9. õppetund
9. õppetund: Joseph Smith – ajalugu 1:27–54; Õpetus ja Lepingud 2
Sissejuhatus
Noor Joseph Smith väitis jätkuvalt, et oli näinud nägemust, ja teda kiusati seetõttu jätkuvalt taga. Hiljem ütles ta, et sellel ajal ta „[tegi] rumalaid vigu, näidates välja nooruse mõtlematust” (Joseph Smith – ajalugu 1:28). Ühel õhtul, kui ta oli 17-aastane, ta palvetas, et saada andestust, ja palus, et ta võiks teada oma kohta Jumala ees. Talle ilmus ingel Moroni, kes kuulutas, et Jumalal oli Josephi jaoks töö, mille hulka kuulub ka kuldplaatidele kirjutatud muistsete ülestähenduste tõlkimine. Selgitades Josephi rolli evangeeliumi taastamisel, tsiteeris Moroni paljusid prohvetlikke kuulutusi Piiblist, muu hulgas Malakia prohvetlikku kuulutust Eelija naasmisest. Järgmisel päeval läks Joseph Smith künkale, kuhu Moroni sõnul olid maetud kuldplaadid. Seal sai ta Moronilt edasisi juhiseid.
Õpetamissoovitused
Joseph Smith – ajalugu 1:27–29
Joseph Smith palvetab, et saada andestust
Paluge õpilastel mõelda, mida nad on Joseph Smithi kui noore mehe eeskujust õppinud. Võite paluda paaril õpilasel rääkida lühidalt põhimõttest, mida nad on õppinud, ja mis neile mõju avaldab. Seejärel paluge ühel õpilasel lugeda ette „Joseph Smith – ajalugu” salmid 1:27–29. Rõhutage enne lugemist, et nendes salmides kirjeldatud sündmused leidsid aset, kui Joseph oli 14–17aastane. Paluge õpilastel neid salme endaga suhestada, tuues välja Joseph Smithi kogemused, mis sarnanevad nende kogemustega.
-
Millised on mõned Joseph Smithi noorusaja kogemused, mida saate enda omadega võrrelda? (Tuletage õpilastele meelde, et nad ei peaks jagama midagi liiga isiklikku.)
-
Mida ütles Joseph „Joseph Smith – ajalugu” salmi 1:28 lõpuosa kohaselt kiusatuste ja vigade kohta, mida ta tegi? (Ta ei olnud süüdi üheski suures patus, kuid mõnikord ta tundis, et ei käitunud Jumala poolt kutsutud inimesele kohaselt.)
-
Mida tegi Joseph Smith seoses süüga, mida ta oma pattude pärast tundis? (Ta palvetas, et saada andestust, ja palus, et ta võiks teada oma kohta Jumala ees.)
-
Milliseid tõdesid me võime Joseph Smithi eeskujust õppida?
Kui õpilased oma mõtteid arutavad, aidake neil tuua välja järgmised tõed:
Kui me tunnistame oma patte ja oleme seetõttu kurvad, võime paluda, et Taevane Isa meile andestaks.
Me võime palvetada, et võiksime teada oma kohta Jumala ees.
-
Mida tähendab teie arvates teada oma kohta Jumala ees? (Vajadusel selgitage, et Jumala ees oma koha teadmine tähendab, et teate, kas Jumal on teiega rahul.)
-
Miks on tähtis, et me teaksime, kus me Jumala silmis seisame?
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi vanema Neil L. Anderseni sõnad. Selgitage, et vanem Anderseni nõuanded võivad aidata meil teada, kus me Jumala silmis seisame.
„[Me võime] alandlikult Issandat paluda: „Isa, mida Sa tahad, et ma teen?” Siis tulevad ka vastused. Me tunneme ära, mida peame muutma. Issand annab sellest teada meie meeles ja meie südames.” (Parandage meelt, et ma võiksin teid terveks teha. – 2009. a sügisene üldkonverents)
Tunnistage tõdedest, mille üle õpilased arutlesid. Kinnitage õpilastele, et Taevane Isa soovib meile andestada, kui rakendame usku Jeesusesse Kristusesse ja teeme kõik, mis vaja, et oma pattudest meelt parandada.
Joseph Smith – ajalugu 1:30–35
Ingel Moroni ilmub Joseph Smithile
Paluge õpilastel lugeda läbi „Joseph Smith – ajalugu” salm 1:30, et leida, kes ilmus, kui Joseph Smith andestuse saamiseks palvetas. Paluge neil rääkida, mida nad teada said. Näidake pilti „Moroni ilmub Joseph Smithile tema toas” (Evangeeliumi kunstiraamat, 2009, nr 91; vt ka LDS.org).
Paluge ühel õpilasel lugeda ette „Joseph Smith – ajalugu” salmid 1:32–33 ja paluge teistel tähele panna, milline oli Moroni esimene sõnum Joseph Smithile.
-
Mida Moroni Joseph Smithi tuleviku kohta ütles? (Õpilased peaksid vastama, et Jumalal oli Joseph Smithi jaoks töö.)
-
Moroni ütles, et Joseph Smithi nime „hakatakse pidama nii heaks kui halvaks kõikide rahvuste ‥ seas”. Millal olete näinud selle kohta mõnda näidet?
Paluge ühel õpilasel lugeda ette „Joseph Smith – ajalugu” salmid 1:34–35. Paluge õpilastel teksti jälgida, et leida, mida õpetas Moroni Josephile teda ees ootava töö kohta.
-
Kuidas pidi see raamat tõlgitud saama? (Kasutades Jumala valmis pandud erilisi kive, mida kutsutakse Uurimiks ja Tummimiks.)
Selgitage, et tulevastes õppetundides saavad õpilased rohkem teada Joseph Smithi püüdlustest Mormoni Raamat tõlkida ja avaldada.
Joseph Smith – ajalugu 1:36–49; Õpetus ja Lepingud 2
Moroni annab Joseph Smithile juhiseid
Tehke kokkuvõte „Joseph Smith – ajalugu” salmidest 1:36–42, rääkides, et Moroni tsiteeris prohvetlikke kuulutusi Piiblist, et seletada Joseph Smithi rolli evangeeliumi taastamisel. (Võiksite õpilastele soovitada, et nad nendes salmides mainitud pühakirjaviited ära märgiksid. Näiteks võiksid õpilased märkida salmis 40 ära fraasi „Jesaja üheteistkümnendat peatükki”.)
Juhtige tähelepanu sellele, et „Joseph Smith – ajalugu” salmides 1:38–39 tsiteeritud prohvetlike kuulutuste sõnad tuuakse ära ka Õpetuse ja Lepingute 2. osas. See on praeguse ajajärgu üks varasemaid ilmutusi, mis anti Joseph Smithile, kui ta oli 17-aastane.
Samuti võiksite mainida, et see prohvetlik kuulutus on sedavõrd tähtis, et see on kirjas ka Vanas Testamendis (vt Ml 3:23–24), Uues Testamendis (vt Lk 1:17) ja Mormoni Raamatus (vt 3Ne 25:5–6).
Tehke enne tunni algust järgnevast tabelist koopiad. Lõigake koopiad kolmeks eraldi käsileheks. Jagage õpilased kolme rühma ja andke igale rühmale üks käsileht. Paluge igal rühmal uurida neile määratud pühakirjasalmi ja sellele järgnevat prohvetlikku selgitust. Lisaks paluge igal rühmal teha neile määratud salmide sõnumist kokkuvõte, kasutades oma sõnu, ja vastata käsilehe küsimusele või küsimustele.
1. rühm
Õpetus ja Lepingud 2:1 – kes on Eelija? Millise preesterluse väe Eelija Moroni sõnul taastab?
„Eelija oli suur prohvet, kes oli saanud Jumalalt suure väe. Tal oli suurim vägi, mille Jumal annab oma lastele: tal oli pitseerimisvägi, vägi siduda maa peal, nii et see on ka taevas seotud.” (President Henry B. Eyring. Ühteseotud südamed. – 2005. a kevadine üldkonverents)
2. rühm
Õpetus ja lepingud 2:2 – kes on need isad ja lapsed, kellest selles salmis räägitakse?
„Prohvetlikus kuulutuses, et „tema istutab laste südametesse nende isadele antud lubadused”, viitab sõna „isa” Aabrahamile, Iisakile ja Jaakobile, kellele need lubadused anti. Millised need lubadused on? Need lubadused rääkisid pereüksuste jätkumisest igavikus” (Vanem Bruce R. McConkie. Millennial Messiah, 1982, lk 267).
Lubaduses, et „laste südamed pöörduvad nende isade poole”, on „nende isad” „meie surnud esivanemad, kes surid võimaluseta evangeelium vastu võtta, kuid kes said lubaduse, et tuleb aeg, mil neile see võimalus antakse. Lapsed on need, kes elavad praegu, kes otsivad sugupuuga seotud andmeid ja teevad templis asenduslikke talitusi” (President Joseph Fielding Smith. Doctrines of Salvation, toim Bruce R. McConkie, 3 kd, 1954–1956, 2. kd, lk 127).
3. rühm
Õpetus ja Lepingud 2:3 – miks maa täielikult hävineks, kui pitseerimise väge ei oleks taastatud?
„Miks maa hävineks? Aga sellepärast, et kui puuduks isade ja laste vaheline ühenduslüli – töö surnute eest – lükataks meid tagasi; kogu Jumala töö läheks nurja ja häviks” (President Joseph Fielding Smith. Doctrines of Salvation, toim Bruce R. McConkie, 3 kd, 1954–1956, 2. kd, lk 122).
Kui rühmadel on olnud ettevalmistamiseks piisavalt aega, paluge iga rühma õpilastel esitada klassile oma kokkuvõte ja küsimuste vastused. Tõed, mis peaksid õpilaste vastustest välja tulema:
Õpetus ja Lepingud 2:1 – Jumal saadab Eelija, et taastada maa peal pitseerimise vägi enne Jeesuse Kristuse teist tulemist.
Õpetus ja Lepingud 2:2 – meie südamed võivad pöörduda esivanemate poole ja me võime templis nende eest talitusi teha.
Õpetus ja Lepingud 2:3 – perekondi igaveseks liitva väeta häviks maa Jeesuse Kristuse teisel tulemisel.
Kui olete templis pitseeritud, võiksite soovi korral näidata oma perepilti. Kui Te pole templis pitseeritud, rääkige, kui elevil Te pitseerimise pärast olete. Selgitage lühidalt, et kui õpilased uurivad Õpetuse ja Lepingute 110. osa, saavad nad teada, kuidas Eelija andis Joseph Smithile pitseerimisväe.
Juhtige õpilaste tähelepanu taas pühakirjas „Joseph Smith – ajalugu” räägitule, selgitades, et kui Moroni oli tsiteerinud prohvetlikku kuulutust Eelija naasmisest, tsiteeris ta teisi prohvetlikke kuulutusi taastamisest. Seejärel andis ta edasisi juhiseid kuldplaatide kohta ja lahkus (vt Joseph Smith – ajalugu 1:42–43). Paluge ühel õpilasel lugeda ette „Joseph Smith – ajalugu” salmid 1:44–45. Paluge õpilastel teksti jälgida ja leida, mis pärast Moroni lahkumist juhtus. Kui õpilased tõdevad, et Moroni tuli tol ööl tagasi ja kordas sama sõnumit, paluge neil vaadata üle „Joseph Smith – ajalugu” salmid 1:46–49 ja leida, mitu korda edastas Moroni Joseph Smithile põhimõtteliselt sama sõnumi.
-
Mitu korda edastas Moroni Joseph Smithile sõnumi? (Neli korda.)
-
Millised on mõned sõnumid, mida on korratud pühakirjades, Kiriku õppetundides ja üldkonverentside kõnedes?
-
Mil viisil on see meile kasulik, kui Issand ja Tema teenijad oma sõnumeid kordavad?
Innustage õpilasi iseseisvalt pühakirju uurides kordusi otsima ja nende õpetuste tähtsuse üle mõtisklema.
Joseph Smith – ajalugu 1:50–54
Joseph läheb künkale ja leiab maa seest ülestähenduse, Uurimi ja Tummimi ning rinnakilbi
Tehke kokkuvõte „Joseph Smith – ajalugu” salmidest 1:50–51, selgitades, et Joseph kuuletus Moroni käsule ja rääkis oma isale, mis temaga oli eelmisel ööl juhtunud. Tema isa uskus teda ja andis talle nõu teha, mida Moroni tal teha käskis. Nii siis läks Joseph künkale, kuhu olid maetud kuldplaadid. Paluge kolmel õpilasel lugeda kordamööda ette „Joseph Smith – ajalugu” salmid 1:52–54 ning teistel teksti jälgida. Selleks, et veenduda, kas õpilased ikka saavad aru nendes salmides kirjeldatud sündmustest, paluge ühel õpilasel oma sõnadega rääkida, mis juhtus. Öelge õpilastele, et järgmises õppetunnis arutavad nad sündmusi, mis eelnesid ajale, mil Josephil lubati plaadid enda kätte võtta.
Lõpetage, tunnistades tõdedest, mida täna tunnis arutasite, ja kutsudes õpilasi tegutsema iga õhutuse ajel, mida nad nende tõdede ellurakendamiseks on saanud.
Kommentaarid ja taustinfo
Jospeh Smith – ajalugu 1:33. „Minu nime hakatakse pidama nii heaks kui halvaks kõikide ‥ rahvaste seas”
Vanem John H. Groberg Seitsmekümnest rääkis kogemusest, milles ta nägi „Joseph Smith – ajalugu” salmis 1:33 kirjas oleva Moroni prohvetliku kuulutuse täitumist. Vanem Groberg külastas misjonil teenides Vaikse ookeani lõunaosas asuvat Tafahi saart, kus asus kõigest 18 maja ning ei olnud elektrit ega kraanivett. Ta kirjutas:
„Viimast maja külastades tuli mulle imelik mõte: „Miks sa ei pane proovile prohvetlikku kuulutust, et Joseph Smithi nime hakatakse pidama nii heaks kui halvaks kogu maailmas?” Ma ei tea, miks mulle selline mõte tuli, aga nii oli.”
Ta küsis selles majas elavalt perelt, kas nad on kunagi kuulnud midagi Ameerika Ühendriikide presidendist. Vastuseks küsiti „Kes ta on?” ja „Kus asuvad Ameerika Ühendriigid?”. Vanem Groberg vastas:
„Püüdsin selgitada, kus see on, kuid nad ei mõistnud mind. Nad küsisid, kui suur saar see on. Vastasin, et see on hiiglasuur saar tuhandete kilomeetrite kaugusel ja seal elab miljoneid inimesi. Rääkisin neile, et paljud sealsed inimesed pole kunagi näinud ookeani ja paljud isegi ei tunne üksteist. See ei mahtunud neile pähe!”
Seejärel küsis vanem Groberg Venemaa ja Prantsusmaa riigijuhtide kohta, kuid ka need küsimused jäid vastusteta.
Ta rääkis: „Seejärel küsisin mõne sportlase, filmistaari, kuulsa ärimehe, majanduslanguse, Korea sõja ja teiste asjade kohta. ‥
Saarel ei elanud ühtki meie Kiriku liiget, kuigi saarel tegutses kaks kirikut. Tõmbasin sügavalt hinge ja küsisin: „Kas olete kunagi kuulnud Joseph Smithist?”
Nende näod muutusid sedamaid ärevaks. Kõik vaatasid minu poole ja pereisa ütles: „Ära hakka meile sellest valeprohvetist rääkima! Mitte meie kodus! Me teame tema kohta kõike. Meie kirikuõpetaja rääkis meile!” Suutsin vaevu uskuda, mida kuulsin. Minu peas helises pühakirjasalm, et Josephi nime „hakatakse pidama nii heaks kui halvaks kõikide rahvuste ‥ seas” (JSA 1:33). Minu jaoks oli see prohvetliku kuulutuse otsene täitumine.
Olen veendunud, et teil on raske leida üksildasemat kohta, mis oleks veel kaugemal kaasaja tsivilisatsioonist, kui see väike Tafahi saar. Sealsed inimesed ei teadnud midagi tänapäeva suurtest juhtidest – ei poliitilistest, majandusjuhtidest ega teistest, kuid nad teadsid Joseph Smithi nime. Antud juhul teadsid nad sellest vaid halba, vähemalt esialgu. Veetsin järgmised paar päeva, selgitades neile rohkem prohvet Joseph Smithi missioonist, ja enne meie lahkumist teadsid mõned neist tema nimest head” (In the Eye of the Storm, 1993, lk 104–106).