President Joseph Fielding Smith teatas, et Õpetuse ja Lepingute 88. osa „on üks tähtsamaid ilmutusi, mis iial inimestele on antud”. (Doctrines of Salvation, koost Bruce R. McConkie, 3 kd, 1954–1956, 3. kd, lk 181) Prohvet Joseph Smith sai selle ilmutuse kolmel päeval – 27.–28. detsembril 1832 ja 3. jaanuaril 1833 – pärast seda, kui ülempreestrid olid ühel konverentsil palvetanud, et teada saada Issanda tahet Siioni rajamise kohta. See on esimene neljast õppetunnist Õpetuse ja Lepingute 88. osa kohta. Selles õppetunnis käsitletavas ilmutuse osas sisaldub 1) Issanda õpetus, et Tema on valgus, mille kaudu kõiki asju valitsetakse ja mis on kõigis asjades ning 2) Tema selgitus seaduste kohta, mille kaudu valitsetakse Tema kuningriike ja nende elanikke.
Issand kuulutab, et Tema on valgus, mis on kõigis asjades
Küsige õpilastelt, kas nad on kunagi olnud kottpimeduses. Paluge paaril õpilasel oma kogemusi jagada. Näidake õpilastele taskulampi või küünalt või joonistage kumbki neist tahvlile.
Kuidas võiks kottpimedas olemine aidata teil hinnata valguse õnnistust?
Mida valgus Jeesuse Kristuse evangeeliumis sümboliseerib?
Selgita, et Õpetuse ja Lepingute 88. osas on kirjas Issanda õpetused valguse tähendusrikkusest. Prohvet Joseph Smith sai selle ilmutuse kolmel päeval pärast seda, kui ülempreestrid olid palvetanud ühel konverentsil, et teada saada Issanda tahet Siioni rajamise kohta.
Paluge õpilastel lugeda läbi Õpetus ja Lepingud 88:1–2 ning leida, mida ütles Issand selle kohta, mida Tema ja inglid tunnevad, kui Tema teenijad palvetavad, et teada saada Tema tahet.
Mida te arvate, miks on Issandale meelepärane ja inglid rõõmustavad, kui me palvetame, et teada saada Issanda tahet?
Kuidas on Jumala tahte teada saamine nagu valgus neile, kes seda otsivad?
Tehke kokkuvõte salmidest Õpetus ja Lepingud 88:3–5, selgitades, et Issand õpetas nendele vendadele, et nad võivad saada igavese elu kohta kinnituse Püha Vaimu kaudu, keda kutsutakse ka Trööstijaks ja lubaduse Pühaks Vaimuks.
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Õpetus ja Lepingud 88:6–13. Paluge õpilastel teksti jälgida, et leida, mida õpetas Issand kogu valguse allika kohta. Innustage õpilasi rääkima, mida nad leidsid.
Millist väljendit kasutatakse 7. salmis, et viidata tõe valgusele?
Kuidas Jumal oma loodut Kristuse valguse kaudu mõjutab? (Aidake õpilastel tunda ära õpetus: Kristuse valguse kaudu annab Jumal valgust ja elu kõigele oma loodule. Soovi korral võiksite selle õpetuse tahvlile kirjutada. Samuti võivad õpilased mainida, et Kristuse valgus on seadus, mille kaudu valitsetakse universumit ja selle elanikke ning see „elavdab” meie mõistmist. Elavdama tähendab kiiremaks ehk aktiivsemaks muutma. Kuna seda sõna kasutatakse ilmutuses ka hiljem, võiksite paluda õpilasel kirjutada see definitsioon oma pühakirja leheservale 11. salmi kõrvale.)
Vajadusel lisage õpilaste selgitusele Kristuse valgusest, et see on „jumalik energia, vägi või mõju, mis lähtub Jumala juurest Kristuse vahendusel ning annab valgust ja elu kõikidele asjadele.” (Märksõna „Valgus, Kristuse valgus”. – Pühakirjajuht)
Selleks, et aidata õpilastel mõista, kuidas neid on Kristuse valguse kaudu õnnistatud, kirjutage tahvlile järgnevad kategooriad:
füüsiline valgus mõistmine elu seadus
Paluge õpilastel kirjutada tahvlile mõned näited, kuidas sellised Kristuse valguse avaldumised neid iga päev mõjutavad. (Võimalikud näited: nägemisvõime, õppimis- ja tõetundmisvõime, taimede ja loomade kasvamine, mis annab meile toitu ja riideid, võime teha vahet hea ja halva vahel.)
Kuidas saavad tõed, mida me Kristuse valguse kohta arutasime, aidata meil olla tänulik Issanda mõju eest meie elus?
Issand selgitab, et hiilguse kuningriikidega on seotud omad seadused
Näidake kinnast ja selgitage, et see sümboliseerib füüsilist keha. Paluge ühel õpilasel kinnas kätte panna ja sõrmi liigutada. Juhtige tähelepanu sellele, et käsi paneb kinda liikuma või annab sellele elu.
Kui kinnas sümboliseerib füüsilist keha, siis mida võiks sümboliseerida käsi? (Vaimukeha.)
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Õpetus ja Lepingud 88:15. Paluge õpilastel teksti jälgida, et leida, kuidas nimetas Issand vaimu ja keha ühendamist.
Kuidas nimetas Issand vaimu ja keha ühendamist? (Vaim ja keha moodustavad inimese hinge. Võiksite soovitada õpilastele see õpetus ära märkida.)
Kuidas saavad meie füüsilist keha mõjutavad asjad avaldada mõju ka meie vaimule? (Kui õpilased vastavad, innustage neid näiteid tooma.)
Selleks et aidata õpilastel mõista, milline seos on meie kehal ja vaimul, paluge ühel õpilasel lugeda ette president Ezra Taft Bensoni sõnad. Paluge õpilastel kuulata, kuidas vaim ja keha võivad teineteist mõjutada.
Kujutis
President Ezra Taft Benson
„Pole kahtlustki, et keha tervis vaimule mõju avaldab, või muidu poleks Issand iial Tarkuse Sõna ilmutanud. Jumal pole iial andnud ühtegi ajalikku käsku – see, mis mõjutab meie keha, avaldab mõju ka meie vaimule. ‥
‥ Patt nõdrendab. See mõjutab mitte ainult [vaimu], aga ka keha. Pühakiri on tulvil näiteid füüsilisest väest, mis võib saata õigemeelseid. Teises küljest võib patt, millest pole meelt parandatud, energiat hajutada ja viia nii vaimse kui füüsilise haigestumiseni.” (In His Steps. – Ensign, sept 1988, lk 5)
Kuidas keha ja vaimu omavahelise seotuse mõistmine aitab teil teha õigemeelseid otsuseid?
Selleks, et valmistada õpilasi ette, et arutada ülestõusmise tõdesid, paluge klassi ees seisval õpilasel kinnas käest võtta ja lauale või toolile panna.
Mida võiks see tegevus sümboliseerida? (Füüsilist surma.)
Mis juhtub surres vaimuga? (Vaim ja keha eraldatakse.)
Paluge õpilasel võtta kinnas ja see uuesti kätte panna.
Mida võiks see tegevus sümboliseerib? (Ülestõusmist.)
Mis juhtub vaimuga ülestõusmisel? (Vaim ja keha taasühinevad.)
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Õpetus ja Lepingud 88:14, 16–17. Paluge õpilastel teksti jälgida, et leida, kuidas Issand ülestõusmist kirjeldas. Innustage õpilasi rääkima, mida nad leidsid.
Kes tegi meie hinge lunastuse võimalikuks? (Kui õpilased vastavad, kirjutage tahvlile õpetus: Jeesus Kristus tegi võimalikuks meie hinge lunastuse.)
Mida pärivad pärast meie hingede lunastamist „vaesed ja tasased” hinged? (Maa.)
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Õpetus ja Lepingud 88:18–20. Paluge õpilastel teksti jälgida, et leida, mis juhtub maaga enne, kui lunastatud hinged saavad selle pärida.
Mis juhtub maaga enne, kui lunastatud hinged saavad selle pärida?
Kelle juuresolekuga õnnistatakse 19. salmi kohaselt pühitsetud maad?
Kirjutage tahvlile küsimus: kes on väärilised elama selestilises kuningriigis ja tundma rõõmu Taevase Isa juuresolekust? Paluge õpilastel mõtiskleda, kuidas nad sellele küsimusele vastaksid.
Selgitage, et nii nagu maa saab pärast pühitsemist hiilgavaks, nõnda muudetakse ka meie keha ja see saab ülestõusmisel oma hiilguse. Kõik inimesed ei saa siiski sama hiilguse astet.
Paluge õpilastel lugeda läbi salmid Õpetus ja Lepingud 88:21–24, et leida, mis määrab ära, millise hiilguse astme keegi ülestõusmisel saab.
Mis määrab ära, millise hiilguse astme keegi ülestõusmisel saab? (Kirjutage tahvlile järgnev õpetus. Samuti võiksite soovitada, et õpilased need pühakirjas ära märgiksid. Ülestõusmisel antakse meile hiilgus vastavalt seadusele, millele me kuuletume.)
Selleks, et aidata õpilastel seda tõde mõista, paluge neil lugeda koos kaaslasega läbi Õpetus ja Lepingud 88:25–33. Paluge neil leida, kuidas mõjutab kuulekus Kristuse seadustele maad ja kõiki meid. Võiksite õpilastele soovitada leitu ära märkida.
Mida te leidsite, mis kinnitab tõde, et ülestõusmisel antakse meile hiilgus vastavalt seadusele, millele me kuuletume?
Pange tähele, et 28. salmis viitab Issand neile, „kelle vaim on selestiline”. Mida tähendab teie arvates „vaim on selestiline”?
Aidake õpilastel mõista, et need, kelle vaim on selestiline, on need, kes elavad selestilise kuningriigi seaduse järgi. Tuletage õpilastele meelde, et Õpetuse ja Lepingute 76. osa põhjal me teame, et selestilise kuningriigi seadus sisaldab tunnistust Jeesusest Kristusest, käskudest kinni pidamist, lepingute sõlmimist ja nendest kinni pidamist, usuga jagu saamist ning lubaduse Püha Vaimu saamist (vt ÕL 76:50–53, 69–70).
Kuidas kirjeldab Issand salmides Õpetus ja Lepingud 88:28–29 nende ülestõusnud kehi, kes saavad selestilise hiilguse?
Millise keha saab salmide Õpetus ja Lepingud 88:30–31 kohaselt ülestõusmisel inimene, kes kuuletub maa peal üksnes terrestrilisele või telestilisele seadusele? (Aidake õpilastel mõista, et meie ülestõusnud kehad saavad hiilguse, mis vastab sellele, milline on meie vaim.)
Selleks, et aidata õpilastel paremini mõista õpetust, et me saame hiilguse seaduse kohaselt, millele kuuletusime, paluge neil töötada kolme-neljaliikmelistes rühmades, et täita järgnevat ülesannet. Juhised võite laiali jagada või tahvlile kirjutada.
Arutage koos küsimuste üle: millist kasu toob liiklusseadusele kuuletumine? Millised tagajärjed võivad olla sellel, kui liiklusseadusele ei kuuletuta?
Lugege läbi salmid Õpetus ja Lepingud 88:34–35, et leida, millised on tagajärjed, kui elada Jumala seaduste järgi ja kui nende järgimisest keelduda. Arutage, mida te leidsite.
Salmis Õpetus ja Lepingud 88:40 kirjeldatakse nende inimeste omadusi, kes võetakse selestilisse kuningriiki. Uurige seda salmi koos ja leidke need omadused. Seejärel arutage, mida me saame teha, et oma elus neid omadusi arendada või tugevdada.
Kui õpilased on nende omaduste üle rühmades arutanud, tunnistage valgusest, mis täidab meie elu, kui püüame elada Issanda seaduste järgi. Paluge õpilastel rääkida, kuidas nad on näinud, et see tõde nende elus avaldub. Aidake õpilastel õpitut ellu rakendada, paludes neil panna kirja eesmärk, mis aitab neil elada selestilise kuningriigi seaduse järgi ja saada nende omadustega õnnistatud. Paluge mõnel õpilasel, kes on nõus, rääkida teistele oma eesmärgist.
„Mõni arvab, et fraas „teine Trööstija” salmis Õpetus ja Lepingud 88:3 viitab veel mõnele Trööstijale või Päästja juurest tulnud isikule. Tegelikult lubas Issand selles salmis, et see Trööstija võib „elada teie südames”. ‥ Õpetus ja Lepingud 88. osas lubatud Trööstija on „lubaduse Püha Vaim” (3. salm), „lubadus, mille ma annan teile igavesest elust” (4. salm) (Doctrine and Covenants Student Manual, 2. tr, [Church Educational System manual], 2001, lk 198).
President Joseph Fielding Smith on selgitanud:
Kujutis
President Joseph Fielding Smith
„Lubaduse Püha Vaim ei ole teine Trööstija. Lubaduse Püha Vaim on Püha Vaim, kes pitseerib iga talituse, mis on õigemeelselt tehtud [ÕL 132:7], aga kui lepinguid rikutakse, võtab ta pitseri ära.” (Doctrines of Salvation, koost Bruce R. McConkie, 3 kd, 1954–1956, 1. kd, lk 55)
„Kristuse valgus „väljub Jumala juurest, et täita ruumi mõõtmatus”. See on „valgus, mis on kõigis asjades, mis annab elu kõikidele asjadele, mis on seadus, mille kaudu kõiki asju valitsetakse” (ÕL 88:12–13; vt ka salmid 6–11). See vägi mõjutab kõiki inimesi nende elus head tegema (vt Jh 1:9; ÕL 93:2). Pühakirjades kutsutakse Kristuse valgust vahel Issanda Vaimuks, Jumala Vaimuks, Kristuse Vaimuks või elu valguseks.
Kristuse valgust ei tohiks ajada segamini Püha Vaimuga. See ei ole isik, nagu on Püha Vaim. Selle mõju paneb inimesi leidma üles õige evangeeliumi, saama ristitud ja võtma vastu Püha Vaimu anni (vt Jh 12:46; Al 26:14–15).
Südametunnistus on üks Kristuse valguse avaldumisvorm, mis võimaldab meil otsustada, mis on hea ja mis halb. Prohvet Mormon on õpetanud: „Kristuse Vaim on antud igale inimesele, et ta võiks eristada head halvast; mispärast, ma näitan teile, kuidas otsustada; sest kõik, mis kutsub tegema head ja veenab uskuma Kristusesse, on saadetud Kristuse väe ja anni läbi; mispärast te võite teada täiusliku teadmisega, et see on Jumalast. ‥ Ja nüüd, mu vennad, nähes, et te tunnete valgust, mille abil te võite otsustada – milline valgus on Kristuse valgus – vaadake ette, et te ei otsusta valesti; sest sellesama kohtuga, millega mõistate kohut teie, mõistetakse ka teile kohut” (Mn 7:16, 18).” (vt: Usule truu: evangeeliumi teatmik, 2005,lk 73–74)
Juhataja Boyd K. Packer Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist õpetas:
Kujutis
Juhataja Boyd K. Packer
„Kirjeldamaks Kristuse valgust kõrvutan või samastan ma seda päikesevalgusega. Igaüks teab päikesevalgust. See on kõikjal ning seda võib näha ja tunda. Elu ise sõltub päikesevalgusest.
Kristuse valgus on nagu päikesevalgus. Ka see on kõikjal ning seda antakse kõikidele võrdselt.
Just nagu pimedus peab haihtuma päikesevalguse paistma hakates, nii saadab halva pakku Kristuse valgus.
Päikesevalguse käes pole pimedust. Pimedus allub sellele. Päike võib kaduda pilvede taha või maa pööreldes, kuid pilved hajuvad ja päike tuleb maa pöörlemise jätkudes uuesti välja. ‥
Kristuse valgus on nii üldlevinud nagu päikesevalguski. Kõikjal, kus on tegu inimeluga, on ka Kristuse Vaim. See on igal elushingel. See toetab kõike, mis on hea. See inspireerib kõike, mis on õnnistuseks ja kasuks inimkonnale. See toidab headust ennast.” (Kristuse valgus. – Liahoona, apr 2005)
Vanem Delbert L. Stapley Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on pakkunud välja, kuidas ise hinnata oma kuulekust selestilisele seadusele:
Kujutis
Vanem Delbert L. Stapley
„Ehk on meil kõigil kasulik ennast uuesti hinnata, et kindlaks määrata, kus me hetkel selestilise kuningriigi peamise seaduse – kuulekuse seaduse – täitmisel oleme. Tulemustest peaksime teada saama, millise kuningriigi me oleme endale eesmärgiks valinud. Näiteks:
Kas ma uurin pühakirju ja mõtisklen nende üle selleks, et teada Jumala tahet ja mõista Tema käske seoses Tema lastega?
Kas ma järgin Jumala elava prohveti nõuandeid või kas ma valin vaid neid asju, millega ma nõus olen, eirates teisi?
Kas ma otsin oma piiskopi ja vaiajuhataja nõu ja juhatust mind ja minu peret puudutavates asjades?
Kas ma tõepoolest püüan ennast distsiplineerida, allutades oma füüsilised ihad oma tahtele?
Kas ma teen kõik, mis võimalik, et meelt parandada nii mineviku kui ka praegustest eksimustest ning parandada neid õigete tegudega?
Kas ma usun Jumalasse isegi siis, kui kogen katsumusi, ebaõnne ja kannatusi? Ja kas ma kannan oma koormat hädaldava vaimuta?
Jumala käskudest kinnipidamine ei ole raske koorem, kui me teeme seda armastusest Tema vastu, kes on meid nii heldelt õnnistanud. Päästja on palunud meid: „võtke endi peale minu ike ja õppige minust, et mina olen tasane ja südamelt alandlik; ja te leiate hingamise oma hingedele.
Sest minu ike on hea ja minu koorem on kerge!” (Mt 11:29–30)
Meie tahe järgida Jumala käske on tunnistuseks meie usust Temasse ja meie armastusest Tema vastu. Tõrksa meelelaadiga ei saa pärida selestilist kuningriiki.” (The Blessings of Righteous Obedience. – Ensign, nov 1977, lk 20–21)