Õpetuse ja Lepingute 127. osas on kirjas prohvet Joseph Smithi kiri kuupäevaga 1. september 1842, milles juhatati pühasid surnute eest tehtud ristimiste kohta ülestähendust pidama. Umbes nädal aega hiljem kirjutas Joseph veel teisegi kirja surnute eest ristimise teemal. See kiri, kus õpetatakse, miks me peame ülestähendust päästvate talituste tegemise kohta, on kirjasÕpetuse ja Lepingute 128. osas.
Joseph Smith rõõmustab tagakiusamise ja kannatuste keskel
Alustage tundi näidates õpilastele tühja anumat, kuhu on peale kirjutatud surematus ja kannu veega, kuhu on peale kirjutatud kannatused. Küsige õpilastelt, millised katsumusi on nad kogenud või näinud teisi kogemas. Valage kannust vett tühja anumasse iga kannatuse eest, mida nad nimetavad.
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Õpetus ja Lepingud 127:1. Paluge ülejäänud õpilastel teksti jälgida, et leida milliseid katsumusi koges Joseph Smith 1842. aastal Navoos. Paluge õpilastel rääkida, mida nad leidsid.
Selgitage, et 1842. aasta mais sai pühade hävitamise korralduse väljastanud endine Missouri osariigi kuberner Lilburn W. Boggs tundmatuks jäänud salamõrvari käest haavata. Missouri võimukandjad süüdistasid prohvet Joseph Smithi Boggsi mõrva korraldamises ja üritasid prohvetit kohtumõistmiseks uuesti Missouri osariiki tuua. Joseph Smith oli Missourist aastaid tagasi lahkunud ja elas tol hetkel Illinoisi osariigis Nauvoos. Teades, et Missourisse naastes ta tapetakse, hoidis prohvet mõnda aega Missouri ametikandjate eest kõrvale, et teda ebaseaduslikult ei vahistaks. 1843. aasta jaanuaris jõuti otsusele, et Joseph Smithi vahistamine ja Missouri osariigile väljaandmine pole seaduslik.
Selgitage, et Õpetus ja Lepingud 127. on kiri, mille prohvet Joseph Smith kirjutas Kiriku liikmetele, kui ta liikus ühest kohast teise, et Missouri ametikandjad teda ebaseaduslikult vahistada ei saaks. See kiri loeti Naovoo pühadele ette mõni päev hiljem.
Näidake õpilastele kahte võrdse suurusega palli, millest üks hõljub vee peal ja teine mitte. (Näiteks võite kasutada seest õõnsat, plastikust golfipalli ja tavalist golfipalli.) Pange mõlemad pallid veega täidetud anumasse ning küsige:
Kuidas võiksid need kaks palli sümboliseerida seda, kuidas inimesed reageerivad katsumustele erinevalt?
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Õpetus ja Lepingud 127:2. Paluge klassil tähele panna, kuidas Joseph katsumustele reageeris.
Milline pall sümboliseerib seda, kuidas reageeris Joseph Smith katsumustele? Miks?
Kuidas Joseph teadis, et ta saab oma katsumustest ja hädaohtudest võitu?
Mis saab selle põhjal, mida prohvet pühadele kirjutas, aidata meil katsumustes vastu pidada? (Kui õpilased on vastanud, võtke nende vastused kokku, kirjutades tahvlile põhimõtte: Taevase Isa usaldamine aitab meil katsumustes vastu pidada.)
Paluge õpilastel mõelda ühele inimesele, keda nad tunnevad (või kellest nad on kuulnud), kellel õnnestus katsumusele vastu pidada, kuna ta usaldas Taevast Isa. Paluge mõnedel õpilastel rääkida, kellele nad mõtlesid ning kuidas Taevase Isa usaldamine aitas sellel inimesel katsumuses vastu pidada.
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Õpetus ja Lepingud 127:3–4. Paluge klassil teksti jälgida, et leida, mida prohvet pühadele ütles. Paluge õpilastel teksti jälgida ja leida fraasid, mis on nende jaoks tähendusrikkad.
Miks peaksid pühad 3. salmi kohaselt katsumustes rõõmustama?
Mida lubab Issand 4. salmi kohaselt neile, kes tagakiusamisele vastu peavad?
Kuidas on Taevase Isa usaldamine aidanud teil teie elu rasketel aegadel vastu pidada?
Prohvet Joseph Smith annab pühadele nõu surnute eest tehtud ristimiste kohta ülestähendust pidada
Tuletage õpilastele meelde, et umbes poolteist aastat enne seda, kui Joseph Smith Õpetuse ja Lepingute 127. osas oleva kirja kirjutas, oli Issand pühadele öelnud, et surnute eest ristimise talitused tuleks viia läbi templis (vt ÕL 124:30). Siiski lubas Issand lühikest aega pühadel surnute eest ristimisi läbi viia lähedal asunud jões ja ojades. Issand ütles neile, et kui tempel saab valmis, on surnute eest ristimise talitus vastuvõetav ainult siis, kui see viiakse läbi templis. Pühad alustasid Nauvoo templis surnute eest ristimiste läbiviimist 1841. aasta novembris.
Paluge õpilastel meenutada viimast korda, kui nad osalesid surnute asendusristimisel. Paluge neil seda kogemust kirjeldada, kaasa arvatud seda, kas keegi istus ristimiste ajal basseini lähedal.
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Õpetus ja Lepingud 127:5–9. Paluge ülejäänud klassil teksti jälgida, et leida, kes peab olema kohal, kui surnute eest ristimisi läbi viiakse. Paluge õpilastel rääkida, mida nad leidsid.
Miks on 7. salmi põhjal tähtis, et ristimisi näeks pealt ülestähendaja?
Kirjutage tahvlile järgmine lõpetamata lause: templitalitused, mida me maa peal teeme, on ‥
Paluge õpilastel see lause 5.–9. salmi kohaselt lõpetada. (Õpilased peaksid lõpetama lause nii, et see sarnaneks järgmise tõega: templitalitused, mida me maa peal teeme, on siduv taevas.)
Mida see teie arvates tähendab, et talitus on siduv taevas?
Kuidas võiks selle tõe teadmine, aidata teil täita oma kohust „oma surnute” eest templitalituste tegemisel?
Võtke kokku Õpetus ja Lepingud 127:10–12, selgitades, et Joseph Smith tahtis pühadele surnute eest ristimise kohta veel õpetada, kuid kuna ta pidi end varjama, ei saanud ta seda teha. Ta lubas, et kirjutab pühadele veel kirju surnute eest ristimise kohta ja teistel tähtsatel teemadel.
Tehke kokkuvõte salmidest Õpetuse ja Lepingute 128:1–5, selgitades, et Joseph Smith õpetas, et surnute eest tehtavaid ristimistalitusi tuleb määrata tunnistama ja üles tähendama kohalikud ülestähendajad. Samuti õpetas ta, et tuleb määrata üks üldine ülestähendaja, kes koostaks kohalike ülestähenduste põhjal Kiriku üldise ülestähenduse.
Miks ei anna kellegi teise pass teile õigust mõnda teise riiki minna?
Mis võiks juhtuda, kui püüaksite minna teise riiki, kuid info teie passis on puudulik?
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Õpetus ja Lepingud 128:6–7. Paluge klassil leida, milliste ülestähenduste põhjal otsustatakse, kas oleme väärilised, et meid Jumala juurde vastu võtetaks. Paluge neil rääkida, mida nad leidsid. Tooge välja, et Ilmutaja Johannes ja Joseph Smith tõid välja mitmeid ülestähendusi: „raamatud avati” ja „teine raamat, ‥ mis on eluraamat”.
Millised on 7. salmi kohaselt esimesed raamatud, millest Ilmutaja Johannes rääkis? (Ülestähendused, mida on peetud maa peal.)
Mis on eluraamat? (Ülestähendus, mida peetakse taevas.)
Mis on nendes raamatutes üles tähendatud? (Meie teod.)
Millised teod peavad olema nendes raamatutes ülestähendatud selle jaoks, et meid Jumala juurde vastu võtta?
Pärast seda, kui õpilased on selle küsimuse kohta oma mõtteid jaganud, paluge ühel õpilasel lugeda ette Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi juhataja Boyd K. Packeri sõnad:
Kujutis
Juhataja Boyd K. Packer
„Talitustest ja lepingutest saavad meie volikirjad [Jumala] juurde pääsemiseks” (Covenants. – Ensign, mai 1987, lk 24).
Mis juhtuks juhataja Packeri sõnade kohaselt kohtupäeval, kui inimese ülestähendused näitavad, et ta pole saanud ristitud?
Kirjutage tahvlile lause: mida te iganes seote maa peal, see saab seotud taevas. Paluge ühel õpilasel lugeda ette Õpetus ja Lepingud 128:8. Paluge õpilastel teksti jälgida, et leida, kuidas prohvet Josep Smith seda põhimõtet pühadele selgitas. Kui õpilased räägivad, mida nad leidsid, asendage tahvlil sõna seote sõnaga ülestähendate ja seotud sõnaga ülestähendatud.
Mida me saame 8. salmist õppida meie saadud talituste ülestähendamise kohta? (Soovi korral võite selgitada, et väljend „propria persona” viitab inimestele, kes said ristitud iseenda eest, ning väljend „oma esindajate kaudu„ viitab nendele, kes on ristitud asemikena.)
Kirjutage tahvlile: kui talitus on läbi viidud ja peetakse nõuetele vastavat , siis on see talitus seotud nii maa peal kui taevas.
Mis peab Õpetus ja Lepingud 128:8 kohaselt juhtuma selleks, et talitused oleksid siduvad nii maa peal kui taevas? (Kui õpilased vastavad, paluge ühel õpilasel lõpetada tahvlil kirjas olev tõde: kui talitus on läbi viidud preesterluse volitusega ja peetakse nõuetele vastavat ülestähendust, siis on see talitus seotud nii maa peal kui taevas.)
Millist lootust saab see põhimõte anda nendele, kes surevad evangeeliumist teadmata?
Milline on meie kohustus selle põhimõtte täitmisel?
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Õpetus ja Lepingud 128:9. Paluge õpilastel leida, mida on Joseph Smith selle põhimõtte kohta öelnud.
Mida on Issand teinud igal preesterluse ajajärgul? (Issand on volitanud vähemalt ühe oma teenija hoidma ja kasutama preesterluse pitseerimisvõtmeid.)
Mis juhtub Õpetus ja Lepingud 128:9 kohaselt siis, kui talitus on läbi viidud preesterluse volitusega ja peetakse nõuete kohast ülestähendust? (See saab seaduseks maa peal ja taevas ja seda ei saa tühistada väljaarvatud siis, kui inimene, kes selle saab, ei ela vääriliselt.)
Võtke kokku salmid Õpetuse ja Lepingute 128:10–11, selgitades, et just nii nagu Päästja andis preesterluse pitseerimisvõtmed Peetrusele, on ta andnud need võtmed taas meie ajal.
Kirjutage tunni lõpetuseks tahvlile küsimused ja paluge õpilastel nendele vihikus või pühakirjapäevikus vastata:
kuidas on surnute eest ristimised ja pitseerimisvõtmed omavahel seotud?
Mille tegemiseks olete te saanud innustust sellest, mida te täna õppisite?
Paluge mõnel õpilasel oma vastuseid klassiga jagada. Soovi korral tunnistage ka ise surnute eest ristimiste tegemisest.
Kommentaarid ja taustinfo
Algusaegade Kiriku juhtide osavõtt vabamüürlusest
Kuigi prohvet Joseph Smith ja paljud teised Kiriku liikmed lahkusid 1839. aastal Missourist, jätkusid tagakiusamised missourilaste poolt prohveti jälitamisega, kui ta töötas Nauvoo linna rajamisel. Joseph Smith ja mõned teised Nauvoo kodanikud liitusid 1842. aasta alguses vennaskondliku organisatsiooniga, mida kutsutakse vabamüürlased. Nad võisid seda teha selleks, et luua ning tugevdada suhteid osariigi ja riigi juhtidega, kes olid vabamüürlased ning kes oleksid saanud aidata kaitsta pühasid Missouri tagakiusajate kestvate ähvarduste eest. (Vt: Church History in the Fulness of Times Student Manual, 2. tr, (Church Educational System manual) 2003, lk 264.)
Vanem W. Grant Bangerter Seitsmekümnest on selgitanud, et me teeme ristimisi nende eest, kes on füüsiliselt surnud, kuid kes on vaimselt ikka veel elus:
Kujutis
Vanem W. Grant Bangerter
„Pidagem alati meeles, et me teeme templitalitusi inimeste, mitte nimede eest. Need, keda me kutsume „surnuteks” on elavad vaimus ning templis kohal” (What Temples Are For. –Ensign, mai 1982, lk 72).