63. õppetund
Õpetus ja Lepingud 58:1–33
Sissejuhatus
1. augustil 1831, vähem kui kaks nädalat pärast seda, kui Issand oli määranud Independence’i linna Missouri osariigis Siioni keskmeks, sai Joseph Smith ilmutuse, mis on kirjas Õpetuse ja Lepingute 58. osas. See ilmutus anti vastuseks neile, kes soovisid õhinaga teada, mida Jumal neilt sellel uuel maal tahab. Selles ilmutuses andis Issand pühadele nõu olla viletsuses ustavad ja selgitas, miks Ta neid Siionisse oli saatnud. Lisaks sellele innustas Issand pühasid kasutama valikuvabadust ja saatma korda õigsust.
Õpetamissoovitused
Õpetus ja Lepingud 58:1–5
Issand annab pühadele nõu olla viletsuses ustavad
Kirjutage enne tunni algust tahvlile sõnad olevik ja tulevik.
Alustage tundi, paludes õpilastel mõelda suurimale murele, millega nad hetkel elus silmitsi seisavad.
-
Kuidas aitab meil praegustest muredest üle saada see, kui mõtleme tulevikule nii selles kui ka järgmises elus?
Paluge ühel õpilasel lugeda ette järgnev lõik. Paluge klassil kuulata, milliseid muresid kogesid pühad Missouris 1831. aastal, mis võis põhjustada selle, et mõned neist sattusid meeleheitesse.
1831. aasta jaanuaris avastasid misjonärid Delaware’i indiaanlaste rühma, kes elas Missouri osariigi läänepiiri taha jääval indiaanlaste territooriumil. Delaware’i indiaanlased olid huvitatud Mormoni Raamatus kirjas oleva evangeeliumi õppimisest. Kuna aga misjonäridel polnud vajalikku luba indiaanlaste territooriumile sisenemiseks ja evangeeliumi jutlustamiseks ning kuna kohalikud indiaanlaste esindajad ja kirikuõpetajad olid selle vastu, olid Kiriku misjonärid sunnitud nende territooriumilt lahkuma. Seejärel püüdsid misjonärid õpetada Missouri osariiki Independence’isse ja ümberkaudsetele aladele elama asunud valgenahalisi, kuid 1831. aasta juuliks oli Kirikuga liitunud alla kümne usulepöördunu. Kui Kiriku vanemad hakkasid 1831. aasta juulis Ohio osariigist Missouri osariiki saabuma, pettus osa neist selles, mida nad eest leidsid. Osa neist lootis ees näha kiirelt kasvavat usklike kogukonda ja sisserändavate Kiriku liikmete majutamiseks ette valmistatud asulat. Mõni neist oli mures, et Independence’i maa oli välja arendamata. Osa vanemaid julgustati jääma Missouri osariiki ja ostma maid, et valmistada Siionit ette hiljem saabuvatele pühadele.
-
Miks oli teie arvates selline olukord mõne Kiriku liikme jaoks heidutav?
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Õpetus ja Lepingud 58:1–2. Paluge õpilastel teksti jälgida, et leida, mida ütles Issand vanematele, mis võis aidata neil jagu saada probleemidest, millega nad silmitsi seisid.
-
Mida Issand vanematele ütles?
-
Kuidas te võtaksite kokku 2. salmis olevad tõed? (Õpilased peaksid tooma välja järgmise põhimõtte: kui peame kinni Issanda käskudest, saavad meile osaks õnnistused. Meie igavene tasu on suurem, kui jääme katsumustes ustavaks. Võiksite soovitada, et õpilased märgiksid ära fraasid, mis 2. salmis neid põhimõtteid õpetavad.)
Viidake tahvlil olevatele sõnadele olevik ja tulevik. Paluge ühel õpilasel lugeda ette Õpetus ja Lepingud 58:3–5. Paluge õpilastel teksti jälgida, et leida, mida ütles Issand vanematele oma rahva oleviku ja tuleviku kohta. Paluge õpilastel rääkida, mida nad leidsid.
-
Mida ei õnnestu meil 3. salmi kohaselt viletsuses sageli näha või mõista?
Juhtige tähelepanu sellele, et tundub, et nendes salmides vihjatakse, et Issand tahtis, et vanemad näeksid hetkel oma katsumustest kaugemale ja keskenduksid hoopis hiilgavale tulevikule, mis saab neile osaks, kui nad on ustavad. Issanda sõnum pühadele Missouri osariigis aitab meil raskustes vastu pidada, koondades meie tähelepanu õnnistustele, mida on lubatud neile, kes kannatustes ustavalt vastu peavad.
-
Kuidas aitab teil kannatustes ustavalt vastu pidada teadmine, et Issandat usaldades õnnistab Ta teid?
-
Millal olete tundnud, et teid õnnistati, kuna olite kannatustes ustav?
Paluge õpilastel mõelda suurimale murele, mis neil hetkel on. Innustage neid, et nad jääksid katsumustest hoolimata evangeeliumile ustavaks, et nad võiksid saada tasu, mille Issand on nende jaoks ette valmistanud nii praegu kui ka igavikes.
Õpetus ja Lepingud 58:6–13
Päästja selgitab, miks Ta saatis pühad Siionisse
Esitage õpilastele järgmised küsimused:
-
Kas teil on palutud kunagi teha midagi, mille kohta te ei mõistnud, miks teil palutakse seda teha? Millist mõju see teile avaldas?
-
Teisest küljest, kas keegi on palunud teil kunagi midagi teha ja selgitanud, miks on seda vaja teha? Mida põhjuste teadmine muudab?
Selgitage, et Issand ilmutas mõne põhjuse, miks Ta saatis inimesed Siionile alust panema. Paluge ühel õpilasel lugeda ette Õpetus ja Lepingud 58:6–8. Paluge õpilastel teksti jälgida, et leida Issanda antud põhjused, miks Ta saatis inimesed Siionile alust panema. Paluge õpilastel rääkida, mida nad leidsid.
Tehke kokkuvõte salmidest Õpetus ja Lepingud 58:9–13, selgitades, et üheks põhjuseks, miks Issand saatis inimesi Siionile alust panema, oli valmistada maad ette Jeesuse Kristuse teiseks tulemiseks. Nendes salmides viitas Issand Uue Testamendi tähendamissõnale, mis õpetab, et inimesed kõigi rahvaste seast kutsutakse evangeeliumi õnnistustest osa saama.
-
Kuidas võis aidata teadmine, et nad valmistasid maad ette Jeesuse Kristuse teiseks tulemiseks, vanematel kannatustes ustavad olla?
Õpetus ja Lepingud 58:14–23
Issand kirjeldab piiskopi kohustusi ja käsib pühadel pidada kinni maa seadustest
Tuletage õpilastele meelde, et Issand oli kutsunud piiskop Edward Partridge’i juhatama püüdlusi Siioni linna ehitada. Issand juhatas piiskop Edward Partridge’it ja Sidney Gilbertit jääma Missouri osariiki, et hallata Kiriku maavaldusi ning osta maid Missouri osariigis Independence’is ja selle ümbruses (vt ÕL 57:7–8). Selgitage, et kui pühad valmistusid maad ostma, vaidles piiskop Partridge Joseph Smithiga välja valitud maa headuse üle. Tema arvates oleks pidanud ostma hoopis teised maatükid. Selle lahkarvamuse pärast saadi Issandalt noomida.
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Õpetus ja Lepingud 58:14–15. Paluge õpilastel teksti jälgida, et panna tähele, mida Issand piiskop Partridge’ile ütles. Paluge õpilastel rääkida, mida nad leidsid.
-
Juhtige õpilaste tähelepanu taas salmile Õpetus ja Lepingud 58:3. Kuidas võisid selles salmis ilmutatud tõed aidata piiskop Partridge’il otsustada meelt parandada, kuna ta oli vaielnud prohvetiga selle üle, milliseid maatükke peaks ostma?
Selgitage õpilastele, et piiskop Partridge võttis Issanda noomitust alandlikult kuulda ja tema patud andestati.
-
Kuidas võivad salmis Õpetus ja Lepingud 58:3 ilmutatud tõed aidata meil reageerida Issanda käskudele usuga, selle asemel, et mitte uskuda ja olla südamelt pime?
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Õpetus ja Lepingud 58:16–20. Paluge õpilastel teksti jälgida, et leida, mida rääkis Issand piiskop Partridge’ile tema rollist piiskopina ja ülesandest olla abiks Siioni ehitamisel.
-
Milline on nende salmide kohaselt piiskopi ülesanne?
-
Kuidas on piiskopid tänapäeval Issanda rahva kohtumõistjad?
Tehke kokkuvõte salmidest Õpetus ja Lepingud 58:21–23, selgitades, et Issand ootab, et me täidaksime maa seadusi, kuni Ta tuleb ja valitseb tuhandeaastase rahuriigi ajal.
Õpetus ja Lepingud 58:24–33
Issand annab pühadele nõu kasutada valikuvabadust ja teha head
Lugege klassile ette järgmine olukord:
Kujutage ette, et te kõnnite mööda tänavat ja näete, kuidas üks vanainimene kukub. Mida järgnevast peaksite tegema?
-
Ootama Vaimu õhutust, et appi minna.
-
Ootama, et keegi ütleks teile, mida teha.
-
Ootama ja vaatama, kas keegi teine läheb appi.
-
Kohe kukkujale appi minema.
Kui õpilased on vastanud, küsige:
-
Miks on tähtis aidata inimest, ilma et ootaksime kelleltki teiselt juhiseid?
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Õpetus ja Lepingud 58:26–28. Paluge õpilastel teksti jälgida, et leida põhimõtted, mida Issand õpetas pühadele, kui nad seisid silmitsi Siioni linna ehitamise väljakutsega. (Soovi korral selgitage, et fraas „see, keda kõiges sunnitakse” (ÕL 58:26) viitab kellelegi, kes ei tegutse enne, kui temalt seda nõutakse.)
-
Millised tõed te avastasite salmides 26–28? (Vastuseks võib kõlada näiteks tõde: meil on vägi ise tegutseda. Kui ootame, et Issand ütleks meile kõike, mida peaksime tegema, kaotame oma tasu. Kui kasutame oma valikuvabadust, et teha asju saatmaks korda õigust, saame tasu. Kirjutage need tõed tahvlile, kasutades õpilaste sõnu.)
-
Millisele tasule nendes salmides viidatakse? Kuidas paljude heade asjade tegemine omaenda vabast tahtest mõjutab seda, kas me saame igavese elu?
-
Nimetage mõned viisid, kuidas te saate kodus õhinaga head teha? Koolis? Oma koguduses?
Paluge õpilastel jagada kogemusi, mis neil on olnud, kui neid õnnistati, kuna nad kasutasid oma valikuvabadust, et teha head.
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Õpetus ja Lepingud 58:29–33. Paluge õpilastel teksti jälgida, et leida, mis juhtub nendega, kes ei kasuta oma valikuvabadust, et teha head või kes kahtlevad Issanda käskudes.
-
Mis juhtub nendega, kes ei kasuta oma valikuvabadust, et teha head või kes kahtlevad Issanda käskudes?
-
Kuidas mõni inimene reageerib, kui talle ei saa osaks õnnistused, sest ta on laisk või pole kuulekas? Millise hoiatuse Issand sellistele inimestele 33. salmis annab?
Tunnistage, kui tähtis on kasutada valikuvabadust, et teha head. Innustage õpilasi, et nad kasutaksid oma valikuvabadust, et teha enne järgmist tundi midagi head. Öelge õpilastele, et neil on järgmises tunnis võimalik rääkida, mida nad tegid.
Kommentaarid ja taustinfo
Õpetus ja Lepingud 58:2–4. „Auhiilgus, mis rohkele viletsusele järgneb”
President Brigham Young on õpetanud igavikuväljavaadetest ja hiilgusest, mis saab osaks ustavatele.
„Me räägime oma kannatustest ja katsumustest siin selles elus, kuid kujutage ette, et te saate end näha tuhandeid ja miljoneid aastaid pärast seda, kui olete tõestanud oma ustavust usule selle mõne lühikese aasta jooksul praegu ning olete saanud igavese pääste ja hiilguse krooni Jumala juures. Seejärel vaadake tagasi oma siinsele elule ning pange tähele kaotusi, kannatusi ja pettumusi, ‥ te olete sunnitud hüüatama: „Ja siis? Need asjad kestsid vaid hetke ja nüüd oleme me siin. Me oleme olnud ustavad nende mõne hetke ajal meie surelikkuses ja nüüd me naudime igavest elu ja hiilgust”.” (Remarks. – Deseret News, nov 9, 1859, lk 1) (Vt ka: Doctrine and Covenants Student Manual, 2. vlj, (Church Educational System manual, 2001), lk 119–120.)
Õpetus ja Lepingud 58:3. „Te ei või ‥ , oma loomulike silmadega, näha oma Jumala kavatsusi”
Vanem Neal A. Maxwell on rääkinud C. S. Lewise avaldusest, kes selgitas, et alati me ei mõista, mis Jumalal meie jaoks varuks on:
„C. S. Lewis kirjeldas oma raamatus „Lihtsalt kristlus” meie suhet Jumalaga erilisel viisil, mis võib aidata meil olla tänulik selles eest, kuidas enda allutamine Tema tahtele on ainus viis, kuidas me saame vaimselt areneda.
„Kujutage, et olete elav maja. Jumal tuleb ja hakkab teid ümber ehitama. Algul te võib-olla mõistate, mida Ta teeb. Ta parandab ära veevärgi, augud katuses jne. Te teatsite, et need tööd on vaja ära teha, ja sellepärast pole te üllatunud. Aga nüüd hakkab Ta siin-seal kopsima nii, et see teeb valu ja näib mõttetu. Mida Ta küll plaanitseb? Selgub, et Ta ehitab hoopis teistsugust maja kui see, mida teie mõtlesite: kisub maha vaheseina, ehitab juurde uue korruse, püstitab torne, sillutab hoovi. Te mõtlesite, et teid tehakse kenaks väikeseks onniks. Aga tema on hakanud ehitama paleed. ‥” (New York: The Macmillan Company, 1952, lk 160.)” (The Value of Home Life. – Ensign, jaan 1972, lk 5)
Õpetus ja Lepingud 58:8–11. Issanda õhtusöömaaeg
„Kaks pidusööki Vanas Testamendis sümboliseerivad Issanda õhtusöömaaega „rasvaste roogadega” ja „selitatud veinidega”. Mõlemad väljendavad jõukust, andes mõista, et siin mainitud pidusöök on ülimalt tähtis (vt ka ÕL 57:5–14; 65:3; Mt 22:1–14); Ilm 19:7–9).” (Doctrine and Covenants Student Manual, (Church Education System manual, 2001), lk 120)
ÕL 58:14–15. Piiskop Partridge parandas meelt oma pattudest
Piiskop Partridge vaidles Joseph Smithiga Missouris välja valitud maa kõlblikkuse üle. Tema arvates oleks pidanud ostma hoopis teised maatükid. Issand nuhtles piiskop Partridge’i tema käitumise pärast.
Piiskop Partridge võttis alandlikult kuulda Issanda noomitust Õpetuse ja Lepingute 58. osas. Mõni päev pärast selle ilmutuse saamist kirjutas ta oma naisele: „Sa tead, et mul on tähtis amet ja kui ma aeg-ajalt noomida saan, siis tunnen mõnikord, nagu kukuks ma omadega läbi, mitte et ma eesmärgist loobuksin, kuid ma kardan, et minu amet on suurem sellest, mida ma suudan korda saata, et mu Taevane Isa sellega rahul oleks.” (kiri Lydia Partridge’ile, 5.–7. aug 1831, Church History Library, Salt Lake City) Siionis peetud koosoleku protokollis, milles arutati prohvet Josephi ja piiskop Partridge’i vahelist lahkheli, seisab, et Partridge ütles, et tal on südamest kahju selle lahkheli pärast (Vt Minute Book 2, 10. märts 1832, lk 23, Church History Library, Salt Lake City; vt ka: josephsmithpapers.org). 11. septembril 1831 antud ilmutuses öeldakse, et Partridge’ile on tema käitumine andeks antud. (Vt: Documents, Vol 2: July 1831–June 1833, 2. kd dokumentide seeriast „The Joseph Smith Papers”, 2013, lk 62.)
Õpetus ja Lepingud 58:27–28. „Palju asju omaenda vabast tahtest”
Nõuande „õhinaga kinni heades aadetes” (ÕL 58:27) järgimise positiivne eeskuju ilmneb kogemuses, millest rääkis vanem Vaughn J. Featherstone Seitsmekümnest:
„Kui ma olin kümne- või üheteistaastane, tuli meile palju sugulasi külla. Kusagil 35 või 40 inimest. Ema oli nad kõik õhtusöögile kutsunud. Õhtusöögi järel läksid kõik teise tuppa ja istusid maha juttu ajama. Igal pool oli kuhjade viisi musti nõusid ja söögiriistu. Toit oli endiselt laual ja köögis olid toidutegemiseks kasutatud mustad potid ja pannid.
Mäletan, kuidas mõtlesin sellele, et kui külalised lahkuvad, peab mu ema hakkama kõike seda koristama. See mõte jahmatas mind. Ma hakkasin koristama. Tol ajal polnud veel nõudepesumasinaid. Mu ema oli väga puhas inimene ja ta õpetas meile, kuidas korralikult nõusid pesta ja kuivatada. Asusin selle suure töö kallale. Kolm tundi hiljem kuivatasin ma viimast nõud. Olin kogu toidu ära pannud, kõik kapipealsed, kraanikausi ja põranda tühjaks teinud. Köök oli laitmatult puhas.
Ma ei unusta kunagi ema näoilmet tol õhtul, kui kõik külalised olid lahkunud ja ta tuli kööki koristama. Ma olin üleni märg. See oli väärt igat minu väikest pingutust, et näha toda ilmet oma ema näol. Ema oli tunnetest tulvil, ta tundis kergendust ja uhkust. Tol õhtul otsustasin, et ma püüan üha uuesti ja uuesti seda ilmet ta näole tuua.” (We Love Those We Serve.– New Era, märts 1988, lk 19)