Laipelí
Lēsoni 129: 3 Nifai 20


Lēsoni 129

3 Nīfai 20

Talateú

ʻI he ʻaho hono ua ʻo ʻEne ngāue ʻi he lotolotonga ʻo e kau Nīfaí, ne toe fakahoko ʻe Sīsū Kalaisi e sākalamēnití ki he kakaí. Naʻá Ne fakamoʻoni ʻe fakahoko e ngaahi fuakavá mo e talaʻofa ʻa e Tamaí ʻi he kuonga fakaʻosí. ʻE tānaki ʻa ʻIsileli, pea ʻe tāpuakiʻi e ngaahi puleʻanga kotoa ʻo e māmaní.

Ngaahi Fokotuʻu ki hono Akoʻí

3 Nīfai 20:1–9

ʻOku toe fakahoko ʻe he fakamoʻuí e sākalamēnití ki he kakaí

Ke kamata e lēsoní, fakamatala ange ʻokú ke fakaʻamu ke fai mai ʻe he kau talavou mo e kau finemui he kalasí ha tali ki ha ongo fehuʻi kehekehe. Fakaafeʻi ha kau talavou ʻoku nau maʻu e Lakanga Taulaʻeiki Faka-ʻĒloné ke nau fakamatala ki he kalasí ʻa honau fatongia ke teuteuʻi, tāpuakiʻi, pe tufa e sākalamēnití. Tokoniʻi kinautolu ke vahevahe ʻa e meʻa oku nau ongoʻi ʻo kau ki hono fakahoko e ngaahi fatongia ko ʻení ʻaki hano fai ange e ngaahi fehuʻi ko ʻení:

  • Ko e hā hono ʻuhinga kiate koe ke ke tokoni ʻi hono fakahoko e sākalamēnití?

  • ʻOkú ke fakahaaʻi fēfē ki he ʻEikí ʻoku mahino kiate koe e natula toputapu ʻo e ouau ko ʻení?

Tokoni ke vahevahe ʻe ha kau finemui ʻa e ongo ʻoku nau maʻu ʻo kau ki he toputapu ʻo e sākalamēnití ʻaki hano fai ange e ngaahi fehuʻi ko ʻení:

  • Ko e hā ʻa e ongo ʻokú ke maʻu ʻi he taimi ʻokú ke mamata ai ki hono fakahoko e sākalamēnití ʻe ha kau talavou moʻui taau?

  • Ko e hā e meʻa ʻokú ke fai lolotonga e sākalamēnití ʻokú ne fakahaaʻi ʻoku mahino kiate koe ʻa hono natula toputapú?

Fakamatalaʻi ange lolotonga e ʻaho hono ua ʻo ʻEne ngāue ʻi he lotolotonga e kau Nīfaí, ne toe fakahoko ʻe he Fakamoʻuí mo ʻEne Kau Ākongá ʻa e sākalamēnití ki he kakaí. Fakaafeʻi e kau akó ke nau lau fakalongolongo ʻa e 3 Nīfai 20:1. Fakatokangaʻi ange e sētesi ko ʻení: “Pea naʻá ne fekau kiate kinautolu ke ʻoua ʻe tuku ʻa ʻenau lotu ʻi honau lotó.”

  • Koe hā ʻene ʻuhinga kiate koe ke “ʻoua ʻe tuku [e] lotu” ʻi ho lotó?

Kole ki ha tokotaha ako ke ne lau leʻo lahi ʻa e 3 Nīfai 20: 3–5.

  • ʻOkú ke pehē ʻe takiekina fēfē hoʻo maʻu fakauike e sākalamēnití ʻe hoʻo lotu ʻi ho lotó?

  • ʻOkú ke pehē ko e hā ʻoku mahuʻing ai ke ke tukutaha e tokangá ki he Fakamoʻuí ʻi he taimi ʻoku tau maʻu ai e sākalamēnití?

Fakaafeʻi ha tokotaha ako ke ne lau ʻa e 3 Nīfai 20:8. Kole ange ki he kalasí ke nau muimui, ʻo kumi pe ko e hā ʻoku fakafofongaʻi ʻe he maá mo e uainé. (Mahalo naʻa tokoni hano fakamatalaʻi ange ʻoku fakaʻaongaʻi ʻe he Siasí he taimí ni ʻa e vai kae ʻikai ko e uaine. [Vakai, T&F 27:2.])

  • Koe hā ʻoku fakafofongaʻi ʻe he mā mo e vai ʻi he sākalamēnití? (Ko e sino mo e taʻataʻa ʻo e Fakamoʻuí.)

Mahalo naʻá ke fie maʻu ke lau e fakamatala ko ʻeni ʻa ʻEletā Sēmisi E. Talamesi ʻo e Kōlomu ʻo e Kau ʻAposetolo ʻe Toko HongofuluMā Uá ke tokoni ke mahino ki he kau akó ʻa e ʻuhingaʻo e fakaafe ko ia ʻa e Fakamoʻuí ke maʻu ʻa Hono kakanó mo inu ʻa hono taʻataʻá:

Naʻe pehē pea ʻoku tui ko hono maʻu e kakano mo inu e taʻataʻa ʻo Kalaisí koe tui mo hono tali Ia ko e ʻAlo moʻoni ʻo e ʻOtuá pea mo e Fakamoʻui ʻo e māmaní, pea mo talangofua ki Heʻene ngaahi fekaú. Ko e founga pē ʻeni ʻe lava ai e Laumālie ʻo e ʻOtuá ʻo hoko ko e konga ʻo ha tokotaha fakafoʻituituí, ʻo hangē ko hono tufaki atu e ivi ʻo e meʻatokoni ʻokú ne maʻú ki he ngaahi uouá ” (Jesus the Christ, 3rd ed. [1916], 342; toki tānaki at atu e mataʻitohi fakahihifí).

  • Ko e hā ʻoku fakataipe mai ʻe hono maʻu ʻo e maʻá mo e vaí?

  • Fakatatau mo e 3 Nīfai 20:8, ko e hā ne talaʻofa ʻe Sīsū Kalaisi kiate kinautolu ʻoku nau maʻu e sākalamēnití? (ʻE mākona honau laumālié.)

Ke tokoni ke mahino ki he kau akó ʻa e ʻuhinga ʻo e mākona honau laumālié, kole ange ke nau fakakaukau ki he lahi ʻo e mā mo e vai ʻoku nau faʻa kai mo inu ʻi he taimi ʻoku nau maʻu ai e sākalamēnití. ʻEke ange leva:

  • Kapau ʻokú ke fiekaia mo fieinua, te ke mākona nai ʻi he meʻá ni?

Fakaafeʻi ha tokotaha ako ke ne lau leʻo lahi ʻa e 3 Nīfai 20:9 , pea ʻeke ange ki he kalasí:

  • Ko e hā ha tefitoʻi moʻoni ʻe lava ke tau ako mei he ngaahi akonaki ʻa e Fakamoʻuí ʻi he 3 Nīfai 20:8–9? (Mahalo naʻa fakaʻaongaʻi ʻe he kau akó ha ngaahi lea kehekehe, ka ʻoku totonu ke nau ʻiloʻi e tefitoʻi moʻoni ko ʻení: Kapau ʻoku tau taau ke maʻu e sākalamēnití, ʻe lava ke [fakafonu] kitautolu ‘aki e Laumālie Māʻoniʻoní.)

Fakaafeʻi ha tokotaha ako ke ne lau e lea ko ʻeni ʻa ʻEletā Tāleni H. ʻOakesi ʻo e Kōlomu ʻo e Kau ʻAposetolo ʻe Toko Hongofulu Mā Uá: Kole ki he kalasí ke nau fakafanongo ki ha ngaahi founga ʻe lava ke tāpuekina ai kitautolu ʻi hono [fakafonu] kitautolu ʻe he Laumālié:

ʻĪmisi
ʻEletā Tāleni H. ʻOakesi

“Tuku ke tau fakafeʻungaʻi kitautolu ke maʻu e talaʻofa ʻa e Fakamoʻuí ko e taimi te tau maʻu ai e sākalamēnití te tau ‘mākona’ (3 Nīfai 20:8; vakai foki, 3 Nīfai 18:9), ʻa ia ʻoku ʻuhinga ʻe ‘fakafonu (kitautolu) ʻaki ʻa e Laumālié’ (3 Nīfai 20:9). Ko e Laumālié—ʻa e Laumālie Māʻoniʻoní—ko hotau fakafiemālié, fai fakahinohinó, fetuʻutakiʻangá, fakatonuleá, fakamoʻoní, mo hotau fakahaohaoá—ko hotau tataki falalaʻanga mo e fakamāʻoniʻoni ʻo ʻetau fononga fakamatelie ki he moʻui taʻengatá.

“… ʻOku maʻu mei he kiʻi ngāue ngali siʻisiʻi ʻo hono fakahoko ʻi he ʻilo pau mo e loto ʻapasia ʻa hono fakafoʻou ʻo ʻetau fuakava ʻo e papitaisó ha fakafoʻou ʻo e ngaahi tāpuaki ʻo e papitaisó ʻaki e vai mo e Laumālié, kae lava ke ʻiate kitautolu maʻu ai pē ʻa Hono Laumālié. ʻI he foungá ni ʻe lava ke tataki ʻa kitautolu kotoa, pea ʻe lava ke fakamaʻa ʻa kitautolu kotoa ʻi he foungá ni” (“Always Have His Spirit,” Ensign, Nov. 1996, 61).

  • Ko e hā ha ngaahi founga ʻe lava ke faitāpuekina ai kitautolu ʻi hono fakafonu ʻaki kitautolu ʻa e Laumālié?

  • Ko e fē ha taimi ne tokoni ai hoʻo maʻu e sākalamēnití ke ke fonu ʻi he Laumālie Māʻoniʻoní?

Fakamoʻoni ki he ngaahi tāpuaki kuó ke maʻu mei hono maʻu e sākalamēnití pea mo fonu ʻi he Laumālié. Fakapapauʻi ange ko e lotu ʻi hotau lotó ko ha founga ia ʻe taha ʻe lava ke tau teuteu ke maʻu ai e sākalamēnití pea fonu ʻi he Laumālie Māʻoniʻoní. Poupouʻi e kau akó ke nau tuku ha taimi ke lotu kimuʻa pea maʻu e sākalamēnití.

3 Nīfai 20:10–46

ʻOku akoʻi ʻe he Fakamoʻuí ki he kau Nīfaí ʻa e ngaahi fuakava ʻe fakahoko ʻi he kuonga fakaʻosí

Fakaafeʻi e kau akó ke nau tohi ʻi heʻenau pepa akó pe tohinoa ki he ako folofolá ha fakamatala nounou ki honau ʻulungaanga mahuʻinga tahá. Hili e ʻosi ʻenau ngāué, fakaafeʻi kinautolu ke nau vakai ki he ngaahi ʻulungaanga mahuʻinga ne nau tokanga ki aí. Ko ha ngaahi ʻulungaanga fakaesino ʻeni? ʻUlungaanga fakatāutaha? ʻUlungaanga fakalaumālie? (Ka ʻi ai ha taimi, ʻe lava ke ke fakaafeʻi ha niʻihi ʻo e kau akó ke nau lau e meʻa ne nau tohí.) Lau ʻa e lea ko ʻeni ʻa ʻEletā Tēvita A. Petinā ʻo e Kōlomu ʻo e Kau ʻAposetolo ʻe Toko Hongofulu Mā Uá, pea kole ki he kalasi ke nau fakafanongo ki he meʻa ʻokú ne pehē ʻoku totonu ke ʻilo ai ha ʻulungaanga ʻo ha taha:

ʻĪmisi
ʻEletā Tēvita A. Petinā

“Mahalo ʻoku mou saiʻai he mūsiká, ʻatelitá, pe poto he ngāue fakamakēnikí, pea ʻe ʻi ai e ʻaho te ke ngāue ʻi ha ngāueʻanga pe ʻi he tafaʻaki fakaʻātí. Neongo e mahuʻinga ʻo e ngāue pe ngāueʻanga peheé, ʻoku ʻikai ke nau fakahaaʻi mai pe ko hai kitautolu. Ko e meʻa ʻuluaki mo mahuʻinga tahá, ko e kakai fakalaumālie kitautolu. Ko e [fānau] kitautolu ʻa e ʻOtuá pea ko e hako ʻo ʻĒpalahame” (“Becoming a Missionary,” Ensign pe Liahona, Nov. 2005, 47).

  • Naʻe fakamatalaʻi fēfē ʻe ʻEletā Petinā kitautolú? ʻOkú ke pehē ko e hā ʻoku mahuʻinga ai ke tau vakai ko e “meʻa ʻuluaki mo mahuʻingá” ko e kakai fakalaumālie kitautolu pea ko e fānau ʻa e ʻOtuá?

Fakatokangaʻi ange ʻoku toe tānaki atu ki he pehē ʻe ʻEletā Petinā ko e fānau kitautolu ʻa e ʻOtuá, ʻokú ne pehē ko e hako ʻo ʻĒpalahame. Fakamatalaʻi ange ʻe lava ke pehē ko e “hako ʻo ʻĒpalahamé” ko e hako tonu ia ʻo ʻĒpalahamé. ʻE lava foki ke toe ʻuhinga ia ki he kakai ʻoku nau tali mo talangofua ki he ngaahi fono mo e ouau ʻo e ongoongolelei ʻo Sīsū Kalaisí, maʻu e kakato ʻo e ongoongoleleí, ngaahi tāpuaki ʻo e lakanga fakataulaʻeikí, mo e ngaahi talaʻofa mo e fuakava tatau ʻe fakahoko ʻe he ʻOtuá mo ʻĒpalahamé.

Talaange ki he kau akó te nau ako ʻi he toenga ko ia ʻo e 3 Nīfai 20, ʻa e ngaahi akonaki ʻa e Fakamoʻuí ki he kau Nīfaí ʻo kau ki he ngaahi fuakava mo e talaʻofa ne fai kia ʻĒpalahame mo hono hakó (ʻa e fale ʻo ʻIsilelí). Naʻá Ne folofola ʻe lava ke nau ako ki he ngaahi fuakavá ni ʻi hono ako e ngaahi lea ʻa ʻĪsaiá. Fakaafeʻi ha tokotaha ako ke ne lau leʻo lahi ʻa e 3 Nīfai 20:11–12. Kole ki he kalasí ke nau muimui, ʻo kumi e meʻa ne folofola e Fakamoʻuí ʻe hoko ʻi he taimi ʻe fakahoko ai e ngaahi lea ʻa ʻĪsaiá. Hili hono lipooti ʻe he kau akó e meʻa ne nau ʻiló, ʻe lava ke ke fakamatalaʻi ange ʻe fakahoko e ngaahi lea ʻa ʻĪsaiá he kuonga fakaʻosí.

Fakaafeʻi ha tokotaha ako ke ne lau leʻo lahi ʻa e 3 Nīfai 20:13 , pea kole ange ki he kau akó ke nau feinga ke ʻiloʻi e founga ʻe fakahoko ai ʻe he Tamai Hēvaní ʻa ʻEne fuakava mo e fale ʻo ʻIsilelí ʻi he kuonga fakaʻosí. Kole ki he kau akó ke nau fakamatalaʻi nounou ʻa e ngaahi moʻoni ne nau ako mei he 3 Nīfai 20:11–13. (ʻE lava ke kehekehe e tali ʻa e kau akó, ka ʻoku totonu ke nau ʻilo e moʻoni ko ʻení: ʻE fakahoko ʻe he ʻEikí ʻa ʻEne fuakava ke tānaki ʻa e fale ʻo ʻIsilelí ʻi he kuonga fakaʻosí. Fakakaukau ke tohi e moʻoni ko ʻení ʻi he palakipoé.)

  • Fakatatau ki he 3 Nīfai 20:13, ko e hā ʻa e ʻilo ʻe maʻu ʻe he kakai ʻo e fale ʻo ʻIsilelí ko ha konga ʻo e tānaki ko ʻení? (Te nau maʻu ʻa e “ʻilo ʻo e ʻEiki ko honau ʻOtuá, ʻa ia kuó ne huhuʻi ʻa kinautolú.”)

Ke tokoni ke mahino ki he kau akó ʻa e founga ʻoku hoko ai hono maʻu ha ʻilo kia Sīsū Kalaisí ko ha konga mahuʻinga ʻo hono tānaki ʻo ʻIsilelí, kole ki ha tokotaha ako ke ne lau leʻo lahi e lea ko ʻeni ʻa ʻEletā Pulusi R. Makongikī ʻo e Kōlomu ʻo e Kau ʻAposetolo ʻe Toko Hongofulu Mā Uá. Fakaafeʻi e kau akó ke nau fakafanongo pe ko e hā e meʻa ʻoku kau ki hono tānaki ʻo ʻIsilelí.

“ʻOku kau ki hono tānaki ʻo ʻIsilelí ʻa e tui mo hono tali pea mo e moʻui fenāpasi mo e meʻa kotoa ne foaki ʻe he ʻEikí ki Hono kakai fili ʻo e kuonga muʻá. ʻOku kau ai e tui ki he ʻEiki ko Sīsū Kalaisí, fakatomalá, papitaiso mo hono maʻu ʻo e meʻafoaki ʻo e Laumālie Māʻoniʻoní, pea mo hono tauhi e fekau ʻa e ʻOtuá. ʻOu kau ai e tui ki he ongoongoleleí, kau ki he Siasí, pea haʻu ki he puleʻangá. ʻOku kau ai hono maʻu e lakanga taulaʻeiki māʻoniʻoní, maʻu ʻenitaumeni ʻi he feituʻu toputapú mo ha mālohi mei ʻolunga, pea maʻu e ngaahi tāpuaki kotoa ʻo ʻĒpalahame, ʻAisake, mo Sēkopé ʻo fou ʻi he ouau ʻoe mali taʻengatá. Pea ʻe lava pē ke kau ai e fakatahataha ki ha feituʻu kuo tukupau mai pe ko ha fonua ʻo e moihū” (A New Witness for the Articles of Faith [1985], 515).

  • ʻOku hoko fēfē ʻa e tui mo e muimui kia Sīsū Kalaisí ko ha konga mahuʻinga ʻo hono tānaki ʻo ʻIsilelí?

Fakamatala fakanounou ʻa e 3 Nīfai 20:14–22. Fakamatalaʻi ange ne akoʻi ʻe he Fakamoʻuí e kau Nīfaí ko e konga ʻo hono tānaki ʻo ʻIsilelí , pea ko hono fakahoko e fuakava ʻa e ʻEikí mo ʻĒpalahamé, ne foaki ʻe he Tamai Hēvaní ki he hako ʻo Līhaí ʻa e fonua ko ia ne nau nofo aí ko ha tofiʻa. Naʻá ne toe fakamatalaʻi ha toe founga ʻe taha ne faitāpuekina ai e kau Nīfaí ʻi heʻenau hoko ko e fānau ʻo e fuakavá. Fakaafeʻi e kau akó ke nau lau fakalongolongo e 3 Nīfai 20:23–24 , ʻo kumi pe ko hai ne kikiteʻi ʻe Mōsese te ne faitāpuekina e fale ʻo ʻIsilelí. Hili hono lipooti ʻe he kau akó e meʻa ne nau ʻiló, fakaafeʻi kinautolu ke lau fakalongolongo e 3 Nīfai 20:25–26. Kole ange ke nau feinga ke ʻilo e founga ne faitāpuekina ai e hako ʻo Līhaí koeʻuhí ko e fuakava ne fai ʻe he ʻEikí mo ʻĒpalahamé. ʻI hono lipooti ko ia ʻe he kau akó e meʻa ne nau ʻiló, fakamamafaʻi ne fekauʻi ʻe he Tamai Hēvaní ʻa Sīsū Kalaisi ke ʻaʻahi ki he hako ʻo Līhaí pea fakahaofi kinautolu mei he angahalá “koeʻuhí [ne nau hoko] ko e fānau ʻo e fuakavá.”

  • ʻOku tāpuekina fēfē kitautolu ʻe he ngaahi fuakava ʻoku tau fai mo e Tamai Hēvaní?

Fakaafeʻi ha tokotaha ako ke ne lau leʻo lahi ʻa e 3 Nīfai 20:27 , pea kole ange ki he kalasí ke nau feinga ke ʻilo ha fatongia ʻoku haʻu fakataha mo e ngaahi fuakava ʻoku tau fakahoko mo e ʻEikí.

  • ʻI heʻetau fakahoko e ngaahi fuakava mo e ʻEikí, ko e hā hotau fatongia ki he kakai kehe ʻi he funga ʻo e māmaní? (ʻOku totonu ke ʻilo ʻe he kau akó e moʻoni ko ʻení: ʻI heʻetau hoko ko e hako ʻo ʻĒpalahamé, ʻoku ʻi ai hotau fatongia ke fai ha fuakava ke faitāpuekina e kakai kotoa ʻoe māmaní. Fakakaukau ke tohi e moʻoni ko ʻení ʻi he palakipoé.)

  • ʻOkú ke pehē ʻe fēfē haʻatau faitāpuekina ʻa e kakai kotoa ʻo e māmaní? (Kapau kuó ke tohi e fakamatala fakatokāteliné ʻi he palakipoé, tānaki atu ki ai e ngaahi foʻi lea “ʻaki hono vahevahe e ongoongoleleí mo kinautolu.”)

Fakamatala fakanounou ʻa e 3 Nīfai 20:29–46 ʻaki hano fakamatalaʻi nounou ʻoku tānaki atu ki hono akoʻi e kau Nīfaí ʻo kau ki honau ngaahi tāpuaki mo e fatongia ʻi heʻenau hoko ko e fānau ʻo e fuakavá, ne fakapapauʻi ange ʻe he Fakamoʻuí ʻe hoko ʻa Selusalema ko e tofiʻa ʻo e kau Siú. Naʻá ne lea ʻaki e ngaahi kikite ʻa ʻĪsaiá, ʻa ia ne muʻaki fakahā ʻa e taimi ʻe toe fakafoki ai e kau Siú ki he fonua ʻo honau tofiʻá hili ʻenau tui kia Sīsū Kalaisi pea lotu ki he Tamaí ʻi Hono huafá.

Kole ki ha tokotaha ako ke ne lau leʻo lahi ʻa e 3 Nīfai 20:46 ke fakaʻosi ʻaki. Fakaafeʻi e kau akó ke nau muimui pea feinga ke ʻilo ha founga ʻe taha ʻe lava ke nau faitāpuekina ai ha moʻui ʻa ha tokotaha kehe ʻaki e ongoongoleleí ʻi he uike ka hokó. Palani ke toe vakaiʻi e kau akó lolotonga ha taimi kalasi he kahaʻú ke ʻoange ha faingamālie ke nau lipooti e meʻa ne nau aʻusiá. Fakamoʻoni ki hono mahuʻinga ʻo hono fakahoko hotau fatongia ke tokoni ki hono tānaki ʻo ʻIsilelí.

Ngaahi Fakamatala Fakamahino mo e Puipuituʻá

3 Nīfai 20:16. “Pea hangē ko ha laione mui ʻi he ngaahi tākanga sipí”

Ne akoʻi ʻe ʻEletā Pulusi R. Makongikī ʻo e Kōlomu ʻo e Kau ʻAposetolo ʻe Toko Hongofulu Mā Uá ʻo kau ki he ngaahi akonaki ʻi he 3 Nīfai 20:16 ʻo pehē:

“Ko e folofola ko ʻeni ʻa hotau ʻEikí ki he kau Nīfaí ko e toʻo mei he Maika 5:8–9 pea ʻoku fakamatala ki hono fakamamahiʻi mo hono tutu fakaʻosi te ne fakaʻauha ʻa e angahalá ʻi he Hāʻele ʻAngaua Maí. He ʻikai fakatomala ʻa e kau Senitalé tukukehe pē ha kau muimui loto fakatōkilalo ʻo Kalaisi. Te nau fiefia ʻi heʻenau anga fakalieliá mo e faiangahala ʻo fakafepaki ki he ongoongolelei kuo toe fakafoki maí, pea ʻe tutu kinautolu ʻe he maamangia ʻo e hāʻele mai ʻa hotau ʻEikí ka ko e kau angatonú—ʻa ia ʻoku ui heni ko e konga ʻo e hako ʻo Sēkopé—te nau tali lelei e ʻaho ko iá. Pea hoko mai, ʻi he fakatātā fakaepalōfita, ʻo hangē hono ikunaʻi ʻe he toenga ʻo ʻIsilelí ʻa honau filí ʻo hangē ko ha laione mui ʻi he tākanga sipí” (The Millennial Messiah: The Second Coming of the Son of Man [1982], 248).

3 Nīfai 20:26. Ko e fānau ʻo e fuakavá

Ne lea ʻa ʻEletā Lāsolo M. Nalesoni ʻo e Kōlomu ʻo e Kau ʻAposetolo ʻe Toko Hongofulu Mā Uá ʻo kau ki he ngaahi tāpuaki ʻo hono ʻiloʻi ko e fānau kitautolu ʻo e fuakavá:

“ʻI heʻetau ʻilo ko ia ko e fānau kitautolu ʻo e fuakavá, ʻoku tau ʻiloʻi ai ko hai kitautolu mo e meʻa ʻoku fie maʻu ʻe he ʻOtuá meiate kitautolú. ʻOku tohi ʻEne fonó ʻi hotau lotó. Ko Ia hotua ʻOtuá pea ko Hono kakai kitautolu. Neongo e faingataʻá, ka ʻe kei tuʻu taʻe ueʻia pē e fānau moʻui tukupā ia ʻoe fuakavá. ʻI he taimi ʻoku tō loloto ai e tokāteliné ʻi hotau lotó, ʻoku faingofua pē ke fua e huhu ʻo e maté mo fakamālohia hotau mālohinga fakalaumālié” (“Ngaahi Fuakavá,” Ensign pe Liahona, Nōvema 2011, 88).

3 Nīfai 20:26–27. Fakahoko ʻo e fuakava faka-ʻĒpalahamé

Ne lea ʻa ʻEletā Lāsolo M. Nalesoni ʻo e Kōolomu ʻo e Kau ʻAposetolo ʻe Toko Hongofulu Mā Uá ʻo kau ki ha founga ʻe lava ke tau tokoni ai ke fakahoko e fuakava faka-ʻĒpalahamé:

“Ko hotau fatongiá ke tokoni ke fakahoko e fuakava faka-ʻĒpalahamé. Ko e hako kitautolu naʻe tomuʻa fakanofo mo teuteuʻi ke tāpuekina ai e kakai kotoa ʻo e māmaní. Ko e ʻuhinga ia ʻoku kau ai e ngāue fakafaifekaú ʻi he fatongia ʻo e lakanga fakataulaʻeikí. Hili ha taʻu ʻe 4,000 ʻo e talitali mo e teuteú, ko e ʻaho ʻeni naʻe poloʻi ke ʻave ai e ongoongoleleí ki he faʻahinga ʻo e māmaní. Ko e kuonga ʻeni naʻe talaʻofa ke tānaki ai ʻa ʻIsilelí. Pea kuo pau ke tau kau ai! ʻIkai ʻoku fakafiefia ia? ʻOku fakafalala mai e ʻEikí kiate kitautolu mo hotau ngaahi fohá—pea ʻokú Ne matuʻaki houngaʻia ʻaupito ʻi hotau ngaahi ʻofefiné—ʻoku nau hoko ko ha kau faifekau taau ʻi he kuonga mahuʻinga ko ʻeni ʻo hono tānaki ʻo ʻIsilelí” (“Ngaahi Fuakavá,” Ensign pe Liahona, Nōvema 2011, 88).

3 Nīfai 20:27. ʻOku ʻi ai ho fatongia ke vahevahe e ongoongoleleí

Naʻe toe fakapapauʻi mai ʻe ʻEletā Tēvita A. Petinā ʻo e Kōlomu ʻo e Kau ʻAposetolo ʻe Toko Hongofulu Mā Uá hotau fatongia ke vahevahe e ongoongoleleí mo e niʻihi kehé:

“ʻI he ʻaho ní pea fai maʻu ai pē, ʻoku totonu ke ta faitāpuekina ʻa e kakai kotoa ʻi he ngaahi fonua kotoa ʻo e māmaní. ʻI he ʻaho ní pea fai maʻu ai pē, ʻoku totonu ke ta fakamoʻoni kia Sīsū Kalaisi pea talaki ʻa e pōpoaki ʻo e Ongoongolelei kuo toe Fakafoki maí. ʻI he ʻaho ni pea fai maʻu ai pē, ʻoku totonu ke ta fakaafeʻi ʻa e kakai kotoa ke nau maʻu e ngaahi ouau ʻo e fakamoʻuí. ʻOku ʻikai ko ha fatongia lakanga fakataulaʻeiki fakataimi pē hono malanga ʻaki ʻo e ongoongoleleí. ʻOku ʻikai ko ha ʻekitivitī pē ʻoku tau fakahoko fakataimi pē pe ko ha ngāue kuo pau ke tau fakahoko ʻi heʻetau hoko ko e kāingalotu ʻo e Siasi ʻo Sīsū Kalaisi ʻo e Kau Māʻoniʻoni ʻi he Ngaahi ʻAho Kimui Ní. Ka ko e ngāue fakafaifekaú ko hono fakahaaʻi fakalaumālie ia pe ko hai kitautolu mo hotau tukufakaholó. Ne tomuʻa fakanofo kitautolu ʻi he maama fakalaumālié pea fāʻeleʻi ki he matelié ke fakahoko e fuakava mo e talaʻofa ne fai ʻe he ʻOtuá kia ʻĒpalahamé. ʻOku tau ʻi heni ʻi he māmaní ʻi he kuongá ni ke poupouʻi e lakanga fakataulaʻeikí pea malanga ʻaki e ongoongoleleí. Ko kitautolu ia, pea ko e ʻuhinga ia ʻoku tau ʻi heni aí—ʻi he ʻahó ni pea maʻu ai pē” (“Becoming a Missionary,” Ensign pe Liahona, Nov. 2005, 47).

Paaki