Õpetus ja Lepingud 41

Sissejuhatus

1830. aasta detsembris käskis Issand pühadel kolida Ohiosse, kus nad saavad Tema seaduse (vt ÕL 37:3; 38:32). Leman Copley, Kiriku liige Ohio osariigis oli pakkunud välja, et muretseb Joseph Smithile ja Sidney Rigdonile ning nende peredele majad ja toiduvarud (vt ÕL 41. osa päis). Joseph Smith sai Õpetuse ja Lepingute 41. osas kirjas oleva ilmutuse 4. veebruaril 1831, peagi pärast Ohio osariiki saabumist. Selles ilmutuses andis Issand prohvetile ja teistele Kiriku juhtidele juhise, et nad Tema seaduse saamiseks palvetaksid. Samuti selgitas Ta, kus Joseph Smith ja Sidney Rigdon peaksid elama ja kutsus Edward Partridge’i Kiriku esimeseks piiskopiks.

Õpetamissoovitused

Õpetus ja Lepingud 41:1–6

Issand õpetab, et tõelised jüngrid peavad Tema seadusest kinni

Paluge õpilastel mõtiskleda selle üle, mida tähendab millegi tegemisest rõõmu tunda.

Mille tegemine teeb teile rõõmu või mida teile teha meeldib?
Mille tegemine võiks teie arvates teha rõõmu Issandale?

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Õpetus ja Lepingud 41:1. Paluge õpilastel teksti jälgida ja leida, mille tegemine teeb rõõmu Issandale.

Mille tegemine teeb Issanda sõnul Talle rõõmu? (Oma rahva õnnistamine „suurimaga kõigist õnnistustest”.)

Kui õpilased vastavad, kirjutage tahvlile järgnev lõpetamata lause: Issandal on rõõm meid õnnistada, kui ‥

Mida me peame 1. salmi kohaselt tegema selleks, et saada osa õnnistustest, mida Issand tahab meile anda? (Vajadusel selgitage, et sõnade võtke kuulda tähenduseks on kuulata tähelepanelikult ja kuuletuda. Kirjutage õpilaste vastuste põhjal tahvlil olev põhimõte lõpuni: Issandal on rõõm meid õnnistada, kui võtame Teda kuulda ja kuuletume Talle. Võiksite innustada õpilasi pühakirjas ära märkima sõnu ja fraase, mis seda põhimõtet õpetavad.)

Paluge õpilastel mõtiskleda selle üle, kas nad on kunagi tundnud rõõmu, kui on kellegi teise jaoks midagi teinud. Paluge ühel või kahel õpilasel oma kogemusi jagada.

Milline tähtsus on teie jaoks teadmisel, et Issandal on rõõm teid õnnistada, kui Teda kuulda võtate?

Tuletage õpilastele meelde, et Issand oli käskinud pühadel koguneda Ohio osariiki. Mõned Kiriku liikmed, kes kolisid Ohio osariiki, pidid selle nimel ohverdama. Nad müüsid oma maavalduse maha kahjumiga või jätsid kodu ja maavalduse lihtsalt maha ning läksid Ohio osariiki, kuuletudes käsule, mille Issand prohveti kaudu oli andnud.

Paluge ühel õpilasel lugeda ette ülestähendus Lucy Mack Smithist (prohvet Joseph Smithi ema) ja rühmast Kiriku liikmetest, keda ta Ohio osariiki juhtis. Paluge õpilastel kuulata näidet selle kohta, kuidas Issand õnnistas pühasid, kui nad Tema käsku Ohiosse kolida kuulda võtsid:

Lucy Mack Smith juhtis 80 Kiriku liikmest koosneva rühma New Yorgi osariigist Fayette’ist Ohio osariiki. Kui nad laevaga Cayuga ja Seneca kanaleid mööda New Yorgi osariiki Buffalosse sõitsid, tuletas Lucy pühadele meelde, et nad rändavad Issanda käsul, nõnda nagu rändas muistne Lehhi, kui ta lahkus Jeruusalemmast. Ta andis pühadele nõu, et ustavuse korral võivad nad „samadel põhjustel Jumalalt õnnistusi oodata”. (Vt: History of Joseph Smith by His Mother, toim. Preston Nibley, 1958, lk 195–196; Church History in the Fulness of Times Student Manual, 2. vlj, Church Educational System manual, 2003, lk 91.)

Buffalosse jõudes said nad teada, et sadamas olev jää takistas laevade liikumist. „Pärast mitut rahutut päeva Buffalos jäi hulk lapsi haigeks ning paljud rühmast olid näljased ja heidutatud. Nad ostsid ühele laevale tekipileti, tõstsid oma asjad pardale ning leidsid naistele ja nende haigetele lastele järgmise varahommikuni peavarju. Kui nad taas laeva pardal olid, keelitas Lucy ikka veel nurisevat rühma, et nad paluksid, et Issand murraks lahti sadamat ummistava ligi kuue meetri paksuse jää.” (Church History in the Fulness of Times Student Manual, lk 92)

Lucy õhutas oma rühma, et nad usuksid Jumalasse, ja lubas, et kui nad ühiselt palvetavad ja paluvad, et Jumal murraks lahti sadamat ummistava jää, siis see ka sünnib. Lucy kirjeldas, mis seejärel juhtus: „Selsamal hetkel kostus müra, mis oli nagu kõuekärgatus. Kapten hüüdis: „Mehed, kohtadele!” Jää lõhenes niipalju, et laev vaevu läbi mahtus, ja see läbipääs oli nii kitsas, et laeva läbi sõites vesiratta ämbrid raginaga küljest rebenesid. ‥ Olime vaevu tekkinud lõhest läbi pääsenud, kui jää taas läbipääsu sulges.” (Vt: History of Joseph Smith by His Mother, lk 197–205.)

Kuidas näitasid need pühad selles raskes olukorras usku Issandasse? Kuidas näitab see olukord, et Issand teab meid ja aitab meil raskusi ületada?

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Õpetus ja Lepingud 41:2–4. Paluge klassil loetut jälgida, et leida, milliseid juhiseid andis Issand Kiriku vanematele.

Mida käskis Issand Kiriku vanematel teha? (Ta käskis neil tulla kokku, et leppida kokku sõna suhtes, usus palvetada, saada Tema seadus ja vaadata, et Kiriku liikmed Tema seadust täidavad.)
Mis oli 3. salmi kohaselt selle seaduse eesmärk, mille vanemad pidid saama?
Kuidas võis Issanda seaduse saamine Ohio pühadele õnnistuseks olla?

Juhtige tähelepanu sellele, et „seadus”, millele Issand viitas, on kirjas Õpetuse ja Lepingute 42. osas – Issanda seadus Kirikule. Selgitage õpilastele, et järgmiste õppetundide jooksul uurivad nad seda seadust üksikasjalikumalt.

Selleks, et aidata õpilastel tuua välja salmis Õpetus ja Lepingud 41:5 toodud tähtis tõde, kirjutage tahvlile sõnad uskuja ja jünger.

Mille poolest on need kaks sõna sarnased? Mille poolest erinevad?

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Õpetus ja Lepingud 41:5. Paluge õpilastel teksti jälgida, et leida, mida Päästja oma jüngrite kohta ütles.

Milline on selle salmi kohaselt Päästja jüngrite üks omadusi? (Võiksite soovitada, et õpilased märgiksid ära sõnad ja fraasid, mis seda põhimõtet õpetavad: Jeesuse Kristuse jüngrid saavad Tema seadused ja kuuletuvad nendele.)
Miks on tähtis, et Jeesuse Kristuse jüngrid mitte üksnes ei teaks käske, vaid neist tõesti kinni peaksid?

Selleks, et aidata õpilastel seda põhimõtet rakendada, paluge neil iseseisvalt korrata üle käitumisnormid trükisest „Sulle, noor”. Paluge neil välja valida üks käitumisnorm ja kirjutada vihikusse või pühakirjapäevikusse, mida nad tahaksid teha, et seda normi oma elus veidi paremini järgida. (Kinnitage õpilastele, et see on isiklik tegevus ja neil ei paluta oma vastuseid teistega jagada.)

Õpetus ja Lepingud 41:7–8

Issand käsib pühadel ehitada maja, milles prohvet saab elada ja tõlkida

Tehke kokkuvõte salmidest Õpetus ja Lepingud 41:7–8, selgitades, et Issand käskis pühadel ehitada prohvetile ja tema perele kodu, kus elada, ja kus tal oleks võimalik Piibli tõlkimist jätkata. Samuti andis Issand lühikese juhise Sidney Rigdonile.

Õpetus ja Lepingud 41:9–12

Issand kutsub Edward Partridge’i Kiriku esimeseks piiskopiks

Paluge õpilastel ette kujutada, et nende kogudus vajab uut piiskoppi. Paluge õpilastel lugeda läbi Õpetus ja Lepingud 41:9–10, et leida, mis piiskopi kutsumisega seondub.

Mida kujutab endast selle salmi kohaselt uue piiskopi kutsumine? (Piiskopid kutsub Jumal, neid toetatakse liikmete häälega ja pühitsetakse ametisse õige volitusega. Soovi korral kirjutage see õpetus tahvlile. Vajadusel selgitage, et tänapäeva piiskoppidel ei kästa veeta kogu oma aega „kiriku töid tehes”, nagu Issand Edward Partridge’i tegema kutsus.)
Mida tähendab olla „määra[tud] kiriku häälega”? (See tähendab, et Kiriku liikmed peavad inimest, kelle Jumal on kutsunud, toetama.)

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Õpetus ja Lepingud 41:11. Paluge õpilastel teksti jälgida, et leida, millised Edward Partridge’i omadused olid talle selles kutses abiks.

Millised Edward Partridge’i omadused olid talle selles kutses abiks? (Kui õpilased vastavad, võiksite vajadusel selgitada, et inimene, kelles on kavalust, on valelik või silmakirjalik. Seepärast tähendab see, et inimeses „ei ole kavalust” seda, et ta on aus ja siiras.)

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Õpetus ja Lepingud 41:12. Paluge klassil teksti jälgida, et leida, millise hoiatuse Issand selle ilmutuse lõpus andis.

Mida tähendab teie arvates vaadata ette, kuidas me Päästja sõnu hoiame? (Soovi korral selgitage, et Joseph Smithile ja teistele tähendas see käsk, et tuleb hoida alles pühakirjad.) Kuidas on see seotud sellega, mida me oleme õppinud Jeesuse Kristuse jüngrite kohta?

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi vanema Neal A. Maxwelli sõnad: „Me otsustame iga päev, kui suured jüngrid me oleme” (My Servant Joseph. – Ensign, mai 1992, lk 39).

Innustage õpilasi mõtisklema, kuidas selles õppetunnis käsitletud tõed võivad aidata neil olla Jeesuse Kristuse paremad jüngrid.

Kommentaarid ja taustinfo

Joseph Smith saabub Kirtlandi

1831. aasta jaanuari lõpus lahkusid Joseph ja Emma Smith New Yorgi osariigist, et saaniga ligi 500 kilomeetri kaugusele Ohio osariiki Kirtlandi reisida. Kirtlandi jõudes peatusid Joseph ja Emma Gilberti ja Whitney kaupluse ees:

„[Joseph] jooksis trepist üles, astus poodi sisse ja läks noore kaupmehe juurde. „Newel K. Whitney! Just õige mees!” hõikas ta kätt südamlikult välja sirutades nagu vanale heale tuttavale. „Te teate ilmselt rohkem kui mina,” vastas [Newel K. Whitney], võttes pakutud käe automaatselt vastu, „mina ei oska teid kellekski pidada.” „Mina olen Joseph, prohvet,” ütles võõras naeratades. „Olete palvetanud, et ma siia tuleksin. Mida saan nüüd teie heaks teha?”” (Teachings of Presidents of the Church: Joseph Smith, 2011, lk 158)

Joseph selgitas, et oli näinud nägemuses, kuidas Newel palvetas, et ta Kirtlandi tuleks. Whitneyd võtsid Joseph ja Emma Smithi lahkelt vastu ning Joseph ja Emma elasid mõnda aega nende juures. (Vt: History of the Church, 1. kd, lk 146; vt ka Church History in the Fulness of Times Student Manual, 2. vlj, Church Educational System manual, 2003, lk 90–91.)

Õpetus ja Lepingud 41:11. „Süda on ‥ puhas”

Edward Partridge’i valmidus [jätta] maha oma kauplemi[ne] (vt ÕL 41:9) ja veeta kogu oma aeg kirikut üles ehitades, saab kinnitust järgmisest ülestähendusest:

„Partridge’i tütar meenutas hiljem, et pärast selle ilmutuse dikteerimist müüs tema isa oma maavalduse maha ja teenis selle tehinguga vähe raha. Ta lisas: „Mu isa otsuse tõttu ühineda mormooni usuga ja ohverdada oma maavaldus pidasid tema maised sõbrad teda hulluks. Nad ei suutnud mõista, et usk paneb mehe selle nimel loobuma kõigist maistest hüvedest.” (Documents, Volume 1: July 1828 – June 1831, 1.kd dokumentide seeriast „The Joseph Smith Papers”, 2013, lk 244)

Edward Partridge ja Sidney Rigdon olid reisinud New Yorgi osariiki prohvet Joseph Smithiga kohtuma. „Philo Dibble’i sõnul oli Partridge läinud sinna ka teiste pärast. Naaber rääkis [Philo Dibble’ile], et nad saatsid ühe mehe New Yorgi osariiki, et selle töö kohta tõde välja selgitada, ja see on mees, kes ei valeta” (Dibble. Philo Dibble’s Narrative, lk 77).” (Church History in the Fulness of Times Student Manual, 2. vlj, Church Educational System manual, 2003, lk 82) Joseph kirjeldas Edwardit kui „vagaduse musternäidist ja üht Issanda suurtest meestest” (History of the Church, 1. kd, lk 128).