1831. aasta novembris kogunes rühm vanemaid Ohio osariiki Hiramisse erilisele konverentsile. Konverentsil oli üheks arutelu teemaks prohvet Joseph Smithi saadud ilmutuste avaldamine. Sel koosolekul andis Issand Joseph Smithile ilmutuse ja nimetas seda avaldamisele tuleva ilmutuste raamatu eessõnaks. See ilmutus on nüüd Õpetuse ja Lepingute raamatu esimene osa. Hiljem samal konverentsil andis Issand ilmutuse, mis on nüüd kirjas Õpetuse ja Lepingute 67. osas. Selles ilmutuses kõneles Issand vendadele, kellel oli küsimusi ilmutuste keelekasutuse kohta, mis Ta prohvetile andnud oli.
Kirjutage enne tunni algust tahvlile küsimus: Millal olete tundnud, et teie palveid on kuuldud ja neile on vastatud? Paluge õpilastel tunni alguses sellele küsimusele vastata.
Selgitage, et 1831. aasta novembris kogunes kokku rühm vanemaid, teiste seas ka Joseph Smith, et prohveti saadud ilmutuste avaldamist arutada. Joseph Smith palus vanematel tunnistada, et ilmutused olid saadud Issandalt, kuid mõned neist kõhklesid seda teha. See kõhklus viis ilmutuseni, mis on kirjas Õpetuse ja Lepingute 67. osas.
Mida ütleb Issand nendes salmides meie palvetele tähelepanu pööramise kohta? (Õpilased võivad anda erinevaid vastuseid, kuid veenduge, et nad tunnevad ära põhimõtte: Issand kuuleb meie palveid ja tunneb meie südant. Kirjutage see põhimõte tahvlile.)
Kuidas võib selle põhimõtte teadmine aidata teil teie palveid paremaks muuta?
Selleks, et aidata õpilastel mõista tahvlil oleva põhimõtte tähtsust, paluge paaril neist rääkida, kuidas nad teavad, et Taevane Isa kuuleb nende palveid ja teab nende südamesoove. Kui paar õpilast on rääkinud, innustage õpilasi palvetama, et teada, et Jumal kuuleb nende palveid ja tunneb nende südant.
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Õpetus ja Lepingud 67:3. Paluge õpilastel teksti jälgida, et leida, miks mõned vanemad Issanda pakutud õnnistust ei saanud.
Kirjutage tahvlile küsimus: Kuidas võib hirm takistada kellelgi õnnistusi saamast? Paluge õpilastel vastata. Kui õpilased seda küsimust arutavad, kirjutage tahvlile põhimõte: kui laseme hirmu oma südamesse, võime õnnistustest ilma jääda.
Millised on inimeste hirmud, mis võivad takistada neid õnnistusi saamast? (Võimalikud vastused: hirm, et ei sobi teiste hulka; hirm vigade tegemise ees; hirm elu muutmise ees; hirm ebaõnnestuda; hirm meeleparanduse ees jne.)
Paluge õpilastel mõelda hirmudele, mis võivad neil takistada usus tegutsemist. Innustage õpilasi otsima Issanda abi, et oma hirmud usuga asendada.
Issand valmistab viisi, kuidas vanemad saavad Joseph Smithi kaudu ilmutustest tunnistuse
Kirjutage tahvlile küsimus: Miks me peaksime oma Kiriku juhte toetama isegi siis, kui teame, et nad ei ole täiuslikud?
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Õpetuse ja Lepingute 67. osa päis. Paluge ühel õpilasel lugeda ette Õpetus ja Lepingud 67:5. Paluge õpilastel teksti jälgida ja tähele panna, mida arvasid vanemad ilmutustest, mis avaldataks „Käskude Raamatus” (Book of Commandments). (Soovi korral tuletage õpilastele meelde, et Joseph Smithi ilmutuste esimese kogumiku pealkiri oli „Käskude Raamat”. 1835. aastal trükitud raamatu pealkirjaks pandi „Õpetus ja Lepingud”.)
Mida vanemad neist ilmutustest arvasid? (Paljud vanemad „tunnistasid pühalikult” ilmutuste õigsusest. Kuid peeti ka „mõningast negatiivset keskustelu, mis puudutas ilmutustes sisalduvat keelekasutust”. 5. salmist selgub, et mõned vanemad arvasid, et nad võivad „väljenduda [Joseph Smithi] keelekasutusest paremini”.)
Selgitage, et mõned vanemad olid mures keelekasutuse pärast ilmutustes. Nad võisid tunda, et ilmutusi oleks vaja avaldamiseks ette valmistades ulatuslikult toimetada ja neil võis olla hirm, mida Kiriku vastased avaldatud ilmutustega teevad. Paluge ühel õpilasel lugeda ette Õpetus ja Lepingud 67:4–5. Paluge klassil teksti jälgida, et leida Issanda vastus keelekasutuse kohta ilmutustes.
Mida Issand Joseph Smithi kohta ütles?
Juhtige tähelepanu sellele, et Joseph Smithi keeleoskus ei olnud täiuslik. Ta ei olnud rääkides alati kõneosav. Sellest hoolimata ilmutas Issand talle tõde ja lasi tal seda edasi anda nii hästi, kui ta oskas.
Miks on kasulik teada, et Issand ilmutas Joseph Smithile oma tahet, kuigi Ta teadis, et Joseph ei ole täiuslik?
Paluge neljal õpilasel lugeda kordamööda ette Õpetus ja Lepingud 67:6–9. Paluge klassil teksti jälgida, et leida Issanda väljakutse neile, kes ilmutuste keelekasutust kritiseerisid.
Millise väljakutse esitas Issand neile, kes arvasid, et nemad võiksid end ilmutuste keelekasutusest paremini väljendada?
Küsige õpilastelt, mida nad mäletavad eelmisest õppetunnist William E. McLellini kohta. Selgitage, et William otsustas Issanda väljakutse vastu võtta ja panna kirja prohvet Joseph Smithi saadud ilmutustega võrdväärse ilmutuse. Paluge ühel õpilasel lugeda ette Joseph Smithi meenutus:
Kujutis
Prohvet Joseph Smith
„Kuna William E. M’Lellinil, kes oli enda hinnangul kõige targem mees, jagus teadmisi rohkem kui taipu, püüdis ta panna kirja midagi Issanda vähemate käskude sarnast, kuid ei tulnud sellega toime; Issanda nimel kirjutamine oli aukartust äratav kohustus. Vanemad ja kõik kohalolijad, kes nägid pealt ühe mehe asjatut katset Jeesuse Kristuse keelekasutust jäljendada, said uut usku evangeeliumi täiusesse ning käskude ja ilmutuste õigsusesse, mille Issand oli andnud Kirikule minu vahendusel; ja vanemad väljendasid tahet tunnistada sellest tõest kogu maailmale.” (History of the Church, 1. kd, lk 226)
Selgitage, et pärast seda sündmust olid kõik kohalolevad vanemad nõus allkirjastama dokumendi, millega nad tunnistasid ametlikult „Käskude Raamatus” olevate ilmutuste õigsust.
Mida te arvate, miks suutis Joseph Smith oma vähese koolihariduse juures neid ilmutusi edasi anda, kuid hea hariduse saanud William E. McLellin ei suutnud?
Mida me saame sellest loost õppida oma juhtide arvustamise kohta nende puuduste tõttu?
Osutage tahvlil olevale küsimusele ebatäiuslike juhtide kohta. Paluge õpilastel vastata sellele küsimusele kirjalikult.
Issand annab oma järgijatele nõu, kuidas valmistuda, et Jumala juuresolekut taluda
Kirjutage tahvlile küsimus: Kuidas meid võidakse õnnistada, kui oleme iseenda ja teistega kannatlikud? Paluge õpilastel vastata.
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Esimesest Presidentkonnast president Dieter F. Uchtdorfi sõnad:
Kujutis
President Dieter F. Uchtdorf
„1960ndatel aastatel viis üks professor Stanfordi Ülikoolis läbi katse, uurimaks nelja-aastaste laste tahtejõudu. Ta pani laste ette suured vahukommid ja ütles siis, et igaüks võib oma kommi kohe ära süüa, aga kui nad 15 minutit ootavad, saavad nad ühe kommi asemel kaks.
Seejärel jättis ta lapsed omapead ja jälgis toimuvat läbi peegelseina. Mõni laps sõi vahukommi kohe ära, mõni suutis vastu panna mõne minuti, enne kui kiusatusele järele andis. Vaid 30 protsenti lastest suutsid ‥ vastu pidada.” (Jääge kannatlikuks! – 2010. a kevadine üldkonverents)
Mida te arvate, kuidas võiksid selle professori katse ja avastused käia meie kohta?
Milliseid õnnistusi te olete saanud, kuna olite kannatlik?
Paluge õpilastel joonistada vihikusse või pühakirjapäevikusse kahe tulbaga tabel. Pange esimesele tulbale pealkirjaks Tasu ja teisele Kuidas tasu saada. Jagage õpilased paaridesse. Paluge õpilastel lugeda paarilisega läbi Õpetus ja Lepingud 67:10–14, et leida, millist tasu Päästja lubas ja mida selle tasu saamiseks tuleb teha. Paluge neil oma vastused tabelisse kirjutada.
Kui õpilastel on olnud salmide uurimiseks ja arutamiseks piisavalt aega, esitage järgnevaid küsimusi, et aidata neil tervele klassile rääkida, mida nad leidsid.
Millist tasu Issand neile vanematele pakkus?
Mida pidid vanemad tasu saamiseks tegema? (Kui õpilased mainivad fraasi „välja kannata[ma] Jumala juuresolekut”, võiksite selgitada, et välja kannatama tähendab teatud kohas vastu pidama või midagi taluma.)
Selgitage, et see salm kehtib meie kõigi kohta. Kirjutage tahvlile põhimõte: kui me vabastame ennast kadedusest ja kartusest, alandame ennast ja jätkame kannatlikult, siis suudame Jumala juuresolekut taluda.)
Miks on teie arvates vaja olla kannatlik oma püüetes olla Jumala juuresoleku vääriline?
Paluge ühel õpilasel lugeda ette vahukommi katse järeldused, nagu president Uchtdorf sellest rääkis. Paluge õpilastel kuulata, mida nad võivad Jumala ees puhtaks saamisest õppida.
Kujutis
President Dieter F. Uchtdorf
„Kui [professor] aja möödudes katsealuste lastega uuesti kokku puutus, märkas ta huvitavat seost: lapsed, kes polnud suutnud kiusatusele vastu panna, puutusid hilisemas elus kokku mitmete raskustega ja neil oli rohkem käitumisprobleeme, samas kui need lapsed, kes suutsid oodata, olid üldjuhul positiivsemad ja motiveeritumad; nad saavad paremaid hindeid koolis ja kõrgemat palka tööl, nende läbisaamine teiste inimestega on parem.
‥ Oskus oodata – kannatlikkus – on omadus, mis võib ennustada ette edu hilisemas elus. ‥
Ilma kannatlikkuseta [ei saa me] olla Jumalale meele järele; ilma selleta ei saa meist täiuslikke inimesi. Tõepoolest, kannatlikkus on puhastav protsess, mis vääristab meie arusaamu, muudab õnne sügavamaks, tegevuse sihiteadlikumaks ja annab lootust rahule.” (Jääge kannatlikuks! – 2010. a kevadine üldkonverents)
Mida me saame sellest katsest õppida õnnistuste kohta, mis saavad meile osaks, kui oleme kannatlikud?
Paluge õpilastel mõtiskleda ja palvetada nende eluvaldkondade üle, kus neil võiks olla vaja iseenda ja teiste suhtes kannatlikum olla. Innustage neid seadma eesmärki, mis aitab neil saada selle vääriliseks, et Jumala juuresolekut välja kannatada.
„Pidage meeles, et usk ja kahtlus ei saa samal ajal vallata sama meelt, sest üks hajutab teise. Visake välja kahtlused. Arendage usku.” (The Call to Serve. – Ensign, nov 2000, lk 49)
Vanem Neal A. Maxwell Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on õpetanud, kuidas me peaksime reageerima, kui saame teada meid ümbritsevate inimeste puudustest:
Kujutis
Vanem Neal A. Maxwell
„Tegelikult on meie täiuslik Issand ebatäiuslikud inimesed oma tööle appi kutsunud. Issand kuulutas Joseph Smithi teatud kaaslastele, et Ta teadis, et nad on täheldanud Josephis mõningast ebatäiuslikkust. Sellele vaatamata Issand tunnistas, et prohveti kaudu antud ilmutused olid õiged. (Vt ÕL 67:5, 9.)
Seetõttu pole üllatuseks, et me märkame üksteise nõrkusi. Kuid me ei peaks neile tähelepanu juhtima. Olgem tänulikud enda ja teiste tehtud väikeste sammude eest, selle asemel, et tunda rõõmu nende puudujääkidest. Ja kui ilmnevad vead, siis saagu nendest õppetund, mitte häving.
Ma naudin neid väga alandliku prohveti ja toimetaja Moroni ridu:
„Ärge mõistke mind süüdi minu ebatäiuslikkuse pärast, ka mitte minu isa tema ebatäiuslikkuse pärast ega neid, kes on kirjutanud enne teda; vaid pigem tänage Jumalat, et ta on teinud teile ilmsiks meie puudused, et te õpiksite olema targemad, kui meie oleme olnud.” (Mr 9:31; rõhutus lisatud.)
Kui meil on selline suhtumine, siis tõenäoliselt me solvume palju vähem.
Lisaks sellele, kui valida on teiste kirikuliikmete või meie enda ümberkujundamise vahel, siis kas saab olla üldse küsimust, kust peaksime alustama? Tähtis on hoida silmad lahti oma vigade suhtes ja panna need pilukile teiste vigade suhtes – mitte vastupidi! Teiste ebatäiuslikkus ei vabasta meid eales vajadusest teha tööd meie enda puudujääkide osas.” (A Brother Offended. – Ensign, mai 1982, lk 38–39)