129. õppetund: Õpetus ja Lepingud 123

129. õppetund

Õpetus ja Lepingud 123

Sissejuhatus

Viibides 1838. aasta detsembrist kuni 1839. aasta aprillini Liberty vanglas, kirjutas prohvet Joseph Smith pühadele kirju, et neid lohutada ja neile nõu anda. Õpetuse ja Lepingute 123. osa on väljavõte pühadele kirjutatud kirjast kuupäevaga 20. märts 1839. Selles väljavõttes palub prohvet pühadel koguda kokku andmed nende tagakiusamise ja kannatuste kohta ja need avaldada ning aidata neid, keda on valeõpetustega petetud.

NB! Järgmises õppetunnis (130. õppetund „Nauvoo rajamine”) on kahel õpilasel võimalus ise osaliselt tundi anda. Soovi korral valige need kaks õpilast juba nüüd välja ja andke neile koopia 130. õppetunni lõikudest, et nad saaksid õpetamiseks valmistuda.

Õpetamissoovitused

Õpetus ja Lepingud 123:1–6

Joseph Smith annab pühadele nõu koguda tagakiusamise ja kannatuste kohta andmeid ja need avalikustada

Lugege alustuseks ette ülestähendus:

„Olgu see tunnistuseks, et mina, Delia Reed, kolisin 1836. aastal Missouri osariiki. Minu abikaasa suri peagi pärast kohalejõudmist ja jättis mind seitsme väikese lapsega üksinda. ‥ Kui elanikkonna ja mormoonide vahel tekkisid tülid, olin ma kohustatud meie ülejäänud seltskonnaga osariigist lahkuma. ‥ Olin kohustatud ohverdama enamuse omandist [ja] mu pere aeti laiali ning pidin teenima igapäevaseid sandikopikaid võõraste seas.” (Delia Reed. Mormon Redress Petitions: Documents of the 1833–1838 Missouri Conflict, toim Clark V. Johnson, 1992, lk 523; kirjavahemärgid, suurtähe kasutamine ja õigekiri ühtsustatud)

Selgitage, et see oli õde Reedi ametlik tunnistus ühele kohtuametnikule. Seejärel paluge õpilastel lugeda läbi Õpetus ja Lepingud 123:1.

Mis võib sellest salmist õpitu kohaselt olla põhjuseks, et õde Reed sellise tunnistuse andis?

Tuletage õpilastele meelde, et 1838. aasta detsembrist kuni 1839. aasta aprillini olid prohvet Joseph Smith ja mõned teised Kiriku juhid kinni peetud Missouri osariigi Liberty vanglas. Umbes samal ajal olid pühad kuberner Lilburn Boggsi hävitamise korralduse tõttu Missouri osariigist karmidel talvekuudel välja aetud. Selgitage, et Õpetuse ja Lepingute 123. osa on väljavõte prohvet Joseph Smithi inspireeritud kirjast, mille ta kirjutas Liberty vanglas 1839. aasta märtsis pühadele, kel olid rasked ajad.

Paluge paaril õpilasel lugeda kordamööda ette Õpetus ja Lepingud 123:1–5. Paluge õpilastel teksti jälgida, et leida, mida pidid tagakiusatud pühad prohvet Joseph Smithi nõuande põhjal tegema. Selleks, et aidata õpilastel neid salme mõista, selgitage vajadusel, et 5. salmis viidatakse fraasiga „saatanliku lurjuslikkuse ‥ rodu” kokkukogutud nurjatutele valedele ja fraasiga „nurjatud ning mõrvarlikud väärused” halbadele ja vägivaldsetele tegudele.

Millist nõu prohvet nendes salmides pühadele andis?

Paljud pühad kuuletusid prohveti nõuandele ja kogusid kokku ülestähendusi tagakiusamistest. Paluge ühel õpilasel lugeda ette Õpetus ja Lepingud 123:6. Paluge teistel teksti jälgida, et leida põhjused, miks kästi pühadel tagakiusamiste ja kannatuste kohta andmeid koguda. Vajadusel selgitage, et fraas „milleks meid on kohustanud” tähendab „mida meilt on nõudnud”. Samuti võiksite meelde tuletada, et Issand oli varem lubanud tagakiusatud pühad päästa ja et Ta „tuleb välja oma peidupaigast ja piitsutab rahvast oma ägedas vihas” (ÕL 101:89).

Miks käskis Taevane Isa salmi Õpetus ja Lepingud 123:6 kohaselt pühadel tagakiusamise kohta ülestähendusi koguda?
Mida õpetab see salm selle kohta, mida me peame enne tegema, kui Issand oma lubadused täidab?

Paluge õpilastel panna kirja põhimõte, mis näitab seost meie püüete ja Issanda lubaduste vahel. Paluge paaril õpilastel rääkida, millise põhimõtte nad ära tundsid. Õpilasted võivad sõnastada näiteks põhimõtte: Issand täidab oma lubadused pärast seda, kui meie oleme teinud oma osa. Kirjutage see põhimõte tahvlile.

Miks ootab Issand meilt teie arvates oma osa täitmist, enne kui Ta täidab oma lubadused?
Millal olete te näinud, et see põhimõte on leidnud kinnitust teie elus või mõne teie tuttava elus?

Õpetus ja Lepingud 123:7–17

Joseph Smith annab pühadele nõu aidata neid, keda on valedega petetud

Paluge õpilastel ette kujutada, et neile on antud ühes õppeaines ülesandeks Kiriku kohta tutvustus kirjutada. Üheks nõudeks on, et neil tuleb viidata vähemalt kolmele allikale.

Milliseid materjale töö kirjutamisel kasutaksin?
Mis vahet on sellel, milliste materjalide abil ma Kirikust kirjutan?
Kuidas te teate, millistes allikates kirjeldatakse Kirikut õigesti?

Tehke kokkuvõte salmidest Õpetus ja Lepingud 123:7–10, selgitades, et kui Joseph Smith need salmid kirja pani, levitati Kiriku kohta palju valesid. Pühadele anti teada, et neil on „tungiv kohus” (ÕL 123:7) vastata neile valedele ning koguda kokku ja avalikustada ülestähendusi oma tagakiusamise ja kannatuste kohta.

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Õpetus ja Lepingud 123:11–12. Paluge õpilastel teksti jälgida, et leida veel põhjuseid, miks kästi pühadel tagakiusamiste ja kannatuste kohta andmeid koguda ja neid avalikustada. Paluge õpilastel rääkida, mida nad leidsid.

Kuidas on paljud südamelt puhtad 12. salmi kohaselt pimestatud ega näe tõde?
Kuidas mõjutavad teie arvates Kiriku kohta käivad valed neid, kes ei ole Kiriku liikmed?
Miks hoitakse 12. salmi kohaselt paljusid inimesi maa peal tõest eemal? (Õpilased võivad kasutada erinevat sõnastust, kuid nad peaksid tundma ära tõe: paljusid hoitakse tõest eemal, kuna nad ei tea, kust seda leida.)
Kuidas võis pühade tagakiusamise ja kannatuste kohta tõe avalikustamine aidata tookord inimestel tõde leida?

Tuletage õpilastele meelde, et ka tänapäeval on veel palju neid, „kes on pimestatud inimeste peenest salakavalusest” ja keda hoiab tõest eemal vaid see, et nad ei tea, kust seda leida (ÕL 123:12). Paluge ühel õpilasel lugeda ette Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi liikme vanem M. Russell Ballardi sõnad. Paluge õpilastel kuulata, mis ei lase tänapäeva inimestel Kiriku kohta tõde teada.

„Liiga paljudel inimestel on Kirikust vilets arusaam, kuna enamik infot, mida nad meie kohta kuulevad, pärineb ajakirjanduse uudiskajastustest, mis on sageli vastuoludest ajendatud. Kui vastuoludele liigset tähelepanu pöörata, on sel negatiivne mõju sellele, kuidas inimesed tajuvad Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku tegelikku olemust.” (Sharing the Gospel Using the Internet. – Ensign, juuli 2008, lk 62)

Mis ei lase vanem Ballardi sõnul tänapäeva inimestel Kiriku kohta tõde teada?

Selgitage, et nii nagu pühasid 1839. aastal, juhatatakse meidki aitama teistel mõista Kirikut õigesti– selle liikmeid, juhte, tõekspidamisi, ajalugu, õpetusi ja tavasid.

Mida te saate teha, et aidata teistel Kirikut õigesti mõista? (Kirjutage õpilaste vastused tahvlile.)

Paluge ühel õpilasel lugeda ette vanem M. Russell Ballardi sõnad. Paluge õpilastel kuulata, et leida üks viis, kuidas me saame tema sõnul aidata teistel Kirikust õigesti aru saada.

„Kirikust räägitakse alalõpmata. Need jutuajamised jätkuvad sellest hoolimata, kas otsustame neis osaleda või mitte. Kuid me ei saa jääda kõrvalt vaatama, kui teised, sealhulgas meie kritiseerijad, püüavad määratleda Kiriku õpetust. Kuigi mõnede jutuajamiste kuulajaskond ulatub tuhandete või koguni miljoniteni, on see enamasti palju väiksem. Kuid osalejatele avaldavad mõju kõik jutuajamised. Iga jutuajamine kujundab suhtumist Kirikusse. ‥

Lubage mul nüüd paluda, et võtaksite sellest jutuajamisest osa interneti vahendusel, et jagada evangeeliumi ning selgitada taastamissõnumit lihtsate ja selgete sõnadega. ‥ Selleks tuleb teil loomulikult mõista evangeeliumi peamisi põhimõtteid. Oluline on osata anda evangeeliumi tõdede kohta selget ja õiget tunnistust.” (Sharing the Gospel Using the Internet, lk 61–62)

Lisage vanem Ballardi soovitus tahvlil olevatele soovitustele.

Paluge õpilastel mõelda, kuidas nad saavad aidata teistel tahvlil olevat tõde teada saada. Paluge õpilastel valida välja üks soovitus, mida nemad saaksid kasutada. Paluge paaril õpilasel rääkida, mille nad valisid ja kuidas nad kavatsevad seda kasutada, et aidata teistel Kirikust õigesti aru saada. Innustage kõiki õpilasi tegutsema valitud soovituse järgi, et aidata teistel leida tõde.

Paluge õpilastel mõelda ajale, mil nad on aidanud teistel Kirikust õigesti aru saada. Paluge paaril õpilastel oma kogemusi klassiga jagada.

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Õpetus ja Lepingud 123:13–16. Paluge õpilastel teksti jälgida, et leida, mida öeldi pühadele nende püüdluste kohta teistele oma kogemustest täpset infot anda.

Miks öeldi pühadele 15. salmis, et nad ei peaks oma püüdlusi „pisiasjaks”?
Millist põhimõtet saame õppida Issanda nõuandest 15. salmis nende väikeste otsuste kohta, mida me praegu teeme? (Õpilased võivad kasutada erinevat sõnastust, kuid nad peaksid tundma ära põhimõtte: meie otsustel kuuletuda Issanda näiliselt väikestele käskudele võib olla meie elus tulevikus suur mõju.)
Kuidas võib väike otsus kellegagi evangeeliumist kõnelda omada suurt mõju?

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Õpetus ja Lepingud 123:17. Paluge õpilastel teksti jälgida, et leida, kuidas on see salm seotud varem tahvlile kirjutatud tõega: Issand täidab oma lubadused pärast seda, kui me oleme teinud oma osa. Paluge õpilastel rääkida teistele oma arusaamadest.

Miks on teie arvates tähtis teha rõõmsal meelel kõik, mis on meie võimuses?
Milles me võime olla 17. salmi kohaselt kindlad, kui teeme kõik, mida saame, et olla Jumala käskudele kuulekad? Õpilased võivad kasutada erinevat sõnastust, kuid nad peaksid tundma ära põhimõtte: kui me teeme kõik, mis on meie võimuses, et kuuletuda Issanda käskudele, võime olla kindlad, et Jumal aitab meid oma väega vastavalt oma tahtele ja ajastusele.)
Mida tähendab teie arvates olla kindel, et Jumal kasutab meie aitamiseks oma väge, kui me teeme rõõmsal meelel kõik, mis on meie võimuses? Mida saaksite teha, et teie elus võiks selline kindlustunne olla?

Jagage oma tunnistust, et võime olla kindlad, et kui oleme teinud kõik, mida saame, et järgida kuulekalt Jumala käske, täidab Ta oma lubadused.

Kommentaarid ja taustinfo

Õpetus ja Lepingud 123:1. „Koguksid kokku ‥ teadmised ‥ kannatustest ja halvast kohtlemisest”

Pühad, kes Missouris kannatasid, kuuletusid prohvet Joseph Smithi nõuandele, mis on kirjas Õpetuse ja Lepingute 123. osas, ja kogusid kokku ülestähendusi tagakiusamistest. Järgnevalt kaks ametlikku tunnistust, mis olid antud kohtuametnikele:

„Kindral Clark tuli oma sõduritega Caldwelli. Ma elasin Far Westist umbes kolme kilomeetri kaugusel ‥ hr Gad Yale’i lähedal. Mitu kindral Clarki sõdurit tulid hr Yale majja ja peatusid seal ligi kaks päeva, hävitades märkimisväärselt tema vara. Nad paiskasid segi maja mõlemad korrused, hävitasid tema kodulinnud ja sead ning panid põlema ‥ heinakuhja. Nägin, kuidas nad süütasid kuhja, mis täielikult hävis. Nad võtsid oma hobuste jaoks hr Yale’ilt just sellist vilja, nagu tahtsid. Ma arvan, et tal hävitati umbes neli hektarit põldu. ‥ Mõned mahalastud sead jäeti maha roiskuma. Nägin veel, kuidas mõned omakaitse mehed läksid hr Cyrus Danieli majja, mille nad tühjaks röövisid. Nägin, kuidas nad kandsid välja ühe voodi ja voodiriided ning veel mõningaid riideid.” (Mary K. Miles. Mormon Redress Petitions: Documents of the 1833–1838 Missouri Conflict, toim. Clark V. Johnson, 1992, lk 496–497)

„Käesolevaga kinnitan, et minu isa peatus Hauni veski juures ja elas telgis ajal, mil seal leidis aset veresaun. Ma olin telgis, kui kompanii kohale jõudis. Mõned meie inimestest karjusid naistele ja lastele, et nad telkidest lahkuksid. Ma jooksin seppikotta isa juurde. Ronisin lõõtsa alla nagu mu vendki ja veel üks poiss, kelle nimi oli Charles Merrick. Ma sain puusast haavata, mu venna aju olid sodiks lastud ning see teine poiss sai kolm kuulihaava ja suri. Ema ütles mulle, et ma sain eelmisel kuul kaheksa-aastaseks. Ma nägin, kuidas mõned meie vaenlased tõmbasid mu isa saapad jalast, veel enne kui ta suri.” (Alma Smith. Mormon Redress Petitions, lk 537)

Õpetus ja Lepingud 123:4–5. „Laimava[d] kirjutis[ed], mis on ringi liikumas”

Vanem Robert D. Hales Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on selgitanud, kuidas Kiriku kohta ilmunud negatiivsed trükised võivad aidata meie misjonitööd:

„Kogemus näitab, et Kiriku suhtes võivad avalikkuse negatiivsed arvamused aidata saavutada Issanda eesmärke. 1983. a kirjutas Esimene Presidentkond Kiriku juhtidele: „vastuseis võib olla iseenesest võimalus. Jätkuvate väljakutsete seas, millega meie misjonärid silmitsi seisavad, on huvipuudus usuliste asjade ja meie sõnumi vastu. Kriitika tekitab ‥ huvi Kiriku vastu. ‥ See annab võimaluse [Kiriku liikmetele] esitada tõde neile, kelle huvi on sellega meie poole suunatud.” [First Presidency letter, 1. dets 1983].

Me võime selliseid võimalusi mitmel moel ära kasutada: võime saata lahke kirja toimetajale, vestelda sõbraga, kommenteerida oma blogis või öelda rahustava sõna sellele, kes on teinud laimava märkuse. Me võime vastata armastusega neile, kes on mõjutatud valeinformatsioonist ja eelarvamustest – keda „hoiab tõest eemal vaid see, et nad ei tea, kust seda leida” (ÕL 123:12). Kinnitan teile, et vastata sel moel meie süüdistajatele ei ole kunagi nõrkus. See on kristlik tegutsemisjulgus.” (Kristlik julgus: jüngriks olemise hind. – 2008. a sügisene üldkonverents.)

Õpetus ja Lepingud 123:4–5. Kavatsuse ja allikate paikapidavuse hindamine

Mõned autorid, kes on kirjutanud Kiriku ja selle ajaloo kohta, rebisid info kontekstist välja või kajastasid tõde osaliselt, mis võis olla eksitav. Mõnede selliste kirjutiste eesmärgiks oli hävitada usk Kirikusse ja selle juhtidesse.

Vanem Neil L. Andersen Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on rääkinud meie usu sellistest katsumustest:

„Alati on olnud inimesi, kes tahavad Kirikut laimata ja usku hävitada. Tänapäeval kasutavad nad selleks internetti.

Mõningane informatsioon Kiriku kohta, olgugi veenev, ei vasta lihtsalt tõele. Mäletan, et 1985. aastal astus üks kolleeg Floridas minu ärikontorisse sisse. Tal oli kaasas ajakirja Times artikkel pealkirjaga „Mormoonluse päritolu küsimuse alla seadmine”. See artikkel rääkis hiljuti avastatud kirjast, mille olevat kirjutanud Martin Harris ja mis oli vastuolus Joseph Smithi kirjeldusega Mormoni Raamatu kuldplaatide leidmisloost.

Mu kolleeg küsis, kas see uus informatsioon hävitab Mormooni Kiriku. Artiklis tsiteeriti meest, kes väitis, et lahkub Kirikust selle dokumendi pärast. Hiljem olevat ka teised Kirikust lahkunud. Ma olen kindel, et see oli nende usu proovilepanek.

Mõne kuu pärast avastasid eksperdid (ja ka võltsija ise tunnistas üles), et kiri oli täielik võltsing. Ma mäletan, kuidas ma lootsin, et need inimesed, kes olid Kirikust pettuse pärast lahkunud, leiavad tee tagasi.” (Teie usu proovilepanek. – 2012. a sügisene üldkonverents)

Vanem Dallin H. Oaks Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on julgustanud, et viimse aja pühad hindaksid hoolikalt, mida nad Kiriku ja selle ajaloo kohta loevad, ning toetuksid siis Pühale Vaimule ja oma mõistusele.

„Evolutsioon ‥ toimub kahes mõõtmes – intellektuaalselt ja vaimselt.

Intellektuaalses mõõtmes vajavad lugejad ja toimetajad selgelt rohkem teadmisi, et anda hinnang sellele, mis on nendeni jõudnud. ‥

Viimse aja pühade jaoks on hinnangute andmisel oma koht ka vaimsel mõõtmel. See põhineb meie usul Moroni sõnadesse, et „Püha Vaimu väel võite te teada tõde kõige kohta” (Mn 10:5). See lubadus tagab vaimselt tundlikele lugejatele eristamise väe, mis aitab neil hinnata selle tähendust, mida nad teada said.

Seoses meie vaimse hinnangu väega on meil vaja meeles pidada, et Issanda Vaim ei juhata meid, kui meie ise vigu otsime. See põhimõte kehtib nii lugejate kui ka kirjutajate kohta. ‥

Meie isiklikud tunnistused põhinevad Vaimu tunnistusel, mitte ajalooliste faktide kokkusobitamisel või kokkukuhjamisel. Kui seda kindlalt teame, ei kõiguta ükski ajalooliste faktide muutumine meie tunnistust. Meie Taevane Isa andis meile mõistmise väe ja meilt oodatakse, et me kasutaksime seda täiel rinnal. Kuid Ta andis meile ka Trööstija, kelle kohta Ta ütles, et Tema juhib meid tõe juurde ja kelle väel me teame tõde kõigist asjadest. See on viimse aja pühade, kes on väärilised ja valmis sellele toetuma, ülim teenäitaja” (Reading Church History. – Symposium Speeches [Õpetuse ja Lepingute ning Kiriku ajaloo sümpoosium 14.–16. aug 1985, lk 4, 5)

Õpetus ja Lepingud 123:17. „Tehkem ‥ kõik, mis on meie võimuses”

Prohvet Joseph Smith uskus põhimõtet, et me peaksime tegema kõik, mis on meie võimuses, enne kui võime olla kindlad, et Jumal meid aitab, ning ta elas selle järgi. Nagu on kirjas Õpetuse ja Lepingute 101:86–89 käskis Issand pühadel tuua aruanded oma kannatustest ja tagakiusamistest valitsusliikmete, teiste hulgas Ameerika Ühendriikide presidendi ette. 29. novembril 1839 kohtusid prohvet Joseph Smith ja kohtunik Elias Higbee Ameerika Ühendriikide presidendi Martin Van Bureniga.

„Esialgu suhtus Van Buren prohveti palvesse hoolimatult. Kuid arutelu käigus lubas president mõelda oma seisukoha üle ja „tundis [mormoonidele nende] kannatuste pärast kaasa” [History of the Church, 4. kd, lk 40].

Pärast kohtumist president Van Bureniga jäid prohvet ja Elias Higbee kaheks kuuks itta, püüdes leida senaatorite ja esindajate poolehoidu, kes võiksid nende palvega liituda [vt: History of the Church, 4. kd, lk 40, 43–44]. 1840. aasta veebruaris kohtusid nad president Van Bureniga uuesti. Sel korral oli Van Buren kaotanud igasuguse kaastunde Kiriku suhtes, mida ta varem võis tunda. Prohveti sõnul kohtles president neid ebaviisakalt ja kuulutas: „Härrased, teie palve on õiglane, kuid ma ei saa teie heaks midagi teha. ‥ Kui ma teie eest seisan, kaotan ma oma hääled Missouris” [History of the Church, 4. kd, lk 80]” (Arnold K. Garr. Joseph Smith: Campaign for President of the United States. – Ensign, veebr 2009, lk 49).

Kuigi Ameerika Ühendriikide president keeldus pühasid aitamast, jätkas prohvet Joseph Smith abi otsimist teistelt valitsusjuhtidelt. Kuna Joseph tegi kõik endast oleneva, oli ta kindel, et Jumal kasutab oma väge, et teda aidata.