Seminarid ja instituudid
101. õppetund: Õpetus ja Lepingud 98:1–22

101. õppetund

Õpetus ja Lepingud 98:1–22

Sissejuhatus

20. juulil 1833 nõudis 400–500-liikmeline missourilaste rühm, et rohkem pühasid Jacksoni maakonda ei koliks ja et need, kes seal juba elavad, peavad lahkuma. Enne kui pühad Missouri osariigis jõudsid sellele reageerida, hakkas märatsev rahvajõuk nende vara hävitama ja elu ohustama. 6. augustil 1833 sai prohvet Joseph Smith ilmutuse, mis on kirjas Õpetuse ja Lepingute 98. osas, kus Issand andis pühadele juhiseid, kuidas tagakiusamisele vastata. Kuigi prohveti kõrvu Kirtlandisse (tuhat nelisada viiskümmend kilomeetrit eemal) oli ilmselt jõudnud mõningaid teateid probleemidest Missouris, võis ta mõista olukorra tõsidust üksnes ilmutuse kaudu. Selles ilmutuses tunnistas Issand pühade kannatusi Missouri ja Ohio osariikides. Ta andis neile nõu järgida maa põhiseadust ja juhatas neid pidama kinni lepingutest.

Õpetamissoovitused

Õpetus ja Lepingud 98:1–3

Issand rahustas pühasid nende kannatuste ajal

Kirjutage enne tunni algust tahvlile küsimus: kuidas te end tunneksite?

Paluge ühel õpilasel lugeda ette järgnev lõik. Paluge õpilastel mõelda sellest, kuidas nad ennast tunneksid, kui oleksid selles olukorras.

Laupäeval, 20. juulil 1833 kogunes Indepandence’i kohtumajja 400–500 vihast Missouri elanikku. Nad moodustasid komitee, et koostada dokument, kus on kirjas mormoonidele esitatavad nõudmised. Nad nõudsid, et enam ei lubatakse viimse aja pühadel Jacksoni maakonda kolida, ja ütlesid, et need, kes seal juba elavad, peavad lubama, et lahkuvad nii kiiresti kui võimalik. Lisaks nõudsid nad, et Kiriku ajaleht lõpetaks ilmumise. Kui need nõuded esitati Kiriku juhtidele Missouris, olid Kiriku juhid jahmunud ja palusid kolm kuud aega, et seda ettepanekut kaaluda ja Kiriku juhtidega Ohios nõu pidada. Nõudmised esitanud rühm Missouri elanikke lükkas Kiriku juhtide palve tagasi. Seejärel palusid pühad 10 päeva aega, kuid neile anti vastamiseks kõigest 15 minutit. (Vt: Church History in the Fulness of Times Student Manual, 2. vlj, (Church Educational System manual, 2003), lk 132–133.)

Juhtige õpilaste tähelepanu tahvlil olevale küsimusele ja küsige:

  • Mida te oleksite tol hetkel tundnud, kui oleksite olnud üks Independence’is elavatest pühadest?

Kui õpilased on vastanud, paluge ühel õpilasel lugeda ette järgmine lõik:

Independence’i kohtumajja koosolekule kogunenud missourilased muutusid kiiresti märatsevaks rahvajõuguks ning otsustasid trükikoja ja -pressi hävitada. Nad murdsid trükikotta sisse, viskasid mööbli tänavale ja aeda, lõhkusid trükipressi, pildusid laiali trükitähed ja hävitasid peaaegu kõik trükitud tööd, sealhulgas enamiku veel köitmata Käskude Raamatu trükipoognaid. Seejärel läks märatsev rahvajõuk hävitama Gilberti ja Whitney poodi. Sidney Gilbert aga kohtus nendega enne, kui nad jõudsid oma plaani ellu viia, ja lubas, et ta pakib kaubad kokku ja lahkub kolme päeva jooksul. (Vt: Church History in the Fulness of Times, lk 133.)

Paluge õpilastel rääkida, kuidas nad vastaksid tahvlil olevale küsimusele, olles kuulnud eespool olevat infot. Kui õpilased on oma mõtetest rääkinud, paluge kolmandal õpilasel lugeda ette järgmine lõik:

Kolm päeva hiljem, 23. juulil ilmus märatsev rahvajõuk taas Missourisse Jacksoni maakonda, olles seekord relvastatud vintpüsside, püstolite, piitsade ja nuiadega. Nad süütasid põlema heinakuhjad ja viljapõllud ning hävitasid palju maju, lautu ja ärisid. Lõpuks seisid nad silmitsi kuue Kiriku juhiga, kes nähes, et pühade elu ja vara on ohus, pakkusid lunarahaks oma elu. Märatsev rahvahulk lükkas selle pakkumise tagasi ja ähvardas, et iga mees, naine ja laps saab piitsa, kui nad ei nõustu maakonnast lahkuma. Surve all kirjutasid vennad alla nõusolekule Jacksoni maakonnast lahkuda. Pooled Kiriku liikmed ja enamik juhte pidid lahkuma 1. jaanuariks 1834 ja ülejäänud 1. aprilliks 1834. Märatsev rahvahulk lubas John Corrillil ja Sidney Gilbertil veel edasi jääda, et müüa välja aetud pühade maavaldusi. (Vt: Church History in the Fulness of Times, lk 134.)

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Õpetuse ja Lepingute 98. osa päis. Paluge õpilastel teksti jälgida, et saada teada, mis õhutas selle ilmutuse saamist. Paluge õpilastel oma vastustest rääkida.

  • Mis on osa päise kohaselt selle ilmutuse saamise ajastuses tähelepanuväärset?

Selgitage, et ka Ohio osariigis kiusati tol ajal pühasid taga. Selles ilmutuses antud põhimõtted kehtisid nende kohta ja võivad kehtida ka meie kohta tänapäeval. Paluge ühel õpilasel lugeda ette Õpetus ja Lepingud 98:1–2. Paluge õpilastel leida, millist nõu Issand pühadele andis. (Soovi korral selgitage, et Sebaot 2. salmis on heebreakeelne sõna, mis tähendab „väed” või „sõjaväed”. Selle kasutamine siin tähendab, et Issand käsib inglite sõjavägesid ehk vägesid ning Iisraeli vägesid ehk pühasid. [Vt märksõna Sabaoth. – Bible Dictionary])

  • Millist nõu Issand pühadele andis? (Kirjutage õpilaste vastused tahvlile.)

  • Miks oli pühade jaoks tähtis, et nad oleksid rasketel aegadel tänulikud?

  • Mida tähendab teie arvates oodata kannatlikult Issandat?

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi vanema Robert D. Halesi sõnad. Paluge õpilastel kuulata, mida tähendab kannatlikult Jeesust oodata.

Vanem Robert D. Hales

„Mida siis tähendab oodata Issandat? Pühakirjades tähendab ootamine lootust, ootust ja usaldust. Issandale lootmine ja Tema usaldamine eeldab usku, kannatlikkust, alandlikkust, tasadust, pikameelsust, käskudele kuuletumist ja lõpuni vastupidamist.” (Oodates Issandat: Sinu tahe sündigu. – 2011. a sügisene üldkonverents)

  • Miks oli nõuanne kannatlikult Issandat oodata Missouri pühade jaoks tähtis?

  • Milliseid lohutavaid sõnu näete te 2. salmis?

Kirjutage tahvlile lõpetamata lause: kui täname kõikide asjade eest ja ootame kannatlikult Issandat, siis ‥

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Õpetus ja Lepingud 98:3. Paluge teistel teksti jälgida, et leida, mida lubas Issand pühadele, kui nad Tema nõuannet järgivad.

  • Kuidas te tahvlil oleva põhimõtte 3. salmi kohaselt lõpetaksite? (Üks viis selle põhimõtte lõpetamiseks on järgmine: kui täname Issandat kõikide asjade eest ja ootame teda kannatlikult, siis Issand võib muuta meie kannatused kõik kokku meie heaks.)

Paluge õpilastel mõelda mõnele oma tuttavale, kes on kannatlikult oodanud Issandat rasketel aegadel ja leidnud põhjusi tänulik olla.

  • Mil moel tõid kannatused selle inimese ellu head?

Õpetus ja Lepingud 98:4–10

Issand annab pühadele nõu toetada maa põhiseadust

Selgitage, et lisaks nõuandele kannatlikult oodata käskis Issand pühadel kuuletuda kõikidele Tema käskudele (vt ÕL 98:4) ja ütles, et nad tunnistatakse õigeks „selle seaduse toetamisel, mis on maa põhiseadus” (ÕL 98:6). Ta selgitas, et maa põhiseadus toetas „seda vabaduse põhimõtet õiguste ja eesõiguste säilitamisega” ja kuulus „kogu inimkonnale” (ÕL 98:5).

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Õpetus ja Lepingud 98:9–10. Paluge klassil teksti jälgida, et leida, mida Issand valitsuse liikmete kohta ütles. Paluge õpilastel rääkida, mida nad leidsid.

Õpetus ja Lepingud 98:11–18

Issand annab pühadele nõu isegi rasketel aegadel lepingutest kinni pidada

Paluge õpilastel mõtiskleda järgmise küsimuse üle:

  • Milline tasu saab osaks neile, kes jätavad oma elu Jeesuse Kristuse aate ja Tema nime eest?

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Õpetus ja Lepingud 98:11–15. Paluge õpilastel teksti jälgida, et leida vastus sellele küsimusele ja näha, mida ütles Issand pühadele proovilepanemise kohta.

  • Millise käsu Issand pühadele andis? (Vt ÕL 98:11– 12.)

  • Mis on salmide 13–15 kohaselt üks põhjus, mis Issand meid proovile paneb? (Kui õpilased on vastanud, kirjutage tahvlile põhimõte: Issand paneb meid proovile, et näha, kas me peame lepingutest kinni isegi siis, kui seda on raske teha.)

  • Miks võis 1833. aastal Missouris elavate pühade jaoks selle tõe teadmine tähtis olla? Miks võiks olla tähtis, et me seda tõde tänapäeval meeles peaksime?

Paluge õpilastel mõelda mõnele oma tuttavale, kes on heaks eeskujuks rasketel aegadel lepingutest kinni pidamisest. Paluge mõnel õpilasel rääkida klassile, kuidas nad vastasid.

Paluge õpilastel mõtiskleda, mida nad teevad, et püsida tugevana ja pidada kinni lepingutest ka siis, kui see on raske.

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Õpetus ja Lepingud 98:16–18. Paluge klassil teksti jälgida, et tähele panna, mida soovitas Päästja pühadel teha. Paluge õpilastel rääkida, mida nad leidsid.

Õpetus ja Lepingud 98:19–22

Issand käsib Kirtlandi pühadel meelt parandada

Selgitage, et ajal, mil Issand selle ilmutuse andis, olid ka Ohio osariigis Kirtlandis elavad pühad raskustes. Salmides Õpetuse ja Lepingute 98:19–22 loeme, millise sõnumi Issanda neile andis.

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Õpetus ja Lepingud 98:19–22. Paluge klassil teksti jälgida, et leida, mida Issand Kirtlandi pühade kohta ütles. Innustage õpilasi rääkima, mida nad leidsid.

  • Kuidas on Issanda sõnad Kirtlandi pühade kohta seotud sellega, mida Ta rääkis pühadele Missouris? (Vt ÕL 98:11.)

  • Kuidas võiks Issanda sõnum 11. salmis käia ka meie kohta? (Aidake õpilastel mõista, et hea poole hoidmine tähendab väsimatult sellele pühendumist.)

Lõpetuseks tunnistage õpetustest ja põhimõtetest, mille üle täna arutlesite. Innustage õpilasi oma patte hülgama ja hoidma hea poole.

Kommentaarid ja taustinfo

Õpetus ja Lepingud 98. Jacksoni maakonna konflikti põhjused

„Piirkonna kohalikud elanikud muutusid äärmiselt kahtlustavaks, kui Jacksoni maakonnas Kiriku liikmete arv kiiresti kasvas. Paljud kartsid, et nad jäävad peagi idast tulevate uute usust innustunud ränduritega võrreldes vähemusse. Kohalikel oli võrreldes sisserändavate viimse aja pühadega erinev taust ja nii oli paratamatu, et üles kerkisid kultuurilised, poliitilised, usulised ja majanduslikud erimeelsused.

Jacksoni maakonna elanikud oli rühm karme ja kasvatamatuid inimesi, kes olid paljude lõunaosariikide mägipiirkondadest Ühendriikide lääneserva kokku tulnud, et saada vabaks ühiskondlikest piirangutest. Vastupidiselt New Englandist ja idast tulevatele inimestele oli enamik neist harimatud ega osanud käituda. Paljud ropendasid, ei pühitsenud hingamispäeva, tegelesid hobuste võiduajamistega, kukevõitlustega, logelemise, joomise, hasartmängude ja vägivallaga. ‥

Kohalikud suhtusid üha juurdetulevatesse pühadesse kui poliitilisse ohtu, kuigi Kiriku liikmed ei pürginud oma lühikesel Jacksoni maakonnas viibimise ajal võimule ega hääletanud ühtselt. 1833. aasta juuliks oli mormoonide kogukond maakonnas peaaegu 1200-inimeseline ja iga kuu tuli rahvast juurde. Mõni liige uhkustas, et maakonda tuleb elama veel tuhandeid. ‥ Loomulikult kartsid kohalikud elanikud usulist entusiasmi, mis ennustas, et kõik „paganad” (mitte-mormoonid) lõigatakse ära, kui Jacksoni maakonda rajatakse tuhandeaastane kuningriik.

Ka protestantlikud kirikuõpetajad panid pahaks mormoonide sissetungi maakonda. Viimse aja pühasid nimetati fanaatikuteks ja kelmideks ning mõisteti hukka kui kergeusklikke ja võhikuid, sest nad uskusid sagedastesse imedesse, prohvetlikesse kuulutustesse, tervendamistesse, ilmutustesse ja keelte kõnelemise andi. Kadedus ja hirm mõningaid oma karjast kaotada suurendas kirikuõpetajate vaenulikkust. ‥

Lisaks võtsid mormoonidest kaupmehed edukalt üle osa tulutoovast Santa Fe kaubateest, mis varem oli peaasjalikult missourilaste käes. Mõned kohalikud elanikud kartsid, et Kiriku liikmed kavatsevad üle võtta nende maad ja ärid. Veel enam, pühad ei ostnud kohalike kaupmeeste kaupa, kuna neil ei olnud raha, vaid vahetasid Kiriku poes kaupa omavahel. ‥ Mõned kohalikest elanikest müüsid oma maa mormoonidele ja kolisid ära. See tähendas veelgi vähem kliente poodides ja paigalejäänud kohaliku elanikkonna edaspidist majanduslikku hävingut [T. Edgar Lyon. Independence, Missouri, and the Mormons, 1827–1833. – BYU Studies, sügis 1972, lk 17–18].

Et asja veelgi raskemaks teha, tõusis 1833. aasta kevadel Missouri jõgi üle kallaste, hävitades Independence’is sadamasilla ja nihutas jõe sängi kogukonnast eemale. Uus linn Westport, kuhu ehitati parem sadamasild, rajati kaugemale ülesvoolu ja äri Independence’is kahanes. Independence’i ettevõtjad süüdistasid selles kõiges mormoone. Nähes ette, mida tulevik võib tuua, pakkusid mõned kohalikud oma vara pühadele müüa. Kiriku liikmed tahtsid osta talusid ja vara, kuid neil ei olnud piisavalt raha. See viis missourilased meeleheitele ja peagi levitasid nad lugusid sellest, kui vaesed on mormoonid.

Missouri piirialade elanikud kartsid ja vihkasid indiaanlasi. Nende vastumeelsus süvenes veelgi 1830ndatel aastatel, kui valitsus hakkas indiaanlaste idapoolseid suguharusid ümber asustama Independence’ist lääne poole. Pärast Black Hawki sõda 1832, esitasid Lääne-Missouri kodanikud kongressile palvekirja, et nende kaitseks loodaks sõjaväe kontrollpostide liin. Esimesed mormooni misjonärid tulid sellese pingelisse õhkkonda kuulutama indiaanlaste prohvetlikult kuulutatud saatusest. Põliselanikud kartsid, et pühad kasutavad indiaanlaste abi selle piirkonna vallutamisel oma Uue Jeruusalemma jaoks. Asja muutsid veel keerulisemaks protestantlikud kirikuõpetajad, kes olid kadedad viimse aja pühade evangeeliumi kuulutamise püüete pärast indiaanlaste seas.

Pühade ja kohalike elanike konflikt muutus kriitiliseks orjapidamise küsimuses. Missouri oli Ameerika Ühendriikidega ühinenud orjandusliku osariigina kuulsa 1820. a kompromissi tingimustes. Siiski oli orjapidamine piiratud. Kohalikud elanikud pidasid oluliseks oma õigust orje pidada ja suhtusid orjapidamise kaotamisse põlastusega. Mõned pühad tõid põhjast ja idast endaga orjapidamise kaotamise ideid. Tol ajal kardeti kõikjal lõunas võimalikku mustanahaliste mässu. 1831. aastal oli Virginia osariigis Nat Turneri orjade ülestõusu tagajärjel hukkunud üle seitsmekümne valge ja saja orja. Põhjendamatu hirm ülestõusude ees haaras kõiki orjanduslikke osariike. Seetõttu olid missourilased 1832. aasta alguses väga ärevil kuulujuttude tõttu, et pühad püüdsid õhutada orje oma isandatele mitte kuuletuma või minema jooksma.

Kuulujuttude mahasurumiseks avaldati 1833. aasta juulikuus ajalehes Evening and Morning Star artikkel, milles kutsuti misjonäre ettevaatlikkusele, kui nad jutlustavad orjade või endiste orjade seas, keda nüüd tunti „vabade värvilistena”. Kahjuks mõistsid kohalikud missourilased seda nõuannet vääriti. Nende arvates kutsus vend Phelps vabasid mustanahalisi ühinema mormoonidega Jacksoni maakonnas. See artikkel põhjustas nii suurt raevu, et Phelps avaldas õienduse, milles selgitas, et Kirikul ei ole plaanis kutsuda vabasid mustanahalisi Missourisse, kuid tema selgitustest polnud mingit kasu.” (Church History in the Fulness of Times, 2. vlj, (Church Educational System manual), 2003, lk 130–132)