Õpetus ja Lepingud 45:60–75

Sissejuhatus

Ajal, mil pühad Kirtlandis kogunesid, heitsid paljud valelikud ajaleheartiklid ja kuulujutud Kirikule valet valgust ja mustasid seda. Õpetuse ja Lepingute 45. osas kirjas olevas ilmutuses hakkas Issand ilmutama üksikasju kindlaks määratud rahu ja turvalise kogunemiskoha kohta viimsetel aegadel, mida lubati Mormoni Raamatus ja mida mainiti esimest korda 1830. aastal saadud ilmutuses (vt ÕL 28). Issand kirjeldas üksikasju kogunemismaa kohta, mida tuntakse Uue Jeruusalemma ehk Siionina. Samuti andis Issand Joseph Smithile juhise hakata keskenduma Piibli tõlkimisel Uuele Testamendile, et pühasid tulevasteks asjadeks ette valmistada.

Õpetamissoovitused

Õpetus ja Lepingud 45:60–61

Issand annab Joseph Smithile juhise hakata tõlkima Uut Testamenti

Küsige õpilastelt, kas keegi neist mäletab kaheksandat usuartiklit. Kui nad vajavad abi, paluge ühel õpilasel võtta lahti usuartiklid ja neist kaheksas ette lugeda.

Mida ütleb Piibli kohta fraas „sel määral, kui see on tõlgitud õigesti”?

Tuletage õpilastele meelde, et Josephile meeldis uurida Piiblit ja ta leidis selle sõnadest suurt tröösti. Siiski avastas ta seda uurides vigu ja tundis, et osa infot oli puudu või ebatäielik. Paluge ühel õpilasel lugeda ette, mida prohvet Joseph Smith Piibliga seoses ütles. Paluge klassil kuulata, mis oli Josephi täheldatud probleemide põhjuseks:

„On ilmne, et palju tähtsaid inimese päästmist puudutavaid seisukohti on Piiblist välja jäetud või enne selle kokkupanemist kaotsi läinud.” (Teachings of Presidents of the Church: Joseph Smith 2007, lk 217)

Samuti ütles ta: „Ma usun Piiblisse sellisena nagu see tuli algsete kirjutajate sulest. Võhikutest tõlkijad, hooletud ümberkirjutajad, salakavalad ja äraostetavad preestrid on teinud palju vigu.” (Teachings: Joseph Smith, lk 207)

Millised on Joseph Smithi sõnul vähemalt kolm põhjust, miks Piiblis esineb vigu?

Tuletage õpilastele meelde, et salme Õpetus ja Lepingud 45:16–59 käsitlevas õppetunnis uurivad nad, mida rääkis Jeesus Kristus oma teisest tulemisest oma jüngritele. Selles ilmutuses korratakse paljus üle Matteuse 24. peatükis kirjapandu. Kui see ilmutus 1831. aastal dikteeriti, töötas Joseph Smith Vana Testamenti inspireeritud paranduste tegemise kallal. Paluge ühel õpilasel lugeda ette Õpetus ja Lepingud 45:60–61. Paluge õpilastel teksti jälgida, et välja selgitada, millele Issand tahtis, et prohvet tähelepanu pööraks.

Mida ütles Issand selle kohta, kuidas Uue Testamendi tõlge pühasid õnnistab? (See ilmutab rohkem Jumala tahet, et pühasid ette valmistada.)

Paluge ühel õpilasel teistele järgnevast infost kokkuvõte teha. (Selleks, et anda õpilasele aega ette valmistada, andke talle see info enne tunni algust.) Soovi korral rääkige üksikasjadest, millest õpilane ei rääkinud.

1830. aasta sügisel käskis Issand Joseph Smithil Piiblit tõlkida. Ta ei tõlkinud Piiblit ühest keelest teise ja tal polnud ka Piibli originaalkäsikirja, millega töötada. Selle asemel luges ja uuris Joseph kuningas Jamesi piibliversioonist pühakirjasalme ja tegi seejärel Pühast Vaimust inspireerituna parandusi ja täiendusi. Seega oli tõlkimine pigem inspireeritud paranduste tegemine kui traditsiooniline tõlkimine.

Joseph Smithi tõlge puudutab kuningas Jamesi piibliversioonis vähemalt 3400 salmi. Nende erinevuste hulka kuuluvad täiendused (tähenduse või konteksti selgitamine), kärped, ümberpaigutatud salmid ja teatud peatükkide täielik ümberstruktureerimine. Joseph Smithi tõlge selgitas õpetuslikku sisu, iseäranis Jeesuse Kristuse missiooni, Jumala loomust, inimese loomust, Aabrahami lepingut, preesterlust ja evangeeliumi taastamist.

Viimse aja pühade väljaanne kuningas Jamesi ingliskeelsest piibliversioonist, mis trükiti 1979. aastal, sisaldab üle 600 paranduse, mis on pärit Joseph Smithi tõlkest. Väikesed muudatused on toodud ära joonealustes märkustes ja suured muudatused Piibli lisas.

Paluge õpilastel otsida välja Joseph Smith – Matteuse evangeelium Kallihinnalises Pärlis. Selgitage, et see osa Joseph Smithi tõlkest sisaldab lisainfot Matteuse 24. peatüki kohta Issanda teisest tulemisest ja räägib salmide Õpetus ja Lepingud 45:60–61 täitumisest.

Soovi korral laske ühel õpilasel oma sõnadega öelda, mida ta Joseph Smithi tõlke all mõistab. Võite näidata õpilastele, et Joseph Smithi piiblitõlked on eesti keeles leitavad kolmikköite pühakirjajuhis. Näiteks on salmis Matteuse 4:1 ära toodud, et Jeesus läks pigem selleks, „et olla koos Jumalaga”, mitte et olla „kuradi kiusata”. Kui olete näidanud õpilastele mõnda näidet, küsige neilt, kuidas Joseph Smithi tõlge võib aidata neil Piiblit uurida ja mõista.

Õpetus ja Lepingud 45:62–65

Pühasid hoiatatakse ette, et nad koguneksid läänepoolsetele maadele

Selgitage, et Issand andis algusaegade pühadele juhise kolida „idapoolsetelt maadelt” läände (ÕL 45:64). Selleks, et aidata õpilastel ette kujutada, mida tähendas ajal, mil see ilmutus anti, Kiriku liikmete läände liikumine (New Yorgi osariigist Ohio osariiki), paluge neil võtta pühakirja osas „Kaardid ja kohanimede loend” lahti kaart nr 3 („New Yorgi, Pennsylvania ja Ohio piirkond Ameerika Ühendriikides”). Paluge ühel õpilasel lugeda ette Õpetus ja Lepingud 45:62–64. Paluge õpilastel teksti jälgida ja leida, miks käskis Issand pühadel „läänepoolsetesse maadesse” koguneda (ÕL 45:64).

Mis oli Issanda sõnul „isegi teil ukse ees” (ÕL 45:63)? Mida see kujund teie arvates tähendas?

Selgitage, et 1861. aastal, ligi 17 aastat pärast Joseph Smithi surma, algas Ameerika Ühendriikides kodusõda. Hinnanguliselt langes selle sõja tagajärjel üle miljoni inimese, samuti hävisid paljud maavaldused ning üle kogu maa olid raskustes paljud pered ja kogukonnad. Need pühad, kes järgisid Issanda nõuannet idast kokku koguneda, olid Utah osariigis õnnistatud suhtelise rahu ja kindlustundega.

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Õpetus ja Lepingud 45:65. Paluge õpilastel teksti jälgida ja tähele panna, mida Issand tahtis, et pühad läänepoolsetele maadele kokku kogunedes teeksid.

Miks pidid nad kokku koguma oma rikkused? (Et osta maad, kus pühad võiksid elada üksmeeles, rahus ja turvaliselt. Selgitage, et pärisosa viitab maale, kus pühad võiksid elada ja Issandat kummardada.)

Õpetus ja Lepingud 45:66–75

Issand kirjeldab Uut Jeruusalemma ehk Siionit

Paluge õpilastel mõtiskleda järgmise küsimuse üle:

Kui võiksite valida endale elukoha ükskõik kus maailmas, siis kuhu te läheksite? Miks te tahaksite seal elada?

Paluge paaril õpilasel vastata. Kui nad vastavad, tõmmake tahvli keskele joon, moodustades kaks veergu. Kirjutage ühe veeru ülaossa õpilaste öeldud kohad. Kirjutage samasse veergu kohanimede alla põhjused, miks tahetakse nendes kohtades elada.

Paluge õpilastel lugeda läbi Õpetus ja Lepingud 45:66–67, et leida, kuidas kutsutakse pühade pärandmaad, ja põhjused, miks see oleks neile ihaldusväärne elukoht. Võiksite õpilastele soovitada leitu ära märkida.

Kuidas kutsutakse pühade pärandmaad? (Uus Jeruusalemm ehk Siion. Kirjutage see tahvlil teise veeru ülaossa.)

Selgitage, et pühakirjades kasutatakse mõnikord sõna Siion ka veidi teises tähenduses. Mõnikord viitab see sõna Siioni inimestele ja kirjeldab neid kui „puhtad südamelt” (ÕL 97:21). Teinekord viitab Siion kogu Kirikule ja selle vaiadele kogu maailmas (vt ÕL 82:14). Samuti võib sõna Siion viidata konkreetsetele geograafilisetele asukohtadele. Selles ilmutuses viitab Siion konkreetsele linnale, mille pühad peaksid rajama ja kuhu nad peaksid kokku kogunema.

Kuidas kirjeldab Issand Uut Jeruusalemma ehk Siionit? (Kirjutage õpilaste vastused tahvlile teise veergu. Õpilased võivad kasutada erinevat sõnastust, kuid nad peaksid tundma ära õpetuse: Uus Jeruusalemm saab olema rahu ja turvalisuse paik ning seal saab olema Issanda hiilgus.)

Paluge õpilastel võrrelda nende valitud ideaalseid kodukohti Siioni kirjeldusega.

Miks te tahaksite Issanda antud Siioni kirjelduse põhjal selles linnas elada?
Kus te olete kogenud rahu ja turvatunnet? Miks on tähtis, et teil oleksid kohad, kus saaksite olla turvaliselt ja rahus?

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Õpetus ja Lepingud 45:68–71. Paluge õpilastel teksti jälgida, et tähele panna veel põhjusi, miks nad võiksid tahta elada Uues Jeruusalemmas. Võiksite õpilastele soovitada leitu ära märkida. Paluge õpilastel jagada, mida nad leidsid, ja kirjutage nende vastused tahvlile teise veergu.

Mida pahelised Siionist arvavad?
Kust tuleb 71. salmi kohaselt Siioni õigemeelne rahvas? (Kui see ei ole juba välja tulnud, siis kirjutage tahvlile teise veergu järgmine õpetus: Siionisse kogunevad kokku õigemeelsed inimesed kõigi rahvaste seast. Soovi korral selgitage, et see on tõsi selles ilmutuses viidatud Siioni kohta ja samuti Siioni vaiade kohta, mida rajatakse tänapäeval kogu maailmas.)

Lugege ette prohvet Joseph Smithi sõnad Siioni kohta:

„Siion ‥ [on] õigemeelsuse koht ja kõik, kes seal ehitavad, peavad kummardama tõelist ja elavat Jumalat ning uskuma ühte õpetusse, nimelt meie Issanda ja Päästja Jeesuse Kristuse õpetusse.” (History of the Church, 2. kd, lk 254)

Paluge õpilastel lugeda läbi Õpetus ja Lepingud 45:72–73 ja otsida, mida käskis Issand pühadel mitte teha. Seejärel tehke kokkuvõte selle ilmutuse kahest viimasest salmist selgitades, et Issand tuletas pühadele meelde, et Tema teine tulemine saab olema kohutav nende vaenlastele.

Soovi korral tuletage õpilastele meelde, et Issand õhutas algusaegade pühasid ja meid tänapäeval võtma kuulda Tema häält selles ilmutuses. Paluge õpilastel vaadata uuesti läbi Õpetuse ja Lepingute 45. osa ja korrata üle, mida Issand pühadele oma teise tulemise ja Uue Jeruusalemma kohta ilmutas. Võiksite neid innustada, et nad lõpetaksid oma vihikus või pühakirjapäevikus lause: „Ma valmistun Õpetuse ja Lepingute 45. osas õpitu kohaselt tulevasteks asjadeks ette, tehes ‥” Lõpetuseks innustage õpilasi pereliikmega arutama, mida nad täna tunnis õppisid.

Kommentaarid ja taustinfo

Õpetus ja Lepingud 45:60–61. Joseph Smithi tõlge

Joseph Smithi tõlge on „kuningas Jamesi ingliskeelse piibliversiooni parandatud osa või tõlge, millega prohvet Joseph Smith tegi algust 1830. aasta juunis. Selle tõlkimiseks sai ta käsu Jumalalt ja ta pidas seda oma prohvetikutse osaks. Kuigi suuremas osas lõpetati see töö 1833. aasta juuliks, jätkas prohvet väiksemate muudatuste tegemist kuni oma surmani 1844. aastal. Osa tõlkest [avaldati tema] eluajal.” (Vt märksõna „Joseph Smithi tõlge”. – Pühakirjajuht.)

Tagakiusamise, rahaliste vahendite puudumise ja oma kohustuste tõttu Kiriku juhtimises ei suutnud Joseph Smith enne oma surma kõiki oma ilmutusi Piibli kohta trükis avaldada. Lisaks polnud Kirikul selle kohta käsikirja. See oli pärast Josephi surma jäänud tema lese, Emma Smithi valdusesse. 1866. aastal andis Emma selle käsikirja Reorganiseeritud Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku (the Reorganized Church of Jesus Christ of Latter Day Saints, RLDS) kätte, mida nüüd tuntakse nime all Kristuse Kogukond (Community of Christ), ning mis sai endale kirjastamisõiguse ja selle tõlke 1867. aastal avaldas. (Vt Robert J. Matthews. Q and A. – New Era, apr 1977, lk 46–47.)

Lõpuks avaldati Moosese raamat ja „Joseph Smith – Matteuse” Joseph Smithi tõlke osana. Siiski, see, mida me oma pühakirjas tänapäeval kasutame, on vaid osa Joseph Smithi piiblitõlkest. „Kuigi oli mitu põhjust, miks kogu Joseph Smithi tõlketeksti ei liidetud 1979. aastal Piibli VAP väljaandele, ei olnud selleks JST teksti ebausaldusväärsus. Eelistati õpetuslikult tähtsamaid salme ja kuna ruuminappus oli üks põhifaktoreid, ei trükitud kõike ära.” (Robert J. Matthews. I Have a Question. – Ensign, juuni 1992, lk 29)