6. õppetund
Joseph Smith – ajalugu 1:1–20
Sissejuhatus
1838. aastal hakkas Joseph Smith kirjutama oma ametlikku elulugu. Ta kirjeldas selles oma perekonda ja elukohti. Ta kirjeldas üksikasjalikult 1820. aastal Ameerika Ühendriikides New Yorgi osariigi lääneosas valitsenud usuga seotud ebaharilikku elevust. See usuline innukus pani teda „tõsiselt mõtlema ja [ta] oli suures segaduses” selle üle, millise kirikuga liituda (Joseph Smith – ajalugu 1:8). Pärast pühakirjade uurimist, eriti pärast salmi Jaakobuse 1:5 lugemist, otsustas Joseph palves Jumalalt oma küsimusele vastust küsida. Vastuseks tema palvele ilmusid talle Isa Jumal ja Tema Poeg Jeesus Kristus.
Õpetamissoovitused
Joseph Smith – ajalugu 1:1–4
Joseph Smith kirjutab Kiriku ajalugu
Paluge ühel õpilasel lugeda ette president Thomas S. Monsoni jutustatud lugu kahe misjonäri kogemusest Kanadas (ülejäänud lugu kuulete tunnis hiljem):
„Kaks [misjonäri] külastasid härra Elmer Pollardi kodu. ‥ Nad esitasid oma sõnumi ja küsisid, kas ta palvetaks koos nendega. Ta nõustus tingimusel, et palve teeb tema.
Tema palve hämmastas misjonäre. Ta ütles: „Taevane Isa, õnnista neid kahte õnnetut, eksiteele viidud misjonäri, et nad saaksid naasta oma koju ega peaks raiskama oma aega, et rääkida Kanada inimestele sõnumist, mis on nii fantaasiarikas, ja millest nad teavad nii vähe.”
Püsti tõustes palus härra Pollard, et misjonärid enam kunagi tema koju ei tuleks. Nende lahkudes ütles ta neid pilgates: „Te ei saa ju mulle nagunii öelda, et te seda tõesti usute, et Joseph Smith Jumala prohvet oli!” ja ta lõi ukse pauguga kinni” (Prohvet Joseph Smith: eeskujuga õpetaja. – 2005. a sügisene üldkonverents).
-
Kui te oleksite olnud üks neist misjonäridest, mida te oleksite härra Pollardile öelnud?
-
Kuidas võib inimene ise teada saada, et Joseph Smith oli Jumala prohvet?
Paluge ühel õpilasel lugeda ette pühakirja „Joseph Smith – ajalugu” salmid 1:1–2. Paluge õpilastel teksti jälgida ja leida põhjused, miks Joseph Smith enda sõnul oma elulugu ja Kiriku ajalugu kirjutama hakkas.
-
Mis ringlesid 1. salmi kohaselt Kiriku algusaastatel rahva seas? (Paljud valekuuldused, mis olid mõeldud selleks, et inimesi Kiriku vastu pöörata.)
-
Kuidas põhjendas Joseph seda, et ta hakkas oma elulugu kirjutama? (Et anda avalikkusele esimese nägemuse ja taastamise sündmustest usaldusväärne ja õige aruanne.)
Selgitage, et ka tänapäeval on inimesi ja rühmitusi, kes levitavad Kiriku kohta valet ja eksitavat teavet kavatsusega usku õõnestada.
-
Mida me saame õppida põhjusest, miks Joseph Smith oma eluloo kirja pani, mis aitaks meil vältida vale ja eksitava teabe tõttu petta saamist? (Need, kes tahavad siiralt tõde teada, peaksid Kiriku ja selle ajaloo kohta usinalt välja otsima usaldusväärsed teabeallikad, mitte lihtsalt nõustuma iga asjaga, mida nad kuulevad, kaasa arvatud sellega, mis internetiotsingutes välja tuleb.)
-
Miks on tähtis, et taastamise kohta tõe otsijad pöörduksid Joseph Smithi ülestähenduse poole? (Prohveti ülestähendusele tuginemine võib aidata inimestel vältida vale ja eksitava teabe tõttu petta saamist.)
-
Kuidas võib Joseph Smithi enda sõnade lugemine aidata inimesel teada tema kogemuste kohta tõde?
Lugege ette vanem Neil L. Anderseni hoiatus:
„Alati on olnud inimesi, kes tahavad Kirikut laimata ja usku hävitada. Tänapäeval kasutavad nad selleks internetti.
Mõningane info Kiriku kohta, olgugi veenev, ei vasta lihtsalt tõele.” (Teie usu proovilepanek. – 2012. a sügisene üldkonverents)
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi vanema Dallin H. Oaksi sõnad. Paluge õpilastel kuulata, kuidas me peaksime andma hinnangu sellele, mida Kiriku ja selle ajaloo kohta loeme. (Võiksite teha igale õpilasele koopia, et nad saaksid teksti jälgida.)
„Viimse aja pühadest lugejad peaksid ‥ olema ‥ elukogenumad selle hindamisel, mida nad loevad. ‥
Meie isiklikud tunnistused põhinevad Vaimu tunnistusel, mitte ajalooliste faktide kokkusobitamisel või kokkukuhjamisel. Kui seda kindlalt teame, ei kõiguta ükski ajalooliste faktide muutumine meie tunnistust. Meie Taevane Isa andis meile mõistmise väe ja meilt oodatakse, et me kasutaksime seda täiel rinnal. Kuid Ta andis meile ka Trööstija, kelle kohta Ta ütles, et Tema juhib meid tõe juurde ja kelle väel me teame tõde kõigist asjadest. See on viimse aja pühade, kes on seda väärt ja valmis sellele toetuma, ülim teenäitaja” (Reading Church History. – KHS-i usuõpetajatele peetud kõnest, 16. aug 1985, lk 7, LDS.org).
Paluge õpilastel rääkida, mis vanem Oaksi nõuandes neid puudutas ja miks oli sellest abi.
Soovi korral selgitage, et Joseph Smith kirjutas esimese nägemuse ülestähenduse 1838. aastal, osana ametlikust Kiriku ajaloost, mida maailmale avaldada. Esimesest nägemuse ülestähendusest on üheksa teada olevat versiooni, neli neist on kirjutanud Joseph Smith või tehti seda tema juhatusel, ja viis on tema kogemuse ümberjutustused teiste poolt. (Lisateabe saamiseks Joseph Smithi esimese nägemuse nelja ülestähenduse kohta vaata Milton V. Backman jun, Joseph Smith’s Recitals of the First Vision. – Ensign, 1985, lk 8–17.)
Soovi korral selgitage, et esimese nägemuse erinevad ülestähendused valmisid erinevatel aegadel ja erinevatele lugejaskondadele. Joseph Smith rõhutas nendes ülestähendustes esimese nägemuse kogemuse eri aspekte, kuid kõik ülestähendused olid ühel nõul tähtsas tões – tõepoolest taevad avanesid Joseph Smithile ja ta nägi jumalikke sõnumitoojaid, kaasa arvatud Isa Jumalat ja Issand Jeesust Kristust. Kuna 1838. aasta ülestähendus oli osa Joseph Smithi ametlikust eluloost ja tema tunnistus maailmale, siis lisati see pühakirjana Kallihinnalisse Pärli.
-
Just nagu Joseph Smith rõhutas erinevates ülestähendustes oma nägemuse eri aspekte, rõhutas apostel Paulus erinevatele inimestele eri aspekte oma Päästja nägemuse kohta (vt Ap 9:1–9; Ap 22:5–11; Ap 26:12–20). Miks rõhutasid teie arvates Joseph Smith ja Paulus iga kord erinevaid asju, kui oma nägemustest rääkisid?
Tehke kokkuvõte pühakirja „Joseph Smith – ajalugu” salmidest 1:3–4, selgitades, et Joseph sündis Vermonti osariigis, aga kolis 10-aastaselt New Yorgi osariiki Palmyrasse.
Joseph Smith – ajalugu 1:5–13
Usulise segaduse keskel otsustas Joseph Smith Jumala käest küsida, milline kirik on õige
Selgitage, et Joseph Smith elas suure usulise elevuse ajal. Paluge paaril õpilasel lugeda kordamööda ette „Joseph Smith – ajalugu” salmid 1:5–7. Paluge õpilastel leida sõnu ja fraase, mis kirjeldavad olukorda, millega Joseph Smith silmitsi seisis. Paluge ühel õpilasel leitud sõnad ja fraasid tahvlile kirjutada. Seejärel paluge ühel õpilasel lugeda ette „Joseph Smith – ajalugu” salmid 1:8, 10. Paluge õpilastel panna tähele Joseph Smithi kirjeldust sellest, kuidas ta end sel ajal tundis.
-
Kuidas Joseph end teda ümbritseva usulise elevuse tulemusel tundis?
-
Millised olid mõned küsimused, mille üle ta pead murdis?
-
Kas teil kellelgi on kunagi olnud sarnaseid küsimusi? Mida te vastuste saamiseks tegite?
Paluge õpilastel lugeda läbi „Joseph Smith – ajalugu” salm 1:11 ja leida, mida Joseph Smith oma küsimustele vastuste saamiseks tegi.
-
Kuhu Joseph pöördus, et saada abi oma küsimustele vastuste saamisel?
-
Milline salmis Jaakobuse 1:5 õpetatud põhimõte aitas Joseph Smithi, et ta võiks leida oma küsimustele vastused? (Õpilased võivad kasutada erinevat sõnastust, kuid nad peaksid tooma välja järgmise põhimõtte: kui me küsime usus, siis Jumal vastab meie palvetele. Soovi korral selgitage, et Jumal vastab meie palvetele Tema ajal ja viisil.)
Paluge ühel õpilasel lugeda ette „Joseph Smith – ajalugu” salmid 1:12–13. Paluge õpilastel tähele panna, kuidas salmis Jaakobuse 1:5 õpetatud põhimõte Joseph Smithi mõjutas.
Joseph Smith – ajalugu 1:14–20
Joseph Smith näeb Isa Jumalat ja Tema Poega Jeesust Kristust
Paluge ühel õpilasel lugeda ette „Joseph Smith – ajalugu” salmid 1:14–15.
-
Miks püüdis Saatan teie arvates Joseph Smithi palvetamist peatada?
Paluge ühel õpilasel lugeda ette „Joseph Smith – ajalugu” salmid 1:16–17. Paluge õpilastel panna tähele, kuidas Joseph Smith reageeris vastuseisule, mida ta koges. Paluge neil samuti leida Josephi tunnistuses fraase, mis on nende jaoks tähendusrikkad või mida nad võivad teiste õpetamisel kasutada.
-
Millised fraasid on nendes salmides teie jaoks tähendusrikkad? Miks?
Kirjutage tahvlile tõde: Joseph Smith nägi Isa Jumalat ja Tema Poega Jeesust Kristust.
-
Miks on tähtis omada tunnistust sellest, et Joseph Smith nägi Jumal Isa ja Tema Poega Jeesust Kristust?
-
Kuidas te teate, et Joseph Smith nägi Isa Jumalat ja Tema Poega Jeesust Kristust?
Pärast seda, kui mõni õpilane on oma tunnistust jaganud, selgitage, et esimene nägemus oli sündmus, mis pani aluse taastamisele. Samuti anti esimeses nägemuses vastused tähtsatele õpetusega seotud küsimustele. Paluge õpilastel vaadata üle „Joseph Smith – ajalugu” salmid 1:15–17 ja leida, milliseid tõdesid me saame sealt õppida. Te võiksite küsida:
-
Millist põhimõtet me saame õppida „Joseph Smith – ajalugu” salmidest 1:15–16, mis võib aidata meil kiusatustele vastu pidada? (Õpilased võivad kasutada erinevat sõnastust, kuid nad peaksid tundma ära põhimõtte: kui otsime tõsiselt Jumala abi, sel ajal kui Saatan püüab meid heidutada, võib Jumal meid päästa.)
-
Mida need salmid Isa Jumala ja Jeesuse Kristuse loomuse kohta õpetavad? (Võimalikud vastused: Isa Jumal ja Jeesus Kristus elavad. Taevane Isa ja Tema Poeg, Jeesus Kristus, on eraldiseisvad isikud.)
-
Mis oli esimene sõna, mille Jumal Joseph Smithile ütles? (Joseph.) Miks on seda tähtis teada? Millist tõde me saame sellest õppida? (Võimalikud vastused: Taevane Isa tunneb meid nime pidi. Jumal vastab meie palvetele.)
Selleks, et aidata õpilastel mõista ja tunda, kui tähtsad on õpetused ja põhimõtted, mida nad selles õppetunnis välja toovad, võiksite küsida:
-
Miks on tähtis neid tõdesid Taevase Isa ja Jeesuse Kristuse kohta teada ja mõista?
-
Millal on üks või mitu nendest tõdedest teie elu õnnistanud? (Tuletage õpilastele meelde, et mõned kogemused on jagamiseks liiga pühad või isiklikud.)
Selgitage, et samuti sai Joseph Smith esimese nägemuse ajal vastused oma küsimustele. Paluge õpilastel lugeda läbi „Joseph Smith – ajalugu” salmid 1:18–20.
-
Mida Joseph oma palvele saadud vastustest õppis?
Tuletage õpilastele meelde jutustust misjonäridest, mida tunni alguses loeti. Paluge ühel õpilasel lugu lõpuni lugeda:
„Nad läksid uuesti härra Pollardi ukse taha. Härra Pollard vastas koputusele ja ütles vihaselt: „Ma ju ütlesin teile, noored mehed, et te enam kunagi tagasi ei tuleks!”
Noorem kaaslane ütles seepeale nii vapralt kui suutis: „Härra Pollard, kui me teie juurest lahkusime, ütlesite te, et me ei usu päriselt, et Joseph Smith Jumala prohvet oli. Ma tahan tunnistada teile, härra Pollard, et ma tean, et Joseph Smith oli Jumala prohvet, et ta tõlkis inspiratsiooni abil püha ülestähenduse, mida teatakse kui Mormoni Raamatut, et ta nägi tõepoolest Isa, Jumalat, ja Poega, Jeesust.” Seejärel lahkusid misjonärid ukselt.
[Hr Pollard tunnistas hiljem:] „Tol õhtul ei tulnud und. Ma visklesin küljelt küljele. Mulle meenusid ikka ja jälle sõnad: „Joseph Smith oli Jumala prohvet. Ma tean seda. ‥ Ma tean seda. ‥ Ma tean seda.” Ma suutsin vaevalt hommikuni oodata. Ma helistasin misjonäridele. ‥ Nad tulid tagasi ning seekord võtsime me naise ja perega vestlusest osa kui siirad tõeotsijad. Selle tulemusena oleme me kõik Jeesuse Kristuse evangeeliumi vastu võtnud” (Prohvet Joseph Smith: eeskujuga õpetaja).
Innustage õpilasi, et nad loeksid iseseisvalt pühakirja „Joseph Smith – ajalugu” ja paluksid Taevasel Isal aidata tugevdada nende tunnistust, et Joseph Smithi aruanne esimesest nägemusest on tõde. Samuti võiksite neid innustada otsima võimalusi, et jagada kellegagi esimese nägemuse sõnumit. Lõpetuseks tunnistage tõdedest, mille üle täna arutlesite.
Kommentaarid ja taustinfo
Joseph Smith – ajalugu Millal „Joseph Smith – ajalugu” ametlikult ilmus?
1838. aastal hakkas Joseph Smith kirjutama oma ametlikku elulugu, mis ilmus 1842. aastal ajalehes Times and Seasons. Hiljem sai sellest 1957. aastal B. H. Robertsi sulest ilmunud 6-köitelise raamatu „A Comprehensive History of the Church” osa. „Joseph Smith – ajalugu”, nagu meie seda põhiteostest tunneme, oli väljavõte Joseph Smithi ametlikust eluloost ja avaldatud 1851. aastal misjonitöö traktaadi „Kallihinnaline Pärl” osana. 1880. aastal jaotati Kallihinnaline Pärl salmideks kui pühakiri.
Joseph Smith − ajalugu 1:3. Milline oli Joseph Smithi elu üles kasvades?
„[Joseph Smithi] vanemad Lucy Mack ja Joseph Smith vanem abiellusid 24. jaanuaril 1796. aastal ja hakkasid elama Vermonti osariigis Tunbridge’is asuvas talus. 1805. aastal rentisid Joseph ja Lucy [Vermonti osariigis Sharonis] Lucy isa, Solomon Macki käest talu ning talviti pidas Joseph ka kooliõpetaja ametit. Seal sündiski 23. detsembril 1805. aastal nende kolmas laps Joseph Smith noorem. Lucy ja Joseph õpetasid oma lastele usulisi vaateid. Eriti Lucy innustas neid Piiblit uurima. Joseph vanem oli traditsiooniliste kirikute suhtes kahtlev, kuid säilitas alati tugeva usu Jumalasse” (The Pearl of Great Price Student Manual, Kiriku haridussüsteemi käsiraamat, 2000, lk 54).
„Joseph Smith kasvas üles oma pere talus ja oli enamik ajast üksnes oma pere mõju all. ‥ Oma kujunemisaastatel hakkas Joseph Smith rakendama ja näitama omadusi, mis aitaksid tal täita talle ettemääratud missiooni.
‥ Ta rajas tugevad peresuhted, õppis kõvasti tööd tegema, iseseisvalt mõtlema, teisi teenima ja vabadust armastama” (Church History in the Fulness of Times, 2. vlj, Kiriku haridussüsteemi ajakiri, 2003, lk 15).
„Kui Joseph Smith oli väike, kolis pere sageli, otsides viljakamaid maid või mõnda muud viisi, kuidas elatist teenida. ‥ 1811. aastal kolisid Smithid New Hampshire osariiki väikesesse West Lebanoni külla. ‥ West Lebanonis hakkas levima tüüfus. ‥ Smithide lapsed jäid üksteise järel haigeks. ‥
Seitsme aasta vanune Joseph noorem paranes kahe nädala pärast [tüüfusest], kuid vaevles komplikatsioonide käes, mille tulemusel tuli lõpuks teha neli operatsiooni. Kõige raskemad komplikatsioonid olid seotud tema paistes ja põletikus vasaku jala sääreluuga. ‥ Joseph pidas üle kahe nädala surmaheitlust. Joseph elas „kinni sidumata ja tuimestamiseks brändit joomata” üle operatsiooni, mille käigus eemaldati tema jalast põletikuline osa” (Church History in the Fulness of Times, lk 22–23).
1816. aastal läks Joseph vanem New Yorgi osariiki Palmyrasse, et uurida sealseid häid maid ja madalaid hindu. Joseph noorem, kes oli tol ajal kümneaastane, mäletas, et kuigi ta ei olnud veel jalaoperatsioonist täiesti paranenud, sundis voorimees, kes oli palgatud Smithe nende rännakul abistama, teda kõndima mitu päeva läbi lume, kuuskümmend kilomeetrit päevas, mis pani teda kogu aeg piinavat valu ja väsimust kannatama” (The Pearl of Great Price Student Manual, lk 54).
Joseph Smith vanem, kellel oli 1821. aastaks kümme-üksteist last, tegi elatise hankimiseks kõvasti tööd. Pärast kahte aastat Palmyras oli tal piisavalt raha, et tasuda esmane sissemakse neljakümne hektari metsa eest lähedal asuvas Farmingtoni vallas. Esimese aasta jooksul puhastas ta koos poegadega paksust metsast kaksteist hektarit maad. Nad kündsid maa üles ja külvasid sinna nisu. ‥ Noor Joseph meenutas hiljem, et „see nõudis kõigilt, kes suutsid, kogu jõust pere abistamiseks pingutamist”. (History of Joseph Smith By Himself, 1832 (kirjutatud Ohio osariigis Kirtlandis, ajavahemikus 20. juuli kuni 27. nov 1832), LDS Historical Department, Salt Lake City, lk 1.) ‥
„Tol perioodil ei saanud Joseph eriti koolis käia. Ta suhtus sellesse kui „puudust kannatavasse olukorda”, milles ta kasvas. „Me jäime ilma hariduse eelistest. Piisab, kui öelda, et mind õpetati vaevu lugema, kirjutama ja aritmeetika põhitehteid tegema. Sellest koosneski kogu mu haridus” (History of Joseph Smith By Himself, lk 1–2; Church History in the Fulness of Times, lk 29–30).
Joseph Smith – ajalugu 1:15–17 Esimese nägemuse ülestähendused
(Lisateabe saamiseks Joseph Smithi esimese nägemuse nelja ülestähenduse kohta vt: Milton V. Backman jun, Joseph Smith’s Recitals of the First Vision. – Ensign, 1985, lk 8–17.) Abi on ka artiklist, mis räägib neljast erinevast esimese nägemuse ülestähendusest: Richard L. Anderson. Joseph Smith’s Testimony of the First Vision. – Ensign, apr 1996, lk 10–21.
Joseph Smith – ajalugu 1:15–17. Esimese nägemuse tähtsus
President Gordon B. Hinckley tunnistas Kirikule esimese nägemuse tähtsusest:
„Kogu meie tõde Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku liikmetena toetub hiilgava esimese nägemuse paikapidavusele. See oli eesriide paotamine, et avada seda aegade täiuse ajajärku. Miski, millele toetub meie õpetus, mida me õpetame, mille järgi me elame, pole tähtsam kui see esialgne avaldus. Ma kinnitan, et kui Joseph Smith rääkis Isa, Jumala, ja Tema Armastatud Pojaga, siis on kõik muu, millest ta rääkis, tõsi. See on hing, mis avab värava, mis viib päästmise ja igavese elu teele.” (What Are People Asking about Us? – Ensign, nov 1998, lk 71)
Joseph Smith – ajalugu 1:15–17. Esimese nägemuse ja Joseph Smithi tunnistuse tähtsus
President Joseph F. Smith kuulutas esimese nägemuse tähtsusest, võrreldes seda teiste sündmustega, mis on toimunud alates Jeesuse Kristuse ülestõusmisest:
„Alates Jumala Poja hauast ülestõusmisest ja Tema kõrgustesse ülesminekust on suurim maailmas eales aset leidnud sündmus Isa ja Poja tulemine selle poisi, Joseph Smithi juurde, et valmistada ette viis aluse panemiseks oma kuningriigile – mitte inimeste kuningriigile –, mis enam kunagi ei katke ega lange. Olles selle tõe omaks võtnud, leidsin, et on lihtne võtta omaks iga teine tõde, mille ta välja ütles, ja mida ta kuulutas oma neljateistaastase missiooni jooksul siin maailmas. Ta ei õpetanud kunagi valeõpetust. Ta ei elanud kunagi õpetuse järgi, mille järgi tal poleks kästud elada. Ta ei õigustanud kunagi vigu. Teda ei saanud petta. Ta nägi, ta kuulis, ta talitas nii, nagu teda oli kästud teha, ja seetõttu Jumal, mitte Joseph Smith, vastutab töö eest, mida Joseph Smith täide viis. Issand on seda teinud, mitte inimene” (Gospel Doctrine, 5. tr, 1939, lk 495–496).
Vanem M. Russell Ballard Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on kinnitanud esimese nägemuse tõelisust:
„Evangeelium on kas taastatud või mitte. Päästja algupärane Kirik ja selle õpetus olid kas kaduma läinud või mitte. Joseph Smithil kas oli imeline nägemus või mitte. Mormoni Raamat kas on teine testament Jeesusest Kristusest või mitte. Jeesuse Kristuse evangeeliumi täius kas taastati maa peale Jumala valitud viimse aja prohveti kaudu või mitte.
Tõesti, tõde ei ole sellest keerulisem. Need asjad kas juhtusid just nii, nagu ma olen tunnistanud, või need ei juhtunud. Issanda Jeesuse Kristuse viimse aja apostlina ma tunnistan, ja miljonid ustavad Kiriku liikmed kogu maailmas tunnistavad, et see, millest ma täna hommikul rääkisin, on õige. Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirik on taastatud maa peale Joseph Smithi kaudu ja seda juhib tänapäeval elav prohvet. Ma tean neid asju!” (Restored Truth. – Ensign, nov, 1994, lk 67–68)
Joseph Smith – ajalugu 1:15–17. Vaimsetele kogemustele eelnevad ja järgnevad katsumused
Vanem Jeffrey R. Holland Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on rääkinud ebaõnnest, vastasseisust või pimedusest, mis vaimsetele kogemustele eelneb ja järgneb:
„On lihtne ja väga kainestav tõde, et enne suuri hetki, kindlasti enne imelisi vaimseid hetki, võivad meile osaks saada ebaõnn, vastasseis ja pimedus. Elul on meile mõned sellised hetked varuks ja aeg-ajalt saabuvad need just siis, kui elus on lähenemas tähtsa otsuse tegemine või oluline hetk.
‥ [On olemas] vastasseis, mis saab sageli osaks pärast valgustavate otsuste tegemist, pärast ilmutuse saamist ja veendumust, mis toovad meisse rahu ja kindlust, mille kohta me arvasime, et me seda kunagi ei kaota.
Ma usun, et omal moel viib Jumal meid metsasallu või mäetippu või templisse ning näitab meile seal imet – milline plaan tal meie jaoks on. Me ei pruugi näha sama palju kui Mooses või Nefi või Jeredi vend, kuid me näeme nii palju, kui meile on vaja selleks, et teada Issanda tahet meie jaoks ja et teada, et Ta armastab meid rohkem, kui me surelikkuses aduda oskame. Samuti ma usun, et vastane ja tema õnnetud, riuklikud väikesed käsilased püüavad sellistele kogemustele vastu seista ning seejärel, kui need on juba aset leidnud, püüavad nad neid varjutada. ‥
Läbi pimeduse, ahastuse ja anumise valguse poole võitlemine on see, mis pani aluse sellele ajajärgule. See viib seda edasi ja hoiab teid tegutsemas. ‥
Ma kinnitan, et on olemas vastasseis, kuid ma tunnistan Jumala hiilgusest, lunastavast Jumala Pojast, valgusest ja lootusest ning helgest tulevikust. Ma luban teile, et Jumal elab ja armastab teid, igaühte teist, ja Ta on seadnud pimeduse vägede vastuseisule piirid. Ma tunnistan, et Jeesus on Kristus, võitja surma ja põrgu ning langenu üle, kes seal salasepitseb” (Cast Not Away Therefore Your Confidence. – Brigham Youngi ülikooli pühalik koosolek, 2. märts 1999, lk 1, 2, 6–7, speeches.byu.edu).