1831. aastal oktoobri lõpus või novembri alguses sai Oliver Cowdery ülesandeks viia „Käskude Raamatu” käsikiri Ohio osariigist Missouri osariiki. Missouri osariigis pidi William W. Phelps raamatu oma trükikojas ära trükkima. 1831. aasta 11. novembril määras Issand John Whitmeri Oliveri reisikaaslaseks ning käskis tal jätkata oma kohustuste täitmist Kiriku ajaloolasena (vt ÕL 69). Järgmisel päeval määras Issand kuus meest teenima majapidajatena ilmutuste üle (vt ÕL 70). 1831. aasta detsembris käskis Issand Joseph Smithil ja Sidney Rigdonil minna misjonile, et hajutada ebasõbralikke tundeid Kiriku vastu ning valmistada teed trükis avaldatavatele ilmutustele ja käskudele (vt ÕL 71).
Issand ilmutab, miks on tähtis panna kirja ajalugu
Kirjutage enne tunni algust tahvlile küsimus: Kas keegi on kunagi usaldanud teie kätte midagi hinnalist?
Andke õpilastele tunni alguses aega, et tahvlil olevale küsimusele mõelda. Seejärel küsige klassilt:
Mida teid tegema usaldati? Kuidas mõjutas selline usaldus seda, kuidas te selle hinnalise asja eest hoolt kandsite?
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Õpetuse ja Lepingute 69. osa päis. Paluge õpilastel teksti jälgida ja leida, mis usaldati Oliver Cowdery hoolde.
Mis usaldati Oliver Cowdery hoolde?
Kuidas hoolitseksite teie nende hinnaliste asjade eest, kui need oleksid usaldatud teie hoolde?
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Õpetus ja Lepingud 69:1–2. Paluge õpilastel teksti jälgida, et leida, millist nõu Issand nende hinnaliste asjadega seoses andis.
Miks oli teie arvates tark lasta rohkem kui ühel inimesel nende väärt asjade eest hoolt kanda?
Selgitage, et lisaks sellele, et John Whitmer pidi aitama Oliveril ilmutused ja raha Missouri osariiki viia, usaldas Issand talle veel teisegi tähtsa ülesande. Paluge mitmel õpilasel lugeda kordamööda ette Õpetus ja Lepingud 69:3–8 ning teistel teksti jälgida, et leida, mida Issand John Whitmerit veel tegema usaldas. Paluge õpilastel rääkida, mida nad leidsid. Võiksite õpilastele meelde tuletada, et John Whitmer oli 1831. aasta alguses kutsutud teenima Kiriku ajalookirjutaja ja ülestähendajana (vt ÕL 47).
Miks oli 8. salmi kohaselt tähtis, et John Whitmer Kiriku ajalugu üles tähendaks?
Selgitage, et alates Joseph Smithist on Kiriku juhid usinalt püüdnud järgida Issanda juhatust tähendada üles „kõi[k] tähtsa[d] asjad ‥ kiriku kohta” (ÕL 69:3). Nad on alal hoidnud „kõiki asju, mis on heaks kirikule” (ÕL 69:8), isegi kui mõned nendest asjadest võivad tekitada veidi piinlikkust. Näiteks on Õpetuses ja Lepingutes kirjas mõned ilmutused, kus Issand Kiriku algusaja liikmeid korrale kutsub (vt ÕL 3:5–9; 93:41–50). Tänapäeval juhib Kiriku ajalookirjutaja Esimese Presidentkonna juhatusel Kiriku ajaloo osakonna püüdeid säilitada täpne ajalugu „kõigi[st] tähtsate[st] asjade[st]”.
Selleks, et aidata õpilastel tunda ära salmides Õpetus ja Lepingud 69:3 ja 69:8 toodud põhimõte, kirjutage tahvlile poolik lause: Issand ootab, et Kirikus pannakse ajalugu kirja ‥
Küsige õpilastelt, kuidas nad selle lause 3. ja 8. salmi kohaselt lõpetaksid. Kui nad vastavad, lõpetage tahvlil olev lause: Issand ootab, et Kirikus pannakse ajalugu kirja Kiriku ja tõusvate põlvede heaks. Vajadusel veenduge, et õpilased mõistavad, et fraas „tõusvatele põlvedele” viitab neile, Kiriku noortele.
Kuidas on teie arvates Kiriku ajaloo ja isiklike lugude kirjapanemine Kirikule hea? Kuidas võib see olla hea tõusvatele põlvedele?
Paluge õpilastel meenutada mõnda Kiriku ajaloost pärinevat lugu või mõnda oma perekonnalugu, mis on neid aidanud. Jagage õpilased paaridesse ja paluge neil teineteisele nendest lugudest rääkida. Samuti paluge neil rääkida, kuidas on need lood neid mõjutanud. Soovi korral paluge paaril õpilasel oma lugusid terve klassiga jagada.
Päästja määrab majapidajad oma ilmutuste eest hoolt kandma
Paluge õpilastel lugeda läbi Õpetuse ja Lepingute 70. osa päis ning leida, mida Joseph Smithi ajaloos Õpetuse ja Lepingute (algselt „Käskude Raamatu”) kohta öeldakse.
Kuidas kirjeldas prohvet Õpetust ja Lepinguid?
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Õpetus ja Lepingud 70:1 ning paluge õpilastel leida kuue Kiriku juhi nimed. Seejärel paluge mõnel teisel õpilasel lugeda ette Õpetus ja Lepingud 70:2–4. Paluge õpilastel teksti jälgida, et leida, millise kohustuse Issand neile kuuele mehele andis.
Millise kohustuse Issand neile kuuele mehele andis? (Nad pidid olema majapidajad ilmutustele ja käskudele.)
Mida Issand salmis Õpetus ja Lepingud 70:4 kirjas olevate sõnade kohaselt nendelt meestelt kohtupäeval nõuab? (Ta nõuab nende majapidajaameti aruannet. Teisisõnu, Ta laseb neil anda aru oma teenimise kohta.)
Mida see õpetab sellest, mida Issand meilt kohtupäeval nõuab? (Kui õpilased vastavad, aidake neil tuua välja tõde: Issand laseb meil kanda vastutust tööde eest, mida Ta on meie hoolde usaldanud. Kirjutage see tõde tahvlile.)
Kuidas võiks see tõde mõjutada seda, kuidas me reageerime Kiriku kutsetele ja ülesannetele?
Tehke kokkuvõte salmidest Õpetus ja Lepingud 70:5–18, selgitades, et Issand rääkis neile kuuele mehele, et nende vastutus ilmutuste üle oleks „nende tegevuseks Jumala kirikus – hoolitseda nende ja nende juurde käivate asjade eest, jah, nendest saadava kasu eest” (ÕL 70:5). Pühitsemise seaduse kohaselt tuli iga üle oma vajaduste saadav sissetulek anda Issanda varaaita, et hoolitseda vaeste eest (vt ÕL 70:7).
Issand õpetab Joseph Smithile ja Sidney Rigdonile, kuidas vastata Kiriku kritiseerijatele
Küsige õpilastelt, kas keegi neist on kunagi kuulnud Kiriku kohta kriitikat? Soovi korral võiksite paluda paaril õpilasel oma kogemustest rääkida.
Kuidas oleks sobilik reageerida Kiriku kritiseerimisele?
Selleks, et aidata õpilastel mõista Õpetuse ja Lepingute 71. osa konteksti, paluge ühel õpilasel lugeda ette järgnev info (või lugege see lõik ise ette). Paluge õpilastel kuulata, kuidas Kirikut ja selle juhte ajal, mil see ilmutus anti, kritiseeriti.
Ezra Booth oli endine metodisti kiriku õpetaja, kes liitus Kirikuga, kui oli lugenud Mormoni Raamatut, rääkinud Joseph Smithiga ja olnud tervendamise tunnistajaks. Ta läks misjonärina Missouri osariiki, kuid pettus, kui ei suutnud teha imesid, et teisi tões veenda. Ka ei pidanud Booth Joseph Smithi käitumist prohvetile või vaimsele juhile sobilikuks. Ta muutus Joseph Smithi vastu ülimalt kriitiliseks, lahkus Kirikust ning kirjutas Kiriku ja selle juhtide arvustamiseks üheksa kirja. Kirjad avaldati ajalehes Ohio Star ja need tekitasid mõnes inimeses Kiriku ja selle juhtide suhtes ebasõbralikke tundeid. Prohvet Joseph Smithi meenutustes öeldakse, et Ezra Boothi kirjutised olid „sari kirju, mis oma jume, valelikkuse ja asjatu kavatsusega Issanda töö kummutada tõi nähtavale [Boothi] nõrkuse, pahelisuse ja rumaluse, ning jättis teda ennast häbiposti maailmale imestamiseks” (History of the Church, 1. kd, lk 216–217). Teine vaenulik Kiriku liige, Symonds Ryder, andis mõne ilmutuse ärakirjad ühele teisele ajalehele, püüdes inimesi heidutada, et nad Kirikuga ei liituks.
Selgitage, et Ezra Boothi ja Symonds Ryderi kihutustöö tekitas tõsiseid probleeme. Paluge ühel õpilasel lugeda ette salmid Õpetus ja Lepingud 71:1–4 ning teistel tähele panna, mida käskis Issand Joseph Smithil ja Sidney Rigdonil teha, et ajaleheartiklite tulemusel tekkinud ebasõbralikke tundeid maha rahustada.
Mida käskis Issand 1. salmi kohaselt Joseph Smithil ja Sidney Rigdonil ajaleheartiklite tulemusel tekkinud ebasõbralike tunnete maha rahustamiseks teha? (Nad pidid kasutama pühakirju ja Vaimu väge, mida Issand neile annab.)
Millist põhimõtet me võime õppida sellest Kiriku kritiseerimisele reageerimise juhisest? (Kuigi õpilased võivad anda palju õigeid vastuseid, veenduge, et nad tunnevad ära põhimõtte: kui inimesed Kirikut kritiseerivad, saame me jagada sellele vastuseks pühakirjatõdesid ja järgida Vaimu juhatust. Kirjutage see põhimõte tahvlile.)
Mida me saame teha praegu, et olla valmis vastama Kiriku või selle juhtide vastasele kriitikale?
Selleks, et aidata õpilastel mõista, kui tähtis on, et kirikuvastasele kriitikale vastates oleks Vaimu juhatus nendega, paluge ühel õpilasel lugeda ette Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi vanema Robert D. Halesi sõnad. Paluge õpilastel jälgida, kuidas võib Vaim aidata meil kirikuvastasele kriitikale vastata.
Kujutis
Vanem Robert D. Hales
„Teistele vastates on iga olukord erinev. Õnneks teab Issand meie süüdistajate südameid ja seda, kuidas me saaksime neile kõige tõhusamalt vastata. Kui tõelised jüngrid otsivad Vaimult juhatust, siis saavad nad inspiratsiooni vastavalt igale juhtumile. Ja iga juhtumi puhul vastavad ustavad jüngrid viisil, mis on meelepärane Issanda Vaimule.” (Kristlik julgus: jüngriks olemise hind. – 2008. aasta sügisene üldkonverents)
Lugege ette Õpetus ja Lepingud 71:5–11. Paluge õpilastel leida, kuidas trööstis ja milliseid nõuandeid andis Issand neile, kes kirikuvastasele kriitikale vastavad.
Selgitage, et Sidney Rigdon võttis Issanda nõu kuulda ja kutsus Ezra Boothi endaga Ohio osariigis Ravennas kokku saama, et arutleda seal avalikult kirjade üle, mis Ezra oli ajalehele saatnud. Sidney kutsus ka Symonds Ryderi avalikult Mormoni Raamatu üle arutlema. Kumbki neist ei võtnud kutset vastu. Sellest hoolimata tunnistas Sidney Ravennas ja teistes paikades tõest.
Kuidas võiksid salmides Õpetus ja Lepingud 71:8–10 kirjas olevad nõuanded pakkuda tröösti neile, kes kirikuvastasele kriitikale vastavad?
Paluge õpilastel mõtiskleda selle üle, mida nad teevad, et valmistuda kirikuvastasele kriitikale paremini vastama. Tunnistage Kirikust ja selle juhtidest.
President Spencer W. Kimball on tunnistanud isiklike lugude üleskirjutamise tähtsusest:
Kujutis
President Spencer W. Kimball
„Teie päevik on teie elulugu, seepärast tuleks seda pidada hoolikalt. Te olete erilised ja teie kogemuste pagasis võib olla hetki, mis on üllamad ja hinnalisemad kui ükski neist, mis on teiste elus aset leidnud. Võib olla valgussähvatus siin ja lugu ustavusest seal. ‥
Teie lugu tuleks kirja panna nüüd, kus see on värske ja kus õiged üksikasjad on meeles. ‥
Mida veel paremat saaksite te oma laste ja lastelaste heaks teha, kui panna kirja oma elulugu; teie võidud vastuseisu üle, teie jaluletõusmine pärast kukkumist, teie areng, kui kõik tundus lootusetu; teie rõõm, kui olite lõpuks midagi saavutanud? ‥
Võtke märkmik, ‥ päevik, mis kestaks läbi aegade ja ehk tsiteerivad inglid seda igavesti. Alustage juba täna ning pange kirja oma minekud ja tulekud, oma sügavaimad mõtted, oma saavutused ja läbipõrumised, oma suhted ja võidud, oma tunded ja tunnistused.” (The Angels May Quote from It. – New Era, okt 1975, lk 5)
Joseph Smithi meenutustes kirjeldatakse, kuidas Joseph Smith ja Sidney Rigdon tegid tööd, et täita Issanda käsku maha rahustada ebasõbralikud tunded Kiriku vastu, mis olid tekkinud Ezra Boothi kirjutatud ajaleheartiklite tõttu:
Kujutis
Prohvet Joseph Smith
„Sellest ajast kuni 8. või 10. jaanuarini 1832 jätkasime koos vanem Rigdoniga jutlustamist Shalersville’is, Ravennas ja teistes kohtades, et jalule seada tõde, tunnistades meie Lunastajast, näidates, et kätemaksu päev tuleb selle põlvkonna peale, nagu varas öösel, et paljude meeled on eelarvamuste, mitte nägemise ja pimeduse küüsis ning see on pannud neid õiget Kirikut taga kiusama ja hülgama tõelist valgust, mis tähendab, et me tegime palju selleks, et rahustada ärevaid tundeid, mis olid tekkinud nende skandaalsete kirjade avaldamise tõttu Ravenna ajalehes Ohio Star, juba varem mainitud usust taganenud Ezra Boothi poolt.” (History of the Church, 1. kd, lk 241)
Kui Symonds Ryder esimest korda Kirikust kuulis, ei otsustanud ta kohe, kas tahab saada ristitud või mitte. Kui kui ta luges 1831. aastal ajalehest purustuste kohta Hiinas Pekingis, meenus talle, et üks mormooni tüdruk oli kuus nädalat tagasi selle linna purustamist ette ennustanud. See kogemus pani teda Kirikuga liituma.
Peagi pärast Symondsi ristimist ja kinnitamist asetati ta vanemaks. Ta sai prohvet Joseph Smithi ja Sidney Rigdoni allkirjaga kirja, kus seisis, et Püha Vaimu kaudu teada antud Issanda tahe oli, et ta peaks jutlustama evangeeliumi. Kuid nii saadud kirjas kui ka ametlikul jutlustamise volikirjal oli tema nimeks kirjutatud Rider, mitte Ryder. Selle nime valesti kirjutamise pärast hakkas Symonds kahtlema Joseph Smithi ilmutustes ja selles, kas ta on Jumala prohvet. Lõpuks lahkus Symonds Kirikust. Kuigi tema nime valesti kirjutamine ei olnud tema usust taganemise ainsaks põhjuseks, aitas see kaasa. Pärast usust taganemist sai Symonds Ryderist ühe rahvajõugu liige, kes 1832. aasta 24. märtsi öösel vastu 25. märtsi Joseph Smithi John ja Elsa Johnsoni koduõuel tõrva ja sulgedega üle kallas.
Vanem Robert D. Hales Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on andnud nõu, mida teha, kui inimesed Kirikut kritiseerivad:
Kujutis
Vanem Robert D. Hales
„Ustavate jüngritena peab meie esmaseks mureks olema teiste heaolu, mitte isikliku süütuse tõestamine. Küsimused ja kriitika annavad meile võimaluse saada teistega kontakti ning näidata, et Taevane Isa ja meie neist hoolime. Meie eesmärgiks peaks olema aidata neil tõde mõista, mitte kaitsta oma egosid või koguda punkte teoloogilises vaidluses. Meie südamest tulevad tunnistused on kõige vägevam vastus, mida me saame oma süüdistajatele anda. Ja selliseid tunnistusi saab jagada ainult armastuses ja alandlikkuses.” (Kristlik julgus: jüngriks olemise hind. – 2008. a sügisene üldkonverents)
Vanem Marvin J. Ashton Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on andnud nõu:
Kujutis
Vanem Marvin J. Ashton
„Tõenäoliselt ei vabane me kunagi neist, kes on avalikult mormoonidevastased. Seepärast me julgustame kõiki meie liikmeid, et nad keelduksid saamast mormoonidevastaste vastasteks.” (Pure Religion. – Ensign, nov 1982, lk 63)