1847. aasta jaanuaris sai Brigham Young Nebraska osariigis Winter Quartersis ilmutuse, mis on kirjas Õpetuse ja Lepingute 136. osas. Selles õppetunnis käsitletakse salme Õpetuse ja Lepingute 136:19–42, kus on kirjas Issanda nõuanne pühadele, kuidas töötada koos ja saada Tema kaitse osaliseks oma teekonnal läände.
Milliseid võimalusi on teil rühmas teiste inimestega suhelda? (Võimalikud vastused: perekonnas, preesterluse kvoorumites ja Noorte Naiste klassides, spordivõistkondades, kooliklassides ja töömeeskonnas.)
Millised on mõned teistega rühmas töötamise positiivsed aspektid?
Selgitage, et kui pühad olid sunnitud 1846. aasta alguses Nauvoost lahkuma ja alustasid rännakut läände, oli palju neid, kes polnud selleks teekonnaks valmistunud. Algselt jäid pühad üksteisest paljude kilomeetrite kaugusele ega olnud seetõttu võimelised teineteist nii hästi aitama. Umbes aasta hiljem sai Brigham Young Winter Quartersis ilmutuse, milles Issand juhatas pühasid end organiseerima, nii et nad võiksid rännaku jätkudes üksteist aidata.
Juhtige tähelepanu sellele, et rühmades töötamine võimaldab meil üksteist aidata, kuid see võib tekitada ka probleeme.
Millised on teie kogemuste kohaselt mõned rühmas töötamisega seotud väljakutsed?
Jagage õpilased paaridesse. Paluge igal paaril lugeda läbi Õpetus ja Lepingud 136:19–27. Paluge neil leida Issanda juhis pühadele, kui nad koos rändasid ja töötasid. Kui olete andnud neile piisavalt aega, küsige:
Millist juhatust te leidsite, mis aitaks pühadel koos rännata ja töötada? Miks on see juhatus teie arvates vajalik?
Kuidas teie saate seda juhatust rakendada, kui teistega suhtlete või koos töötate?
Millised on tagajärjed, kui inimesed sellele juhatusele ei kuuletu?
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Õpetus ja Lepingud 136:23–24. Paluge õpilastel teksti jälgida. Vajadusel selgitage, et Issand andis pühadele nõu „lõpeta[da] purjutamine” isegi pärast seda, kui neile oli antud Tarkuse Sõna. Tuletage õpilastele meelde, et pühad hakkasid Tarkuse Sõnast kinni pidama järk-järgult. Kui anti Õpetuse ja Lepingute 136. osas kirjas olev ilmutus, ei olnud viimse aja pühadele keelatud kõik alkohoolsed joogid, nagu on meile tänapäeval.
Kuidas peaksid meie sõnad 24. salmi kohaselt mõjuma neile, kes on meie ümber? (Õpilased peaksid tundma ära tõe: meie sõnad peaksid teisi üles ehitama. Vajadusel selgitage, et üles ehitama tähendab kedagi vaimselt või emotsionaalselt tugevdama.)
Miks võis teie arvates tähtis olla, et pühad kasutaksid ühisel teekonnal üksteist ülesehitavaid sõnu?
Millal olete näinud, kuidas kellegi sõnad teist inimest üles ehitavad?
Paluge õpilastel mõelda, mida nad saavad öelda, mis aitaks nende ümber olevaid inimesi üles ehitada.
Paluge kahel õpilasel lugeda ette järgmised ülestähendused pühade kogemustest oma teekonnal. Paluge õpilastel panna tähele, milline oli nende ustavate pühade iseloom.
Mary Ann Weston Maughan on kirjutanud:
„Saime ülesandeks matta kaks oma kaaskonnast, kes täna hommikul koolerasse surid, mehe, kelle nimi oli Brown, ja ühe lapse. Laagris on veel haigeid. Platte’i jõgi on olnud terve päev nägemisulatuses. Läbisime 24 kilomeetrit, seadsime end laagrisse Salt Creeki äärde. Peagi saabuti meie kaaskonnast veel ühe surnud lapsega. Nad matsid ta videvikus ojakaldale. Haigeid on veel. Meil on kurb oma sõpru nõnda teel olles matta. Ilm on väga palav.” (Mary Ann Weston Maughan journal, 3 kd, 21. juuni 1850, 2. kd, lk 1, Pereajaloo raamatukogus Salt Lake Citys)
Clarissa Young Spencer (Brigham Youngi tütar) on kirjutanud:
„Üks isa silmapaistvamaid juhiomadusi oli see, kuidas ta rahvast vaimsetes vajadustes juhatades hoolitses ka nende ajaliku ja sotsiaalse heaolu eest. Suure rännaku ajal üle tasandike, kui kõik peale kõige jõuetumate suurema osa teest kõndisid, kogunesid pühad õhtuseks meelelahutuseks lõkketule ümber, kui ilm seda vähegi lubas. Seal lauldi, viiuldajad mängisid muusikat ning mehed ja naised unustasid väsimuse, mida nad pärast nii umbes kahekümne viie kilomeetri läbimist teerajata kõnnumaal tundsid, kui koos teistega kadrilli tantsima hakkasid. See oli tema viis „moraali” ülal hoida enne veel, kui see sõna välja mõeldi.” (Clarissa Young Spencer ja Mabel Harmer. One Who Was Valiant, 1940, lk 162).
Kuidas te kirjeldaksite nende ülestähenduste põhjal neid ustavaid teerajajaid?
Küsige õpilastelt, millist nõu nendes salmides antakse. Kui õpilased on rääkinud, mida nad leidsid, kirjutage tahvlile tõed: kui oleme õnnelikud, peaksime kiitma ja tänama Taevast Isa. Kui oleme kurvad, peaksime palvetama, et meie hing muutuks rõõmsaks.
Kuidas aitasid need põhimõtted teie arvates pühasid nende teekonnal?
Kuidas võivad need põhimõtted meid tänapäeval aidata?
Paluge õpilastel mõelda kordadele, mil Taevane Isa on nende palvetele vastanud, aidates neil olla õnnelikud. Paluge paaril õpilasel oma kogemusi jagada.
Innustage õpilasi kiitma ja tänama Issandat, kui nad on õnnelikud, ja abi saamiseks palvetama, kui nad on kurvad.
Issand kinnitab pühasid ja annab neile nõu olla usinad kõikide Tema käskude pidamisel
Tuletage õpilastele meelde, et pühad olid pidanud vastu suurtele katsumustele ja teadsid, et nende edasine teekond on samuti väljakutseterohke.
Mis aitas teie arvates pühadel isegi sellistes rasketes oludes ustavaks jääda?
Jagage õpilased kahte rühma. Paluge esimesel rühmal lugeda läbi Õpetus ja Lepingud 136:30–33. Teisel rühmal paluge lugeda läbi Õpetus ja Lepingud 136:34–40. Paluge mõlemal rühmal leida põhimõtted, mis võisid pühasid julgustada.
Kui aega on olnud piisavalt, paluge kummastki rühmast ühel õpilasel rääkida, mida nad leidsid. Kirjutage nende vastused tahvlile. Vastused võivad sisaldada järgmisi põhimõtteid ja õpetusi:
Me ei peaks oma vaenlasi kartma, sest nad on Jumala kätes.
Meie katsumused valmistavad meid ette Jumala hiilguse vastuvõtmiseks.
Kui me iseendid alandame ja hüüame Jumala poole, siis Vaim valgustab meid.
Kui oleme kõikide Issanda antud sõnade pidamisel usinad, saab meile ühel päeval osaks Tema hiilgus.
Issand annab meile oma sõna oma prohveti kaudu.
Issand võib meid meie vaenlaste käest päästa.
Kuidas aitasid need põhimõtted teie arvates pühadel ustavaks jääda?
Kuidas saavad need põhimõtted aidata meil raskete kogemuste ajal ustavaks jääda?
Paluge õpilastel tahvlil olevad põhimõtted kiirelt üle vaadata. Paluge neil mõelda, millise kõikehõlmava sõnumi pühad nende arvates sellest õppisid. Paluge õpilastel vastata. Õpilased võivad tunda ära erinevaid sõnumeid, kuid aidake neil mõista, et Issand andis pühadele kindlust, et kõik läheb hästi.
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Õpetus ja Lepingud 136:41–42. Paluge klassil teksti jälgida, et leida veel Issandalt saadud kinnitust ja nõuandeid.
Kuidas võib Issanda sõnum 41. salmis olla pühadele julgustuseks?
Mida me saame õppida 42. salmis kirjas olevast Issanda käsust? (Kui õpilased on vastanud, kirjutage tahvlile põhimõte: kui me oleme Issanda käskudest kinnipidamisel usinad, siis ei tule meie peale Issanda kohtumõistmine, meie usk on tugev ja meie vaenlased ei saavuta meie üle võitu.)
Kuidas võis see põhimõte pühasid teekonnal aidata? Kuidas võib see meid aidata?
Selgitage, et pühad kuuletusid Issanda käskudele. Esimene rühm teerajajaid lahkus Winter Quartersist 5. aprillil 1847. Nad rändasid üle 1600 kilomeetri ja saabusid Soolajärve orgu 1847. aasta juuli lõpus. 24. juulil 1847 saabus orgu juhataja Brigham Young ja sai kinnitust, et pühad on leidnud oma uue kodu. Tookord sõitis ta Wilford Woodruffi vankri tagaosas, kuna tal oli palavik.
Paluge ühel õpilasel lugeda ette president Wilford Woodruffi ülestähendus sellest, kuidas Brigham Young Soolajärve orgu silmitses:
Kujutis
President Wilford Woodruff
„Kui me ‥ orgu täies ulatuses nägema hakkasime, pöörasin ma oma vankri ringi, nii et see avanes läände ning juhataja Young tõusis oma asemelt ja silmitses uurivalt maad. Uudistades meie ees avanenud vaadet, mähkus ta mõneks minutiks nägemusse. Ta oli orgu juba varem nägemuses näinud ning nägi nüüd Siioni ja Iisraeli tulevast hiilgust. ‥ Kui nägemus oli möödas, ütles ta: „Sellest piisab. See on õige koht. Sõida edasi!” (Teachings of Presidents of the Church: Wilford Woodruff, 2004, lk 146)
Miks oli Brigham Youngile ja pühadele tähtis saada kinnitust, et Soolajärve org oli õige koht, kuhu elama jääda?
Lõpetuseks paluge, et õpilased püüaksid pidada kinni kõikidest käskudest ja kuulaksid oma elus Issanda kinnitust.
Mõned teerajajatest pühad kasutasid aineid, mis on Tarkuse Sõnaga keelatud, näiteks alkoholi ja tubakat. Issand ei andnud esialgu pühadele Tarkuse Sõna käsuna (vt ÕL 89:2). President Joseph F. Smith on selgitanud:
Kujutis
President Joseph F. Smith
„Kui [Tarkuse Sõna] oleks antud tol ajal käsuna, oleks see toonud hukkamõistu alla iga mehe, kes oli nende mürgiste asjade tarbimisest sõltuvuses. Seega oli Issand halastav ja andis neile võimaluse sellest jagu saada, enne kui Ta neile seaduse andis.” (Conference Report, okt 1913, lk 14)
Seda meeles pidades peaksime me vaatama ette, et me ei mõistaks kohut Kiriku algusaegade juhtide ja liikmete üle, kes tarbisid aineid, mis on Tarkuse Sõnas keelatud. Juhid kutsusid pühasid kogu Kiriku varajase ajaloo jooksul üha täielikumalt Tarkuse Sõna järgi elama. 1851. aasta septembris toimunud üldkonverentsil kutsus Brigham Young liikmeid üles, et nad lubaksid selgesõnaliselt, et ei tarbi teed, kohvi, tubakat, viskit ja „kõiki Tarkuse Sõnas mainitud asju” (vt: Minutes of the General Conference,” Millennial Star, 1. veebr 1852, lk 35). 1919. aastal tegi Esimene Presidentkond president Heber J. Granti juhtimisel Tarkuse Sõnast kinnipidamise üheks templisoovituse saamise nõudeks (vt koost James R. Clark, Messages of the First Presidency of The Church of Jesus Christ of Latter-day Saints, 6 kd, 1965–1975, 5. kd, lk 163). Tarkuse Sõna on tähtis käsk ka tänapäeval ning sellele kuuletumine on ristimise, templis käimise, misjonil teenimise ja teiste Kiriku vääriliste teenimistööde eeltingimus.
Õpetus ja Lepingud 136:33. „Minu Vaim on saadetud välja maailma valgustama alandlikke ja kahetsevaid”
Kui juhataja Brigham Young oli Winter Quartersis, ilmus talle unenäos Joseph Smith ja ütles:
Kujutis
President Brigham Young
„Ütle vendadele, et nad oleksid alandlikud ja ustavad ning hoiaksid kindlasti endaga Issanda Vaimu, et see juhiks neid mööda õiget teed. Ole hoolas ja ära tõrju vaikset, tasast häält; see õpetab sulle, mida teha ja kuhu minna; see kannab kuningriigi vilja. Ütle vendadele, et nende südamed oleksid vastuvõtlikud, nii et kui Püha Vaim nende juurde tuleb, on nende südamed valmis seda vastu võtma. Nad võivad eristada Issanda Vaimu kõigist teistest vaimudest – see sosistab hingele rahu ja rõõmu, see viib nende südamest õeluse, vihkamise, tüli ja kogu kurjuse ning neil tekib vastupandamatu soov teha head ja ehitada üles Jumala kuningriik. Ütle vendadele, et nad teevad õigesti, kui järgivad Issanda Vaimu. Ära unusta rääkida inimestele, et nad hoiaksid Issanda Vaimu ja kui nad seda teevad, leiavad nad end olevat just sellised, nagu meie Taevane Isa on neid loonud, enne kui nad siia maailma tulid. ‥
Ütle inimestele, et nad kindlasti hoiaksid Issanda Vaimu ja järgiksid seda ja see juhib neid õigesti.” (Manuscript History of Brigham Young, 1846–1847, koost Elden J. Watson, 1971, lk 529–530)
Teisel korral ilmus prohvet Joseph Smith juhataja Youngile nägemuses enne pühade lahkumist Nauvoost ja ta näitas talle, kuhu ehitada asula Soolajärve orus. President George A. Smith Kaheteistkümne Kvoorumist on jutustanud:
Kujutis
President George A. Smith
„[Ma nägin] nägemust Joseph Smithist, kes näitas talle mäge, mida me nüüd kutsume Ensign Peak, kohe Salt Lake Cityst põhjas ja sellel mäetipul rullus lahti lipp ning Joseph ütles: „Ehitage linn selle koha alla, kus lipp seisab, ning teid saadab edu ja teil on rahu” (Historical Discourse. – Deseret News, 30. juuni 1869, lk 248).