseeritud? (Kui õpilased on vastanud, kirjutage soovi korral tahvlile tõde: Issand organiseerib oma pühad rühmadesse, et iga inimest võiks juhtida ja abistada.)
Mida ütleb 4. salm selle kohta, kuidas pühad saavad oma jõu?

Selgitage, et haiguse ja surma tõttu vajasid paljud pered ja inimesed Winter Quartersis ja selle ümbruse laagrites rahalist abi, et nad saaksid oma teekonda läände jätkata.

Jagage õpilased paaridesse. Paluge neil uurida koos salme Õpetus ja Lepingud 136:6–11, et leida, kuidas pidid pühad abivajajate eest hoolitsema. Enne kui õpilased lugema hakkavad, selgitage, et kõik pühad ei lahkunud Winter Quartersist ühel ajal. 6. salmis viitab fraas „nende jaoks, kel tuleb viivitada” pühadele, kes pidid jääma veel mingiks ajaks Winter Quartersisse ja selle ümbruse laagritesse.

Millised sõnad ja fraasid salmides 6–11 näitavad, kuidas pühad hoolitsesid abivajajate eest?
Milline 7. salmi sõna viitab inimestele, kes rajasid teiste jaoks teed? (Teerajajad.)

Kirjutage tahvlile järgnev definitsioon. (Definitsioon sõnastikust Oxford English Dictionary, 2. kd, 1989, vt märksõna „Pioneer”.)

Teerajaja: keegi, kes läheb teiste eel, et valmistada ette või rajada teed neile, kes ta järel tulevad.

Millised lubadused annab Issand 11. salmi kohaselt neile, kes püüavad teisi aidata ja valmistavad neile tee? Mida me võime sellest õppida? (Kui õpilased on vastanud, kirjutage tahvlile põhimõte: Issand õnnistab meid, kui me aitame teisi ja valmistame neile teed.)

Paluge õpilastel arutleda oma kaaslasega küsimuse üle:

Kes on valmistanud tee, et teie saaksite osa evangeeliumi õnnistustest?

Paluge õpilastel mõtiskleda järgneva küsimuse üle. Seejärel paluge paaril õpilasel oma vastuseid klassiga jagada.

Mida teie teete, et olla teerajajad: aidata teisi ja valmistada neile teed evangeeliumi õnnistuste nautimiseks?

Tehke kokkuvõte salmidest Õpetus ja Lepingud 136:12–18, selgitades, et Issand käskis oma teenijatel pühadele seda ilmutust õpetada.

Lõpetuseks tunnistage tõdedest, mida te täna tunnis arutasite, ja kutsuge õpilasi nende järgi tegutsema.

Kommentaarid ja taustinfo

Õpetus ja Lepingud 136:7, 9. Teistele tee valmistamine

President Thomas S. Monson on õpetanud:

„Sõnaraamatu definitsiooni järgi on teerajaja „keegi, kes läheb teiste eel, et valmistada ette või rajada teed neile, kes ta järel tulevad” [Oxford English Dictionary, 2. vlj, 1989, märksõna „pioneer”]. Kas ka meie võiksime olla julged ja sihikindlad nagu eelneva põlvkonna teerajajad? Kas ka teie ja mina võiksime olla sõna otseses mõttes teerajajad?

Ma tean, et võime. Oo kuidas maailm vajab praegu teerajajaid!” (Maailm vajab teerajajaid ka täna. − Esimese Presidentkonna sõnum, juuli 2013)

Vanem Parley P. Pratt on rääkinud, mida tegid pühad, et valmistada teed neile, kes järgnesid:

„Kui kõik asjad olid ühtlustatud ja korda pandud, liikusid laagrid edasi. Jõudes Grandi jõe lisajõe äärde, jäime esialgu laagrisse, sest olime kõndinud pikalt tugevas ja lakkamatus vihmasajus, mudas ja poris. Siin rajasime mitmesaja hektari suuruse ühistalu ja asunduse nende jaoks, kes pidid jääma ootama, ja neile, kes pidid Nauvoost meile järgnema. Panime sellele kohale nimeks Garden Grove” (Autobiography of Parley P. Pratt, toim Parley P. Pratt noorem, 1938, lk 342).

Õpetus ja Lepingud 136:8. Mormoonide pataljon

1846. aasta mais kohtus Kiriku esindaja Jesse C. Little Washingtonis Ameerika Ühendriikide valitsusametnikega. Kirik küsis, kas viimse aja pühad võiksid teha valitsuse heaks mingit tööd või kuidagi teenida, et saada rahalist abi pühade läände rändamiseks. Ameerika Ühendriikide kongress oli hiljuti kuulutanud sõja Mehhikole ja president James Polk arutas Jesse C. Little’iga, kas viimase aja pühadest mehed võiksid astuda Ameerika Ühendriikide armeesse ja kasutada saadud palka, et pühasid teekonnal aidata. Kui pühad Iowa osariiki läbisid, palusid Ameerika Ühendriikide armee värbajad Kiriku liikmetel teenida Mehhiko-Ameerika sõjas. Esialgu pühad keeldusid, kuid juhataja Brigham Young julgustas mehi sõjas osalema, et teenida sellega raha, mille abil koguda kokku vaesed Nauvoost ja aidata pühadel läände rännata. Tänu juhataja Youngi nõuandele astus üle 500 mehe Ameerika Ühendriikide armeesse. Seda rühma kutsuti Mormoonide pataljoniks. Pataljoniga ühines naisi ja lapsi, marssides üle 3000 kilomeetri Lõuna-Californiasse, kus nad teenisid okupatsioonivägedes.

4. juulil 1846 kirjutas Daniel B. Rawson: „Ma olin pahane valitsuse peale, kes lasi korraldada haarangu ja mind kodust välja ajas. Ma tegin sapise märkuse: „Ma tahaks neid kõiki näha neetuna ja põrgus.” Ma ei astunud sõjaväkke. Teel Bluffsi kohtusime me juhataja Brigham Youngi, Heber C. Kimballi ja W. Richardsiga, kes olid tagasiteel mehi sõjaväkke värbamast. Nad ütlesid, et Iisraeli pääste sõltub armee loomisest. Seda kuuldes muutsin ma meelt. Ma tundsin, et minu kohuseks oli minna.” (Norma Baldwin Ricketts. The Mormon Battalion, 1996, lk 13)