Seminar
152. õppetund: Kallihinnalise Pärli saamislugu


152. õppetund

Kallihinnalise Pärli saamislugu

Sissejuhatus

1851. aastal avaldas Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi liige ja Briti misjonijuhataja vanem Franklin D. Richards mõned Joseph Smithi ilmutused, tõlked ja kirjutised ning pani kogumikule nimeks Kallihinnaline Pärl. 1880. aasta oktoobris toimunud Kiriku üldkonverentsil tunnustas kirik Kallihinnalist Pärlit pühakirjana – põhiteoste osana. „Kallihinnaline Pärl koosneb valitud materjalidest, mis puudutavad paljusid Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku olulisi usulisis ja õpetuslikke vaateid” (Kallihinnalise Pärli sissejuhatus).

Õpetamissoovitused

Kallihinnalise Pärli saamislugu

Näidake pilti pärlist või joonistage pärl. Küsige õpilastelt, kas nad teavad, kuidas pärleid tehakse. Kui nad ei tea, selgitage, et pärl tekib austri sees, kui auster reageerib võõrkeha, näiteks liivatera ärritusele. Auster tekitab liivatera ümber ainet, millest lõpuks moodustub pärl. Looduslikud pärlid on haruldased ning neid peetakse väärtuslikeks.

Kujutis
Pärl austrikarbis

Selgitage, et täna õpivad õpilased, millest sai alguse pühakirjaraamat pealkirjaga Kallihinnaline Pärl. Nad avastavad mõned põhjused, miks Kallihinnaline Pärl on väärtuslik.

Paluge ühel õpilasel lugeda ette esimene lõik Kallihinnalise Pärli sissejuhatuses. Paluge õpilastel leida, mida Kallihinnaline Pärl sisaldab. Enne lugema hakkamist selgitage soovi korral, et sõna perioodikaväljaanded viitab ajalehtedele või ajakirjadele –trükiväljaannetele, mis antakse välja perioodiliselt, näiteks iga päev, iga nädal või iga kuu.

  • Mille poolest on teie arvates Kallihinnaline Pärl haruldane ja väärtuslik?

Paluge ühel õpilasel lugeda ette sissejuhatuse teine lõik. Paluge klassil teksti jälgida, et leida, miks Kallihinnaline Pärl koostati. Paluge neil rääkida, mida nad leidsid.

Tehke kokkuvõte sissejuhatuse kolmandast lõigust, selgitades, et pärast Kallihinnalise Pärli esmakordset avaldamist on osa sisust raamatule juurde lisatud või ümber paigutatud. Osa raamatu sisust lisati ja paigutati hiljem ümber Õpetuse ja Lepingute raamatusse.

Paluge ühel õpilasel lugeda ette lõik, mis algab fraasiga „Valitud osad Moosese raamatust”. Paluge õpilastel leida, kuidas Joseph Smith sai selles raamatus olevad ilmutused.

Paluge õpilastel uurida Moosese raamatut ja leida vähemalt üks salm, mis sisaldab tõde, mida nad peavad väärtuslikuks. Kui aega on olnud piisavalt, paluge õpilastel rääkida oma salmidest kaaslastele või kogu klassile.

Paluge õpilastel Kallihinnalise Pärli sissejuhatuse juurde tagasi pöörduda. Paluge ühel õpilasel lugeda ette lõik, mis algab fraasiga „Aabrahami raamat”. Paluge õpilastel teksti jälgida ja leida, kuidas Joseph Smith sai Aabrahami raamatus olevad kirjutised. Paluge õpilastel rääkida, mida nad leidsid.

Selleks, et aidata õpilastel mõista, kuidas Joseph Smith sai Aabrahami raamatus olevad muistsed kirjutised, lugege ise või paluge ühel õpilasel ette lugeda järgnev tsitaat:

„3. juulil 1835 tõi mees nimega Michael Chandler Ohiosse Kirtlandi neli Egiptuse muumiat ja mitu papüüruserulli, mis sisaldasid iidseid egiptuse kirjutisi. Muumiad ja papüürused avastas Egiptuses mõned aastad varem Antonio Lebolo. Kirtland oli üks paljudest kohtadest Ameerika Ühendriikide idaosariikides, kus Chandleri muumianäitust eksponeeriti. Chandler pakkus muumiaid ja papüüruserulle müügiks ja prohvet Joseph Smithi õhutusel annetasid mitmed Kiriku liikmed raha, et need ära osta. 5. juulil 1835 teatas Joseph Smith, kui tähtsad on need muistsed Egiptuse kirjutused, kirjutades: „Alustasin osa kirjamärkide või hieroglüüfide tõlkimist ja leidsin meie suureks rõõmuks, et ühel rullil olid kirjas Aabrahami kirjutused. ‥ Me võime tõepoolest öelda, et Issand on hakanud rohkelt rahu ja tõde ilmutama.” (History of the Church, 2:236)” (The Pearl of Great Price Student Manual, (Church Educational System manual), 2000, lk 28)

Mõnikord on teada tahetud, kuidas prohvet neid muistseid kirjutisi tõlkis. Selgitage, et „prohvet Joseph Smith ei andnud kunagi teada viisist, kuidas ta need ülestähendused tõlkis. Nii nagu teistegi pühakirjade puhul, sõltub nende kirjutiste tõesuse kohta tunnistuse saamine peamiselt meie usust. Suurim tõestus Aabrahami raamatu tõesusest ei peitu materiaalsete tõendusmaterjalide analüüsis ega ajaloolises taustas, vaid palvemeelses mõtiskluses selle sisu ja väe üle.” (The Pearl of Great Price Student Manual, lk 28) Kuigi me ei tea täpset meetodit, mida Joseph Smith kirjutiste tõlkimiseks kasutas, teame me, et ta tõlkis Aabrahami raamatu Jumala anni ja väega.

  • Miks on tähtis Aabrahami raamatu tõesuse kohta vaimne tunnistus saada?

Õppetunni järgmises osaks võiksite paluda kahel õpilasel tulla klassi ette ja mängida kahte uudiste reporterit, kes teevad intervjuud õpetlasega, kes on pühendanud end Kallihinnalise Pärli raamatute sisu ja päritolu uurimisele. Paluge neil lugeda ette stsenaarium:

Reporter:Miks ütles Joseph Smith, et ta on tõlkinud Aabrahami kirjutised, kuigi käsikirjad ei pärine Aabrahami ajast?

Õpetlane:Prohvet Joseph Smith ei väitnud kunagi, et papüürustel olid tõepoolest Aabrahami kirjutised. Ta ütles, et Aabrahami raamat oli „mõnede Egiptuse katakombidest meie kätte sattunud iidsete ülestähenduste tõlge, millest võis järeldada, et need on Aabrahami kirjutused, kui ta oli Egiptuses.” (Times and Seasons, 1.märts, 1842, lk 704)

1966. aastal avastati New York City kunstimuuseumist Metropolitan Museum of Art 11 fragmenti prohvet Joseph Smithi käes olnud papüürustest. Need anti Kirikule ja neid on analüüsinud õpetlased, kes on määranud nende vanuseks ajavahemiku 100 eKr kuni 100 pKr. Levinud vastuväide Aabrahami raamatu ehtsusele on see, et käsikiri ei ole küllalt vana, et selle oleks võinud kirjutada Aabraham, kes elas peaaegu 2000 aastat enne Kristust. Joseph Smith ei väitnud kunagi, et papüürused on autori käega kirjutatud (kirjutatud Aabrahami poolt) ega seda, et need pärinesid Aabrahami ajast. Sageli viidatakse autori tööle kui „tema” kirjutistele, kui ta kas pani need ise kirja, dikteeris teistele või teised kopeerisid tema kirjutisi hiljem.” (The Pearl of Great Price Student Manual, lk 28)

Reporter:Mida Joseph Smith oma tõlkega tegi?

Õpetlane:„Aabrahami raamat avaldati esialgu üksikute väljavõtete kaupa Kiriku väljaandes „Times and Seasons”. Avaldamisega tehti algust 1842. aasta märstis Illinoisi osariigis Nauvoos (vt „Kallihinnalise Pärli” sissejuhatus). Prohvet Joseph Smith andis mõista, et ta tahaks Aabrahami raamatust hiljem veel väljavõtteid avaldada, kuid ta suri märtrina, enne kui seda teha sai. Tõlgitud materjali võimalikku pikkuse kohta ütles Oliver Cowdery kord, et on vaja terveid köiteid, et materjali ära mahutada.(vt: Messenger and Advocate, dets 1835, lk 236).

„Lisaks hieroglüüfkirjale sisaldasid käsikirjad ka egiptuse joonistusi. 23. veebruaril 1842 palus prohvet Joseph Smith elukutselisel puidugraveerijal ja Kiriku liikmel Reuben Hedlockil valmistada kolmest joonistusest puulõiked, et joonistusi saaks trükkida. Hedlock lõpetas graveeringud ühe nädalaga ja Joseph Smith avaldas ärakirjad (jooniste jäljendid) koos Aabrahami raamatuga. Koos jooniste jäljenditega on ära toodud ka Joseph Smithi selgitused joonistuste kohta.” (The Pearl of Great Price Student Manual, lk 28–29)

Reporter:Mis juhtus muumiate ja papüürustega?

Õpetlane:„Pärast prohvet Joseph Smithi surma läksid neli muumiat ja papüürused Josephi lesestunud ema Lucy Mack Smithi omandusse” (The Pearl of Great Price Student Manual, lk 29). Kui Lucy Mack Smith suri, müüdi kollektsioon mehele nimega Abel Combs. Kollektsiooni võis müüa Josephi Smithi naine Emma või vend William. Hr Combs müüs osa kollektsioonist Missouri osariigis St Louises asuvale muuseumile. Ta säilitas kollektsiooni teised osad ning hiljem andis osa nendest ära. (Vt: The Pearl of Great Price Student Manual, lk 29; H. Donl Peterson, The Strory of the Books of Abraham: Mummies, Manuscripts, and Mormonism, 1995, lk 204–209, 257.)

On pakutud välja mitmeid teooriaid selle kohta, mis juhtus ‥ muumiate ja papüürustega. Paistab, et vähemalt kaks muumiat põlesid ära 1871. aasta Chicago suures tulekahjus (vt B. H. Roberts. New Witness for God, 3 kd, 1909–1911, 2. kd, lk 380–382).

1966. aasta varakevadel avastas Utah’ Ülikooli professor dr Aziz S. Atiya New Yorgi kunstimuuseumis Metropolitan Museum of Art teadustööd tehes mitu fragmenti Aabrahami raamatu papüürustest. Muuseumi direktor andis need fragmendid Kirikule üle 27. novembril 1967. Teiste muumiate ja ülejäänud papüüruste asukoht pole hetkel teada [vt H. Donl Peterson. Some Joseph Smith Papyri Rediscovered (1967), Sudies in Scipture, Volume Two: The Pearl of Great Price, toim. Robert L. Millet ja Kent P. Jackson, 1985, lk 183–185].” (The Pearl of Great Price Student Manual, lk 29)

Paluge õpilastel uurida Aabrahami raamatut ja leida vähemalt üks salm, mida nad peavad väärtuslikuks. Kui aega on olnud piisavalt, paluge õpilastel jagada oma salme paarilistega või kogu klassiga.

Paluge õpilastel võtta uuesti lahti sissejuhatus. Paluge ühel õpilasel lugeda ette lõik, mis algab fraasiga „Joseph Smith – Matteuse evangeelium”. Paluge õpilastel teksti jälgida ning leida, kuidas Joseph Smith selle ilmutuse sai. Paluge õpilastel rääkida, mida nad leidsid.

Selgitage, et üks põhjus, miks Joseph Smith – Matteuse evangeelium nii väärtuslik on, seisneb selles, et see sisaldab ühte Päästja jutlustest teisest tulemisest.

Paluge ühel õpilasel lugeda ette lõik, mis algab fraasiga „Joseph Smith – ajalugu”. Paluge õpilastel teksti jälgida ning leida, kuidas Joseph Smith seda ajalugu kirjutas.

Paluge õpilastel uurida „Joseph Smith – ajalugu” ja leida vähemalt üks salm, mida nad peavad väärtuslikuks. Kui aega on olnud piisavalt, paluge õpilastel rääkida oma salmidest kaaslastele või kogu klassile.

Paluge õpilastel ette kujutada, et sõber palub neil seletada kahe minuti jooksul Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku ususlisi tõekspidamisi. Paluge õpilastel oma vastused vihikusse või pühakirjapäevikusse kirjutada. Pärast paari minutit paluge mõnel õpilasel lugeda ette, mida nad kirja panid.

Tooge välja, et usuartiklid annavad meie usulistest tõekspidamistest hea ülevaate. Selleks, et aidata õpilastel paremini mõista usuartiklite päritolu, selgitage, et 1. märtsil 1842 vastas prohvet Joseph Smith kirjaga ajalehe toimetaja John Wentworthi palvele anda enda ning Kiriku ajaloo ja usuliste tõekspidamiste kohta infot. Kiri on üldsusele tuntud Wentworthi kirjana. Joseph tegi kirjas teatavaks kolmeteist peamist evangeeliumi põhimõtet. Need usulised tõekspidamised on kirjas Kallihinnalises Pärlis usuartiklitena. Kuigi see pole kõikide meie tõekspidamiste deklaratsioon, on see tähtis õpetuste ja põhimõtete kogum.

Jagage õpilased paaridesse. Andke igale paarile vähemalt üks usuartikkel. (Olenevalt õpilaste vajadustest ja arvust võite soovi korral anda igale paarile kas ühe või mitu usuartiklit.) Paluge igal paaril lugeda läbi neile määratud usuartikkel ja järgida juhiseid. Soovi korral võite teha nendest juhistest koopiad või kirjutada need tahvlile. Õpilased võivad neid juhiseid järgida oma vihikutes või pühakirjapäevikutes.

  1. Pärast teile määratud usuartikli lugemist pange oma sõnadega kirja õpetus või põhimõte, mida selles õpetatakse.

  2. Leidke pühakirjakoht, mis teile määratud usuartiklis olevat õpetust või põhimõtet toetab või selgitab. Pange kirja arusaamad, mida see pühakoht lisab sellele, kuidas teie seda põhimõtet mõistate.

  3. Loetlege viise, kuidas selle usuartikli mõistmine ja sellesse uskumine saab tuua kellegi ellu õnnistusi.

Kui õpilastel on olnud ülesande lõpetamiseks piisavalt aega, paluge neil kirjapandut teistega jagada. Soovi korral kirjutage tahvlile mõned tõed, mida nad ära tunnevad.

Paluge õpilastel jagada kogemusi, mis neil on olnud, kui usuartiklid või nendes sisalduvad tõed on aidanud neil kellelegi evangeeliumi seletada. Soovi korral jagage ka mõnda oma kogemust.

Esitage õpilastele ülesanne usuartikleid uurida ja need pähe õppida. Selleks, et aidata õpilastel üks usuartikkel koos klassiga pähe õppida, võiksite soovi korral kasutada ühte päheõppimise tegevust selle käsiraamatu lisast. Innustage õpilasi kasutama oma teadmisi usuartiklitest, kui nad selgitavad teistele oma usulisi tõekspidamisi.

Kirjutage tahvlile lõpetamata lause: Kallihinnaline Pärl on tõend, et Joseph Smith oli ‥

Aidake õpilastel lõpetada lause, küsides:

  • Mida Kallihinnalises Pärlis leiduvad tõed meile Joseph Smithi kohta õpetavad? (Lõpetage tahvlil olev tõde järgnevalt: Kallihinnaline Pärl on tõend, et Joseph Smith oli prohvet, nägija ja ilmutaja.)

  • Kuidas on teie arvates Kallihinnaline Pärl tõend sellest, et Joseph Smith oli kutsutud prohvetiks?

Tunnistage, et Kallihinnaline Pärl on tõend sellest, et Joseph Smith oli prohvet, nägija ja ilmutaja. See raamat õpetab meile väärtuslikke tõdesid Taevasest Isast ja Jeesusest Kristusest.

Kommentaarid ja taustinfo

Aabrahami raamat: tõend Joseph Smithi jumalikust kutsest

„Aabrahami raamat on tõend prohvet Joseph Smithi inspireeritud kutsest. See tuli esile ajal, mil muistse egiptuse keele ja kultuuri uurimine alles algas. 19. sajandi õpetlased olid alles hakanud tegelema egüptoloogiaga, ent Joseph Smith hakkas tõlkima muistseid käsikirju ilma ametliku väljaõppeta muistsetes keeltes ning teadmisteta muistsest Egiptusest (välja arvatud tema töö Mormoni Raamatuga). Tema teadmised ning oskus tuli läbi Jumala väe ja anni, koos tema kindlameelsuse ja usuga.” (The Pearl of Great Price Student Manual, (Kiriku haridussüsteemi käsiraamat), 2000, lk 29)

Usuartiklid ja Wentworthi kiri

Joseph Smith kirjutas kirja John Wentworthile, kes oli Illinoisi ajalehe Chicago Democrat toimetaja ja eraettevõtja. Selles kirjas seletas prohvet Joseph Smith Viimse Aja Pühade õpetusi ning ajalugu. Usuartiklid olid osa sellest kirjast. Kogu kirja teksti jaoks vaata The Wentworth Letter. – Ensign, juuli 2002, lk 26–32.

Prindi