See on viimane neljast õppetunnist, kus arutatakse Õpetuse ja Lepingute 88. osa. See ilmutus anti 1832. aasta 27.–28. detsembril toimunud ülempreestrite konverentsil (salmid 1–126) ja 1833. aasta 3. jaanuaril (salmid 127–141). Õppetunnis käsitletakse salme Õpetus ja Lepingud 88:118–141. Ilmutuse selles osas käskis Issand rühmal preesterluse juhtidel asutada Joseph Smithi juhtimisel Prohvetite kooli. Need, kes selles koolis osalesid, pidid õppima üheskoos õppimise ja usu kaudu ning näitama üksteise vastu üles armastust ja sõprust.
Mida te praegu õpite koolis? Kodus? Tööl? Kirikus?
Kuidas erineb kooli õppeainete, näiteks matemaatika ja füüsika õppimine evangeeliumi õppimisest? Kuidas need omavahel sarnanevad?
Selgitage, et 1833. aasta jaanuaris järgis Ohio osariigis Kirtlandis rühm preesterluse hoidjaid Issanda käsku tulla kokku nõndanimetatud Prohvetite kooli, et valmistuda jutlustama evangeeliumi kõikjal maailmas. Kui nad kokku said, õpetas Issand neile vendadele, kuidas Vaim võib ühise õppimise ajal nende arusaamist avardada. Paluge õpilastel tuua välja põhimõtteid, mida me saame täna salme Õpetus ja Lepingud 88:118–141 uurides õppida.
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Õpetus ja Lepingud 88:118. Paluge õpilastel teksti jälgida, et leida, kuidas pidid Prohvetite kooli liikmed püüdma õppida.
Kuidas pidid need vennad õppima?
Mida tähendab teie arvates „õppimise ja samuti usu kaudu”?
Selleks, et aidata õpilastel paremini mõista, mida tähendab usu kaudu õppimine, paluge ühel neist lugeda ette Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi liikme vanem David A. Bednari sõnad:
Kujutis
Vanem David A. Bednar
Usuga õppimine nõuab hingelisi, vaimseid ja füüsilisi pingutusi, mitte üksnes passiivset vastuvõtmist. ‥
Usu kaudu õppimine ei saa õpetajalt õpilasele üle kanduda loengu, näitlikustamise või eksperimenteeriva ülesande kaudu; pigem peab õpilane rakendama usku ja tegutsema, et ise teadmisi omandada.” (Seek Learning by Faith. – Ensign, sept 2007, lk 64)
Selgitage, et me võime õppida usu kaudu, kui haarame aktiivselt ja palvemeelselt õppimisvõimalustest kinni ja tegutseme seejärel õpitu kohaselt. Me õpime kuulekuse kaudu usku rakendades.
Pange tähele, et 118. salmi alguses osutas Issand sellele, et osadel polnud usku. Mida me saame sellest salmist õppida usu suurendamise kohta? (Aidake õpilastel tunda ära põhimõte: kui me püüame aktiivselt usu ja uurimise kaudu õppida, suureneb meie usk Jeesusesse Kristusesse. Soovi korral võiksite selle põhimõtte tahvlile kirjutada.)
Selleks, et aidata õpilastel mõista olukordi, kus nad saaks seda põhimõtet ellu rakendada, lugege ette järgmised olukorrad. Pärast iga olukorra ettelugemist paluge õpilastel selgitada, kuidas võiks inimene selles olukorras aktiivselt püüda uurimise ja usu kaudu õppida. Samuti paluge neil selgitada, kuidas aitaks selline tegevus selle inimese usku suurendada.
Noor naine loeb regulaarselt pühakirju, kuid teeb harva pause, et loetu üle järele mõelda. Ta ei tunne, et pühakirjade lugemisest talle erilist kasu on.
Noor mees käib oma Kiriku koosolekutel ja talle meeldib klassi aruteludes osaleda. Vahel tunneb ta õhutust õpitu põhjal oma elus muudatusi teha, kuid jätab tavaliselt sellele reageerimata.
Kui õpilased on neid olukordi arutanud, küsige:
Millal te olete tundnud, kuidas teie usk tugevnes, kuna püüdsite õppimise ja usu kaudu aktiivselt õppida? Kuidas aitasid teie teod usul tugevneda?
Paluge õpilastel lugeda läbi Õpetus ja Lepingud 88:119–120, et leida, mida Issand pühasid tegema kutsus. Paluge õpilastel leitut jagada.
Selgitage, et kui Issand käskis ehitada 119. salmis kirjeldatud koja, ehitasid pühad sellele vastuseks lõpuks Kirtlandi templi. Kui tempel oli alles ehitusjärgus, kogunes Prohvetite kool Kirtlandis Newel K. Whitney kaupluse ülemises toas.
Kuidas võis 119. salmis antud nõuanne olla seotud kohaga, kus vennad Prohvetite kooli kogunesid? Kuidas võiks see olla seotud meie kodudega? Meie isiklike püüetega koolis õppida? (Prohvetite kool rajanes põhimõtetel, mida selles salmis õpetatakse. Meie kodud saavad olla palve, paastumise, usu, õppimise ja korra koda.)
Jagage õpilased paaridesse. Paluge neil uurida koos kaaslasega salme Õpetus ja Lepingud 88:121–126 ja leida, kuidas pidid vennad end Prohvetite koolis Issanda ootuste kohaselt ülal pidama. Võiksite soovitada õpilastele leitu ära märkida. Kui õpilased neid salme uurivad, kirjutage tahvlile järgmised juhised, mida iga paar pärast salmide uurimist koos täidab:
Otsustage, millised nõuanded on eriti kasulikud noortele, kes püüavad evangeeliumi õppida. Arutage, miks on teie arvates need teod tähtsad, et aidata kellelgi evangeeliumi õppida.
Kui õpilastel on olnud lugemiseks ja Issanda nõuannete üle arutamiseks piisavalt aega, paluge mõnel neist selgitada, mida nad oma aruteludes õppisid. Kui nad vastavad, võiksite esitada mõne järgmistest küsimustest ja selgitustest, et aidata neil Issanda nõuandeid mõista:
Mida tähendab teie arvates „lõpeta[da] kõik oma tühised kõned, kõik naer ‥ ja kergemeelsus” (121. salm)? Miks võiks nendest asjadest hoidumine olla vaimses mõttes abiks teie püüetele pühi asju õppida?
Selgitage, et Prohvetite kooli koosolekud pidid olema pühad. Need juhised naeru ja kergemeelse kõneviisi kohta tähendasid seda, et Prohvetite koolis osalejad pidid olema pühades oludes aupaklikud. Need koosolekud toimusid lõpuks templis.
Pange tähele sõna kõik kordumist 122. salmis. Milline oleks mõju tunnile, kui kõik õpilased tunnis osaleksid ja üksteiselt õppida püüaksid?
Kuidas võib teie arvates see, kui magame „rohkem, kui on vajalik” mõjutada meie õpi- või Vaimu tundmise võimet? Kuidas võib teie arvates parajalt pikalt magamine ja varajane ärkamine aidata meil paremini õppida?
Kuidas te võtaksite kokku salmides Õpetus ja Lepingud 88:118–126 õppimise kohta antud nõuande? (Õpilased võivad tunda ära erinevaid põhimõtteid. Kui nad on vastanud, kirjutage tahvlile põhimõte: õigemeelsed teod ja ülekohtustest tegudest hoidumine aitab meil õppida ja meie arusaamisel avarduda.)
Millise nendes salmides mainitud käitumise võiks meie seminariklass kas omaks võtta või hüljata, et meie arusaamine võiks avarduda ja võiksime paremini evangeeliumi õppida?
Paluge õpilastel vaadata üle salmid Õpetus ja Lepingud 88:121–126 ja mõtiskleda, milliseid nõuandeid peaksid nad oma elus veel täielikumalt järgima. Innustage neid, et nad paneksid kirja eesmärgi õpitu kohaselt tegutsemiseks.
Paluge õpilastel tulla tahvli juurde ja panna kirja mõned kohad, kus nad evangeeliumi õpivad. (Võimalikud vastused: pühapäevakool, Noorte Naiste klass või preesterluse kvoorum, seminar ja kodu.) Paluge õpilastel mõtiskleda, kas neis kohtades on inimesi, keda nad väga hästi ei tunne või kellega neil pole kerge läbi saada. Paluge neil mõelda ühele neist inimestest, kui nad uurivad salme Õpetus ja Lepingud 88:127–141. Paluge neil mõtiskleda küsimuse üle:
Kuidas minu suhted nendega, kellega koos ma evangeeliumi õpin, mõjutavad minu võimet Vaimu kaudu õppida ja arusaamist avardada?
Selgitage, et Issand ootas, et Prohvetite kooli liikmed koos õppides omavahel hästi läbi saavad. Paluge paaril õpilasel lugeda kordamööda ette Õpetus ja Lepingud 88:128–134. Paluge õpilastel teksti jälgida ja leida, milline roll oli õpetajal vaimse õpikeskkonna loomisel Prohvetite koolis.
Kuidas pidi Prohvetite kooli õpetaja vaimse õpikeskkonna looma? (Soovi korral selgitage, et õpetaja pidi klassiliikmeid nende saabudes tervitama. See oli Prohvetite kooli eriline tervitus.)
Mida te märkate selle tervituse kohta 133. salmis?
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Õpetus ja Lepingud 88:135–137. Paluge õpilastel teksti jälgida ja leida, milline roll oli õpilastel hea õpikeskkonna loomisel.
Kuidas pidid Prohvetite kooli liikmed üksteisega läbi saama?
Mida Issand 137. salmis lubas, kui Prohvetite kooli liikmed Tema juhiseid järgivad? (Koolist saab pühakoda, kus Vaim võib nende arusaamist avardada.)
Mis võib juhtuda meie Kiriku klassides ja kodudes, kui me järgime Issanda juhiseid, mis on kirjas salmides 128–137? (Õpilased võivad tuua välja erinevaid põhimõtteid, kuid rõhutage põhimõtet: kui näitame üksteise vastu üles sõprust ja armastust, saame üheskoos evangeeliumi uurides kutsuda kohale Vaimu.)
Kuidas me saame teie arvates näidata klassi- või pereliikmetele, keda me ei pruugi hästi tunda või keda meil pole kerge armastada, et oleme „otsus[tanud] kind[lalt], vankumatu[lt] ja muutumatu[lt] – olla [nende] sõber”?
Millal te olete õppinud evangeeliumi sellises keskkonnas, kus kõik olid otsustanud sõbrad olla? (Jagage soovi korral mõnda isiklikku kogemust.)
Paluge õpilastel mõelda, kuidas nad võiksid jõuda otsusele armastada neid, kellega koos evangeeliumi õpivad. Innustage neid järgima kõiki õhutusi, mida nad tunnevad, et klassikaaslaste ja pereliikmete vastu parem olla ja neile suuremat armastust näidata. Tunnistage, et Issand aitab neid, kui nad püüavad teisi armastada.
President Marion G. Romney Esimesest Presidentkonnast on õpetanud:
Kujutis
President Marion G. Romney
„Ma usun õppimisse. Ma usun, et inimesed õpivad õppimise kaudu palju. Tegelikult olen ma tähele pannud, et nad õpivad ilma õppimata veidi murettekitavaid asju, nagu need on, on olnud või hakkavad olema. Siiski ma usun ja tean, et usk aitab kõvasti õppimist teadmiste kaudu kiirendada.” (Learning for the Eternities, 1977, lk 72)
Prohvetite kooli liikmed pidid Õpetuse ja Lepingute 88. osa kohaselt lõpetama tühised kõned, naeru ja himurad soovid, sest nende koosolekud pidid olema pühad ja toimuma lõpuks templis. See ei tähenda, et igasugune naer on patt. President Gordon B. Hinckley on õpetanud naeru kohta järgmist:
Kujutis
President Gordon B. Hinckley
„Mõistagi on lõbutsemine lubatud! Me tahame, et teil on lõbus. Me tahame, et te tunnete elust rõõmu. ‥ Me tahame, et te teete lärmi ja olete rõõmsad, laulate ja tantsite, naerate ja olete õnnelikud.
Kuid olge seda tehes alandlikud ja palvemeelsed ning taevast naeratatakse teile.” (A Prophet’s Counsel and Prayer for Youth. – Ensign, jaan 2001, lk 11)
Kui preesterlust hoidvad vennad Prohvetite kooliga ühinesid, võeti nad vastu jalgade pesemise talituse kaudu, mida viis läbi prohvet, järgides Jeesuse Kristuse eeskuju, mida kirjeldatakse Johannese 13. peatükis. Vanem Bruce R. McConkie Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on selle talituse kohta öelnud:
Kujutis
Vanem Bruce R. McConkie
„Jalgade pesemine on evangeeliumi talitus. See on püha ja jumalik riitus, mida pühad viisid läbi templi pühamu üksilduses. Seda ei tehta maailma ega ilmalike inimeste ees. Jeesus seadis selle sisse omal ajal ja ajajärgul ülemises toas viimsel õhtusöömaajal.
Meie Issand tegi seda talitust läbi viies kahte asja: 1. Ta täitis Moosese antud vana seadust; 2. Ta seadis sisse püha talituse, mida tuleks sellest päevast alates tema tõeliste jüngrite seas läbi viia õige volituse kaudu.
Osana kõikide asjade taastamisest taastati aegade täiuse ajajärgul jalgade pesemise talitus. ‥
Jalgade pesemise talituse kohta käiv teadmine ilmutati samm sammult sel ajajärgul kuni täiuslik teadmine on praeguseks ilmutatud Issanda koja talitustes.” (Mormon Doctrine, 2. vlj, 1966, lk 829, 831) (Doctrinal New Testament Commentary, 3 kd, 1966–1973, 1. kd, lk 708, 710)